Kaasaskantav nutitelefoni labor tuvastab vähki

(Foto: Eduardo Munoz/Reuters/Scanpix)
7.11.2016 10:43
Rubriik: Novaator

Washingtoni ülikooli teadlased on loonud odava, kaasaskantava nutitelefoni laboratooriumi, mis suudab analüüsida üheaegselt mitmeid proove, otsida kasvaja biomarkereid ja anda tavalise laboratooriumi tasemel tulemusi.

Isiklik mobiiltelefon võib lähemas tulevikus muutuda üheks tähtsamaks meditsiiniseadmeks. Tänapäeva telefonide kõrglahutusega kaamerad, mahukas mälu ja ülikiired protsessorid suudavad palju enamat kui tavalisi pilte teha.

Uurimisrühm, mida juhtis abiprofessor Lei Li, avaldas hiljuti oma töö tulemused ajakirjas Biosensors and Bioelectronics.

Ajastul, mil nii patsiendid kui ka meditsiinitöötajad eeldavad aina kiiremaid tulemusi, püüavad teadlased tuua laboratooriumites kasutatavad uurimisvahendid laborist välja. Sel moel saavad patsiendid diagnoosi pikema ootamiseta oma arsti juures, kiirabiautos või erakorralise meditsiini osakonnas.

Teadlased lõid nutitelefoni kaheksa kanaliga spektromeetri, mis suudab tuvastada interleukiin-6 (IL-6), tuntud kopsu-, eesnäärme-, maksa-, rinna- ja nahavähi biomarkerit. Spektromeeter analüüsib lihtsates koe- või vereproovides leiduvate kemikaalide hulka ja tüüpi selle valgusspektrit mõõtes.

Kuigi nutitelefoni spektromeetrid on juba olemas, mõõdavad või jälgivad need vaid üht proovi korraga, mis teeb need tavaelus kasutamiseks vähetõhusaks. Li mitme kanaliga spektromeeter suudab mõõta kuni kaheksat erinevat proovi korraga, kasutades selleks levinud ELISA meetodit. ELISA on ensüüm-seotud immunosorbenttest, mis tuvastab haiguse markeritena antikehi ja värvimuutuseid.

Seni on Li rühm nutitelefoni spektromeetrit küll vaid standardsetel, laboratooriumis kontrollitud proovidel kasutanud, aga tulemused on paljutõotavad, 99% täpsed. Nüüd katsetavad teadlased katsetavad oma kaasaskantavat spektromeetrit tavaelu olukordades.

Lei Li sõnul on spektromeeter eriti kasulik kliinikutes ja haiglates, kus on suur kogus proove, kuid puuduvad laboratooriumid. Samuti sobib see arstidele, kes lähevad välisriikidesse või kõrvalistesse piirkondadesse tööle. Arstid saavad siis terve labori endaga kaasa võtta.

Praegu töötab Li loodud lahendus iPhone 5 mudelil. Ta tegeleb disaini kohandamisega teistelegi nutitelefoni mudelitele.

Toimetas
Virgo Siil

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    R2 tehnikaminutid: kuidas põrandaküttega kokku hoida?
    Eile

    Madis Uuemaa iduettevõtest Smart Load Solutions räägib, kuidas põrandaküttega raha kokku hoida. Saatejuht on Eeva Esse.

  • foto
    Teadlased arutlesid suurandmete ja keeleteaduste vaheliste seoste üle
    16.01 Uuendatud Eile 15:00

    Suurandmed on moesõna erinevates teadusvaldkondades. Kuidas aga kasutab tänapäevane keeleteadus ära suuri tekstiandmeid, selgitasid Tartu ülikooli kvantitatiivse keeleteaduse teadur Kristel Uiboaed, arvutilingvistika dotsent Kadri Muischnek ja eesti keele vanemteadur Liina Lindström.

  • foto
    Kristjan Port: tühine foto võib muuta isikutuvastussüsteemi kasutuks
    Eile

    Reaalne elu on katkematu ideaalse ja võimaliku vaheline kompromisside protsess. Nii kirjeldas olukorda eelmise sajandi suurkuju Bertrand Russell. Tema ajaga võrreldes on saanud paljud soovide maailma parimad võimalikud variandid tänaseks reaalseks.

  • foto
    Talv võib olla rasvatihase geneetilise materjali segisti
    Eile

    Väljanägemiselt on kõik Euroopas elutsevad rasvatihased väga sarnased, kuid kas sarnane on ka isendite geneetiline taust?

  • foto
    Vandumine võib näidata kõneleja ausust, raisk*
    Eile

    Ropendamist on valdavalt seostatud viha ja tahumatusega, kuid tuleb välja, et vandumisel võib olla ka positiivne omadus. Psühholoogid leidsid, et inimesed, kes sageli kiruvad, on valdavalt otsekohesemad. Rahvusvaheline teadlaste rühm jõudis järeldusele, et vandesõnu kasutavad inimesed on vähema tõenäosusega seotud valetamise ja pettusega.

  • foto
    Veenuse atmosfääris märgati tuhandete kilomeetrite laiust hiidlainet
    Eile

    Jaapani teadlased tabasid Veenuse ülaatmosfäärist enam kui 10 000 kilomeetri laiuse paigalseisva rõhulaine. Vähemalt nelja päeva vältel planeedi atmosfääris möirgavaid tuuli trotsida suutnud struktuuri võib pidada teadaolevalt suurimaks omataoliseks terves Päikesesüsteemis.

  • foto
    Suri astronaut Gene Cernan, viimasena Kuu pinnal käinud inimene
    Eile

    Esmaspäeval suri Texase osariigis 82-aastasena endine USA astronaut Gene Cernan, kes oli viimasena Kuu pinnal käinud inimeseks.

  • foto
    Sebrakala aju uurimine pakub võimaliku rahutute jalgade sündroomi põhjuse
    Eile

    Inimese liigutustegevused ehk motoorika võib olla tahtmatu ja väljenduda näiteks rahutute jalgade sündroomis. Freiburgi ülikooli teadlaste juhtimisel on aga leitud üks võimalik põhjus, mis seda tahtmatut liigutamist esile kutsub.

  • foto
    Telefoniaku saab kaasa väikese tulekustuti
    Eile

    Nutitelefon on vahva vidin, aga nutuseks võib olukord minna siis, kui telefoni aku ühtäkki leekidesse lahvatab. Seda on juhtunud. Möödunud aastal oli telefonitootja Samsung sunnitud just isesüttivate liitium-ioonakude pärast turult tagasi kutsuma kõik Note 7 telefonid.

  • foto
    Tartu teadlased aitavad tuumasünteesiuurijatel Päikese Maale tuua
    Eile

    Euroopa üks suuremaid teadus- ja arendusprojekte EUROfusion, mis loodi tuumasünteesil põhineva elektritootmise saavutamiseks, andis eestlastest ja prantslastest koosnevale teadlasterühmale tööd. Nad said võimaluse luua kõrge kiirgustaluvusega optilised materjalid. Neid materjale võiks tulevikus kasutada tuumasünteesireaktorite talitust jälgivates diagnostikaseadmetes.

  • foto
    Ühe minuti loeng: kas inimõiguste ajastu on lõppemas?
    Eile

    Uuel aastatuhandel on räägitakse üha enam ja enam inimõigustest kui ainsast võimalikust universaalsest väärtussüsteemist. Seejuures tõusevad esile aga kaks peaaegu vastandlikku narratiivi, leiab TLÜ Ühiskonnateaduste instituudi inimõiguste dotsent Mart Susi.

  • foto
    Mis häält teeb mets-lehelind?
    16.01

    "Osooni" toimetaja Karl Adami näitab ja kirjeldab oma kohtumisi metsades siristava mets-lehelinnuga.

  • foto
    "Osoon": milleks on tarvis säilitada muuseumis putukaid või luid?
    16.01

    „Osoon“ käis Tartu loodusmuuseumi tagatubades ja vaatas aastakümnete jooksul bioloogide kogutud putukaid, loomi ja taimi. Aga kui kõik seesugune info on tänapäeval digitaalselt olemas, siis miks seda kõike veel muuseumikogudes hoida?

  • foto
    Allergoloog: pähkleid tuleb anda juba imikutele
    16.01

    Vanemad peaksid ohtliku pähkliallergia vältimiseks andma lastele väikeses koguses jahvatatud pähkleid juba 4 – 6 kuu vanuselt, soovitab Ameerika Ühendriikide riiklik allergia ja nakkushaiguste instituut oma uutes toitumisjuhistes. ERR Novaator uuris Tartu ülikooli lastekliiniku lastearst-allergoloog Kaja Julgelt, mida peaksid kõrva taha panema Eesti lapsevanemad.

  • foto
    Reportaaž Peeter Suure merekindluse katakombide liblikatest
    16.01

    Peeter Suure nimelise merekindluse käikude süsteem rajati 20. sajandi alguses. Sellest on Laagris säilinud umbes kolm kilomeetrit, mis on looduskaitse all. Inimesed on selle koha hüljanud, kuid siin liblikad on selle võtnud kasutusele talvitumiseks. „Osoon“ uuris, millised liblikaliigid katakombides talvituvad ja kui sügavale nad on läinud.

  • foto
    Tšillides surma vastu: teravad toidud parandavad tervist
    16.01

    Terava toidu söömine võib pikendada meie eluiga. Äsja ilmunud suures edasivaatavas uuringus leiti seos tšillipipra söömise ja suremuse vähenemise vahel. Teravamaitseliste toitude eelistajate seas oli 13 protsenti väiksem suremus peamiselt südamehaiguste või rabanduse tagajärjel.

  • foto
    Kristjan Port: kas robotile peaks kehtima inimõigused?
    16.01

    Neljapäeval, 12. jaanuaril toimus Euroopa Parlamendi õigusasjade komitee istung, milles läbis kuuenda päevakorra punktina hääletamise raport tsiviilõigusest tulenevatest robootikaga seotud reeglitest. 22-leheküljeline raport valmis Luxembourgi saadiku Mady Delvaux' eestvedamisel eelmisel suvel. Raporti eesmärk on kaardistada seoses robotite kasutamisega tõstatuvaid õigusalaseid teemasid.

  • foto
    Labor. Toivo Maimets ja saladuste kambrid
    15.01

    Labor on seekord avalikult salvestatud Tartus AHHAA keskuses 12. jaanuaril toimunud vestlusõhtul Tartu Ülikooli rakubioloogi Toivo Maimetsaga. Saates on juttu kõigi elusolendite koosseisu kuuluvatest salapärastest väikestest kambrikestest ehk rakkudest. Arutame võimalusi rakke muundada ja küsime, kas kõike, mis võimalik, tegelikult ka teha kõlbab.

    Vestlust suunavad Labori saatejuht Priit Ennet ja Õhtuleht.ee reporter Piret Pappel. Kuula 15. jaanuaril kell 17.05.

  • foto
    Epidemioloogiaprofessor: Zika viirusest lähtuv oht pole kadunud
    15.01

    Aasta pärast Ladina-Ameerikas lahvatanud Zika epideemiat on teadlased kindlamad kui kunagi varem, et viiruse ja inimloodetel nähtavate arenguhäirete vahele saab tõmmata põhjusliku seose. ERR Novaator vestles hiljuti avaldatud tõendeid kokkuvõtva ülevaate valguses Zika uuringute tuleviku teemadel töö juhtivautori, Berni ülikooli epidemioloogiaprofessori Nicola Low'ga.

  • foto
    Teadlased äratasid nupuvajutusega hiirtes tapjainstinkti
    15.01

    Ühel hetkel jagab hall hiireke rahulikult puuri võrreldavalt stoilise kilgiga. Teisel hetkel rebib ta putukal ilma pikemalt mõtlemata pea otsast. Ainult sellepärast, et laborant pani ühe nupuvajutusega tehislikult tööle käputäie looma ajurakke. Rühm teadlasi on jälile saanud neuronivõrgustikele, mis vastutavad hiirte ajus jahipidamisinstinkti eest.

  • foto
    USA kosmosefirma SpaceX kanderakett startis edukalt
    14.01

    USA kosmosefirma SpaceX kanderaketi Falcon 9 start möödus laupäeval edukalt, teatas ettevõtte esindaja.

  • foto
    Araabia kohvipuu genoom sai järjestatud
    14.01

    Enam kui 70 protsenti maailmas joodavast kohvist on jahvatatud araabia kohvipuu, Coffea arabica, ubadest. Nüüd on ameerika teadlased välja selgitanud selle kohvipuuliigi täieliku geenijärjestuse.

  • foto
    Vedelad soolad aitavad ökoloogilist jalajälge vähendada
    14.01

    Ökoloogilise jalajälje vähendamiseks on vaja seadmeid, mis aitaksid edukalt energiat muundada ning liikuda alternatiivsemate energiatootmise võimaluste poole võrreldes fossiilsete kütustega. Carolin Siimensoni doktoritöö Tartu ülikoolis just sellele keskenduski.

  • foto
    Haapsalus saab näitusel näha 40 liiki okaspuude käbisid
    13.01

    Haapsalu raamatukogus avati näitus, kus on väljas 40 liiki okaspuu käbid kogu maailmas.

  • foto
    Moodulelemendid kiirendavad hoone ümbersündi liginullenergiamajaks
    13.01

    TTÜ teadlaste ja puitmajaehitajate koostöös arendatakse puitelementidega mooduleid, mis võimaldavad korrusmaja renoveerida liginullenergiahooneks kiirelt ja ilma tellinguteta.

  • foto
    Indial ja Euraasial võis olla sidemeid juba enne ühinemist  
    13.01

    India on oma pika geoloogilise ajaloo jooksul olnud ka päris ehtne saar. Umbes 100 miljoni aasta eest murdus see Aafrika ja Madagaskari küljest lahti ning alustas uhkes üksinduses pikka merereisi põhja poole, kuni tormas lõpuks sellise jõuga vastu Euraasiat, et tekkisid Himaalaja mäed.

  • foto
    100 sekundi video: mis on ookeanide hapestumine?
    13.01

    Tartu ülikooli Eesti mereinstituudi teadur Georg Martin selgitab, mis on Läänemerd ähvardav uus hädaoht ehk merevee hapestumine, mida seni peeti peamiselt maailmamerede probleemiks.

  • foto
    Alkohol paneb tööle näljatunnet reguleerivad ajurakud  
    12.01

    Kes peol alkoholiga piiri ei pea, teab omast käest, et alkohol kasvatab tavaliselt ka söögiisu. Briti teadlaste hiirtega tehtud uuring näitab nüüd, et süüdistada ei saa seesmiste tõkete ja mõõdutunde kadumist. Etanool ajab näljatundega ajurakke otseses mõttes segadusse ja tekitab näljatunde.

  • foto
    Kristjan Port: Ansip asub kaitsma eurooplasi liigse andmekogumise eest
    12.01

    Andrus Ansipi uus amet muutub peagi maailmale nähtavamaks, sest tema kureeritav töörühm kavatseb asuda Google'i, Facebooki, WhatsAppi, Microsofti jt suurte online-teenuste pakkujate sissetulekute kallale. Põhjuseks ei ole ahnus. Seetõttu võib eeldada tavakodanike positiivset suhtumist, sest eesmärgiks on eurooplaste privaatsuse tõhusam kaitse.

  • foto
    Kristjan Port: Norrast kaovad FM-raadiod
    11.01

    1999. aastal paigutati Tallinna teletorni esimene digitaalse ringhäälingu saatja, (inglise keeles Digital Audio Broadcasting ja lühendina DAB). Uus saatja alustas uue sajandi märtsis nelja Eesti Raadio programmi edastamist, 2005. aastal programmide edastamine lõpetati.

täna etv-s

foto
Suud puhtaks
Täna 21:40

„Suud puhtaks“ on uus ja terav debatisaade. Avame ühiskonda erutavad teemad koos kõigi oluliste osapooltega – stuudios on otsustajad, huvigrupid, eksperdid ja inimesed, keda teema kõige vahetumalt puudutab. Saate eesmärgiks on targem Eesti, kes arutleb asjade üle emotsionaalselt ja sisuliselt. Suud aitab puhtaks rääkida saatejuht Urmas Vaino.

täna vikerraadios

foto
Huvitaja. Vabatahtlik töö

Käimas on GLEN konkurss, et leida vabatahtlikke kaheksasse arenguriiki, sealhulgas Nepali. Keda konkursile oodatakse, sellest räägib Arengukoostöö Ümarlaua juht Sigrid Solnikut.
Mida üldse tähendab vabatahtlik töö aregnuriigis ja millega tuleb kindlasti arvestada, kõneleb kolm kuud Nepalis vabatahtlikuna abiks olnud Johanna Liblik.

Saatejuht on Krista Taim. Kuula 18. jaanuaril kell 10.05. Foto: Glen (terveilm.ee)

Rakett 69 uued saated!

Kristjan Pordi päevakommentaar

Raadios & Teles

Noorte teaduste akadeemia Erilehele

Noorteadlased

Metsik teadus

Teadlaste Öö Festival

Teadus tagasi- ja edasivaates

Eesti Naisteadlased

Visioon 2032

Õpilaste Teadusfestival

TeaMe programm

foto
TeaMe ülevaade

TeaMe on Euroopa Sotsiaalfondist rahastatav loodus-, täppis- ja tehnikateaduseid ning tehnoloogiat populariseeriv programm. Programmi nimi on tuletatud sõnadest Teadus, Meedia ja Meie. Programmi sihtgrupiks on kogu Eesti elanikkond, eriti pööratakse tähelepanu 14-26-aastastele noortele.