Kaasaskantav nutitelefoni labor tuvastab vähki

(Foto: Eduardo Munoz/Reuters/Scanpix)
7.11.2016 10:43
Rubriik: Novaator

Washingtoni ülikooli teadlased on loonud odava, kaasaskantava nutitelefoni laboratooriumi, mis suudab analüüsida üheaegselt mitmeid proove, otsida kasvaja biomarkereid ja anda tavalise laboratooriumi tasemel tulemusi.

Isiklik mobiiltelefon võib lähemas tulevikus muutuda üheks tähtsamaks meditsiiniseadmeks. Tänapäeva telefonide kõrglahutusega kaamerad, mahukas mälu ja ülikiired protsessorid suudavad palju enamat kui tavalisi pilte teha.

Uurimisrühm, mida juhtis abiprofessor Lei Li, avaldas hiljuti oma töö tulemused ajakirjas Biosensors and Bioelectronics.

Ajastul, mil nii patsiendid kui ka meditsiinitöötajad eeldavad aina kiiremaid tulemusi, püüavad teadlased tuua laboratooriumites kasutatavad uurimisvahendid laborist välja. Sel moel saavad patsiendid diagnoosi pikema ootamiseta oma arsti juures, kiirabiautos või erakorralise meditsiini osakonnas.

Teadlased lõid nutitelefoni kaheksa kanaliga spektromeetri, mis suudab tuvastada interleukiin-6 (IL-6), tuntud kopsu-, eesnäärme-, maksa-, rinna- ja nahavähi biomarkerit. Spektromeeter analüüsib lihtsates koe- või vereproovides leiduvate kemikaalide hulka ja tüüpi selle valgusspektrit mõõtes.

Kuigi nutitelefoni spektromeetrid on juba olemas, mõõdavad või jälgivad need vaid üht proovi korraga, mis teeb need tavaelus kasutamiseks vähetõhusaks. Li mitme kanaliga spektromeeter suudab mõõta kuni kaheksat erinevat proovi korraga, kasutades selleks levinud ELISA meetodit. ELISA on ensüüm-seotud immunosorbenttest, mis tuvastab haiguse markeritena antikehi ja värvimuutuseid.

Seni on Li rühm nutitelefoni spektromeetrit küll vaid standardsetel, laboratooriumis kontrollitud proovidel kasutanud, aga tulemused on paljutõotavad, 99% täpsed. Nüüd katsetavad teadlased katsetavad oma kaasaskantavat spektromeetrit tavaelu olukordades.

Lei Li sõnul on spektromeeter eriti kasulik kliinikutes ja haiglates, kus on suur kogus proove, kuid puuduvad laboratooriumid. Samuti sobib see arstidele, kes lähevad välisriikidesse või kõrvalistesse piirkondadesse tööle. Arstid saavad siis terve labori endaga kaasa võtta.

Praegu töötab Li loodud lahendus iPhone 5 mudelil. Ta tegeleb disaini kohandamisega teistelegi nutitelefoni mudelitele.

Toimetas
Virgo Siil

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Arvuti vilkuv leed reedab teie saladused
    12:07

    Iisraeli Ben-Guriyyoni Negevi ülikooli küberkaitsekeskuse teadlased uurisid võimalusi, kuidas internetist isoleeritud arvutist andmeid varastada ja leidsid, et üks selline vahend võib olla kõvaketta tegevust näitav tilluke leed.

  • foto
    Inimesed eelistavad tuleviku teadmisele õnnist teadmatust
    Eile

    Vaatamata horoskoopide ja selgeltnägijate populaarsusele ei taha vähemalt suur osa eurooplastest teada, mis neid tulevikus ootab, selgub Hispaanias ja Saksamaal tehtud suuruuringust.

  • foto
    Täiustatud Euroopa gravitatsioonilainete observatoorium kannustab astronoomiarevolutsiooni
    Eile

    Itaalias asuv observatoorium asub pärast viis aastat kestnud uuenduskuuri otsima taas gravitatsioonilaineid. Lisadetektor võimaldab esimest korda otsida gravitatsioonilainete lätteid, tõotades muuta lähikümnendil astronoomiat tundmatuseni.

  • foto
    Tänavune Ernst Jaaksoni stipendiumi laureaat on sporditeadlane Martin Mooses
    Eile

    Tartu ülikooli kergejõustiku didaktika lektorit Martin Moosest tunnustatakse 15 000 euro suuruse Ernst Jaaksoni stipendiumiga. Tartu ülikooli sihtasutus annab stipendiumi üle täna ülikooli aulas toimuval Eesti Vabariigi kontsertaktusel.

  • foto
    Eesti lapsed istuvad koolis ülemäära palju, teadlased pakuvad lahenduse
    Eile

    Kümme Tartu kooli on koos Tartu ülikooli liikumislaboriga kaasa tegemas Liikuma Kutsuva Kooli programmi. Kes mäletab kooliajast seda, et koridoris jooksmine on keelatud, on meeldivalt üllatunud, nähes kuidas praegu lapsi vahetundides jooksma, tantsima või suisa turnima meelitatakse.

  • foto
    Kristjan Port: ma tean, mis PIN-koodi sa armastad
    Eile

    Suure tõenäosusega võib väita, et sinu enda poolt määratud neljakohaline PIN-kood pole 8068. Ilmselt ei ole see ka 7637, 6835, 8093 või 9629. Nendes kombinatsioonides ei ole midagi iseäralikku, aga ometi neid tavaliselt ei valita.

  • foto
    Ühe minuti loeng: kui vana on Eesti?
    Eile

    See esmapilgul lihtne küsimus tekitab tihti suurt kimbatust. Tudengite peal testituna annab see enamasti vastuoksliku tulemuse: Eesti on küll põline maa, kus me oleme elanud aastatuhandeid, kuid siiski riigina väga noor, märgib Tallinna ülikooli kultuuriajaloo professor Marek Tamm.

  • foto
    Töörühm uurib, kas õppekoormus teeb õpilastele liiga
    Eile

    Tervise- ja tööministri kutsel kogunev töörühm hakkab märtsis arutama, kas erinevad laste tervise kaitseks seatud õppekorralduslikud piirangud on piisavalt hästi rakendunud ja jätkuvalt ajakohased.

  • foto
    Mimikri külvab segadust
    22.02

    Mimikri on midagi enamat kui lihtsalt mõne liigi sarnanemine teisele liigile ja tekitab mõnikord segadust ka liigikaaslaste endi vahel. Semiootik Timo Maran avaldas kirjastuses Springer raamatu “Mimicry and meaning”, kus vaatleb mimikrit muuhulgas nii erinevate liikide vahelise ökoloogilise suhtena, kui ka märgisuhet jäljendaja, jäljendatava ja eksitatud looma vahel.

  • foto
    Novaator: eesti õpilased istuvad ülemäära palju
    22.02

    "Novaator" sel nädalal:

    lapsed peaksid koolis vähem istuma; semiootik räägib jäljendamise ellujäämiskunstist; esimesed kaadrid vastavastatud planeedisüsteemist.

  • foto
    Jaheda tähe ümbrus kubiseb Maa-sarnastest planeetidest
    22.02

    Maast kosmilises mõttes vaid kiviviske kaugusel asuvas planeedisüsteemis tiirleb kahvatu tähe ümber seitse suuruselt Maaga võrreldavat planeeti, teatavad astronoomid. Neist kuuel võib leiduda vedelas olekus vett, mida peetakse elu tekkimise eelduseks.

  • foto
    TTÜ teaduskondade juhid loodavad õppekavadest laiapõhjalisust
    22.02

    Selle aasta algusest toimub õppetöö Tallinna Tehnikaülikoolis varasema kaheksa teaduskonna asemel neljas teaduskonnas, kolmapäeval ametisse astunud uued teaduskondade juhid loodavad, et läbiviidud struktuurireform aitab Tehnikaülikoolil luua paremat sidet ühiskonnaga ja muuta õppekavu laiapõhjalisemaks.

  • foto
    ESTCube-2 blogi: algab prototüübi testimine
    22.02

    ERR Novaator hakkab avaldama ESTCube-2 meeskonna veebipäevikuid, milles tuleb juttu meeskonna tegemistest ja satelliidi valmimise teekonnast.

  • foto
    Astronoomid leidsid eredaima pöörleva neutrontähe
    22.02

    Maast enam kui 55 miljoni valgusaasta kaugusel asuv tähejäänus kiirgab oma naabertähe gaasi õgides 30 miljonit korda eredamalt kui Päike, selgub itaalia astronoomide uuringust. Pulsari eredus paneb astrofüüsikud kukalt kratsima.

  • foto
    Vene veolaev alustas teekonda rahvusvahelisse kosmosejaama
    22.02

    Vene veolaev Progress MS-05 alustas kolmapäeval Bajkongõri kosmodroomilt teekonda rahvusvahelisse kosmosejaama ISS, teatas Moskva lähedal Koroljovis asuv lennujuhtimiskeskus.

  • foto
    Mediteerivad hiired lähevad rahulikumaks
    22.02

    Mediteerimine vähendab ärevust, langetab stressihormoonide taset ning parandab tähelepanu- ja keskendumisvõimet. Nii on selgunud inimkatsete põhjal, kuid nüüd tuleb välja, et ka hiirtele võib tõusta meditatsioonist samasugust tulu.

  • foto
    Kristjan Port: internet muudab murdeea ängi elustiiliks
    22.02

    Murdeea kohta on palju öelda. Pääsu pole kellelgi st ei rääkimisest ega eluperioodist. Tüüpiliselt kogetakse seda elus kaks korda. Teine kord lapsevanema või kõrvaltvaataja rollis. Järelikult on kõigil õigus nähtuse kohta midagi arvata.

  • foto
    Webinar: tõejärgset ühiskonda lahkavad Lauristin ja Pettai
    21.02

    Toimus infoühiskonna keskuse webinar, mis keskendus tõejärgse ühiskonna teemale, vaadates kuidas see mõjutab nii poliitilisi kui isiklikele otsustusprotsesse.

  • foto
    Soovitused kliimasõbralikuks toitumiseks
    21.02

    Eelistades lähedal kasvatatud toitu välismaisele ja kaugelttoodule ning vähendades liha osakaalu oma toidulaual saab iga inimene vähendada oma mõju kliimamuutusele, kirjutab Eestimaa looduse fondi kliimamuutuste teavitusjuht Meel Valk.

  • foto
    Ülikoolid hakkavad nõustama puidurafineerimistehase teadusuuringuid
    21.02

    Eesti majanduskasvu hüppeliselt suurendava ja miljard eurot maksva uudse puidurafineerimistehase teadusuuringute tegemiseks loodi möödunud nädalal Tartu ülikooli, Eesti maaülikooli ja Tallinna tehnikaülikooli rektorite kokkuleppel kõrgetasemeline ja sõltumatu Est-Fori akadeemiline nõukoda.

  • foto
    Ämblikud peavad jahti ja paarituvad ka lumel
    21.02

    Tuleb välja, et ka osa ämblikest on talvel aktiivsed ja nad käivad lume peal umbes nagu tavalised lume peal käivad putukad ehk tulevad kas tuulutama või uudishimust, selgitas loodusfotograaf Urmas Tartes "Osoonile".

  • foto
    Kas ööund on võimalik magada 40 minutiliste tsüklitena?
    21.02

    Soolopurjetajad, kes üksinda purjelaeva roolis ookeane ületavad, väidavad, et on. Ja selle tõestuseks teevad nad seda kuude kaupa. Kuidas mõjub tsükliline magamine inimese tervisele ja kas seda on ohutu harrastada ka igapäevaelus? Uneekspertide hinnangul on see ohtlik ja tervistkahjustav, kuid võimalik.

  • foto
    Kristjan Port: Facebookistan asub inimesi õnnelikuks tegema
    21.02

    Maailma rikaste edetabelis kuuendale kohale jõudmiseks on Mark Zuckerberg pidanud nägema kõvasti vaeva. Enamus töötajaid loovad oma töise tegevusega vähem jõukust. Samas võib neid Zuckerbergiga võrrelda, sest põhimõtteliselt on lõpptulemus töövõit.

  • foto
    Marsi ümber võib olla tekkimas kuutolmust rõngas
    21.02

    Marsi kuu Phobos laguneb lähemate aastamiljonite jooksul pisikesteks tükkideks, mis moodustavad punase planeedi ümber rõnga, nagu Saturnil. Selles on teadlased üsna kindlad. Kuid nüüd väidavad mõned neist, et rõnga moodustumine võib olla juba alanud ja et nii Phoboselt kui ka Deimoselt pärit purust protorõngas ongi juba Marsi ümber olemas.

  • foto
    "Osoon" uuris kuiva maa ja süvavee vahele jäävaid alasid
    20.02

    Märgalad on kooslused ja maastikud, mis hoiavad ja koguvad vett. Sellepärast ongi nad märgalad. Need on ökosüsteemid, mis on kuiva maa ja süvavee vahel. See, et nad hoiavad vett, ongi see võtmekoht, mille pärast "Osoon" käis Endla looduskaitsealal Kaasikjärve rabas rahvusvahelisel märgalade päeval.

  • foto
    Mööbli-, plasti- ja rõivajäägid vormuvad soojaks ja uuteks toodeteks
    20.02

    Tööstuses tekib paratamatult jääke, olgu need tekstiilist või puidust – kõike saab teatud määral ära kasutada tootmise tõhustamiseks või kulude vähendamiseks. "Osoon" uuris, kuidas seda tehakse.

  • foto
    Peentolm põhjustab enneaegseid sünde
    20.02

    Ainuüksi 2010. aastal sai maailmas õhureostusega seostada vähemalt 2,7 miljonit enneaegset sündi.

  • foto
    Ühisujumine süstib delfiinile optimismi
    20.02

    Üheskoos ujudes saavad delfiinid eluusku juurde.

  • foto
    Kristjan Port: USA president segab ameeriklastel töötegemist
    20.02

    USA seekordsed presidendivalimised olid ja on jätkuvalt erakordsed. Väsitavate valimiste lõppedes võinuks oodata emotsioonide jahtumist. Selle asemel keeb ja pulbitseb aga inimmasside laava edasi, andes alust energiast pakatavatest vestlusteks ja vaidlusteks.

  • foto
    OECD ekspert: koolid on kukkunud läbi inimestele eluks püüdluse andmisel
    19.02

    Eesti laste teadmised loodusainetes on väga head. Ometi ei näe õpilased end tulevikus töötamas teadlase või insenerina. Miks see nii on ja mida siin teha annaks selgitas sel nädalal Eestit külastanud OECD hariduse ja oskuste osakonna juht Andreas Schleicher.

täna etv-s

foto
Eesti tänab 2017. Riiklike teenetemärkide üleandmine (4)
Täna 16:15

Iseseisvuspäeva eel andis president Kersti Kaljulaid riiklikud teenetemärgid inimestele, kelle pikaaegne pühendumus oma tegevusele ja tööle on muutnud kogu Eesti paremaks. Tänuüritus toimus Tallinnas, NUKU teatris. Režissöör Märten Vaher, toimetaja Katrin Aarma, produtsent Margus Saar.

täna vikerraadios

foto
Lood ja laulud. Mari Kalkun
Täna 13:05

Vabariigi aastapäeval on saates "Lood ja laulud" külas pärimusmuusik Mari Kalkun, kes teab, mis on põlvest-põlve edasi antud laulude ja tavade väärtus ning kuidas need annavad meile kindla jalgealuse.
Mari räägib sellest, kuidas nii argi- kui ka pühamatele hetkedele vastavatel regivärssidel ja kommetel võiks olla oma koht ka tänases päevas.

Novaator TV

Kristjan Pordi päevakommentaar

Raadios & Teles

Noorte teaduste akadeemia Erilehele

Noorteadlased

Metsik teadus

Teadlaste Öö Festival

Teadus tagasi- ja edasivaates

Eesti Naisteadlased

Õpilaste Teadusfestival

Visioon 2032

TeaMe programm

foto
TeaMe ülevaade

TeaMe on Euroopa Sotsiaalfondist rahastatav loodus-, täppis- ja tehnikateaduseid ning tehnoloogiat populariseeriv programm. Programmi nimi on tuletatud sõnadest Teadus, Meedia ja Meie. Programmi sihtgrupiks on kogu Eesti elanikkond, eriti pööratakse tähelepanu 14-26-aastastele noortele.