Kaasaskantav nutitelefoni labor tuvastab vähki

(Foto: Eduardo Munoz/Reuters/Scanpix)
7.11.2016 10:43
Rubriik: Novaator

Washingtoni ülikooli teadlased on loonud odava, kaasaskantava nutitelefoni laboratooriumi, mis suudab analüüsida üheaegselt mitmeid proove, otsida kasvaja biomarkereid ja anda tavalise laboratooriumi tasemel tulemusi.

Isiklik mobiiltelefon võib lähemas tulevikus muutuda üheks tähtsamaks meditsiiniseadmeks. Tänapäeva telefonide kõrglahutusega kaamerad, mahukas mälu ja ülikiired protsessorid suudavad palju enamat kui tavalisi pilte teha.

Uurimisrühm, mida juhtis abiprofessor Lei Li, avaldas hiljuti oma töö tulemused ajakirjas Biosensors and Bioelectronics.

Ajastul, mil nii patsiendid kui ka meditsiinitöötajad eeldavad aina kiiremaid tulemusi, püüavad teadlased tuua laboratooriumites kasutatavad uurimisvahendid laborist välja. Sel moel saavad patsiendid diagnoosi pikema ootamiseta oma arsti juures, kiirabiautos või erakorralise meditsiini osakonnas.

Teadlased lõid nutitelefoni kaheksa kanaliga spektromeetri, mis suudab tuvastada interleukiin-6 (IL-6), tuntud kopsu-, eesnäärme-, maksa-, rinna- ja nahavähi biomarkerit. Spektromeeter analüüsib lihtsates koe- või vereproovides leiduvate kemikaalide hulka ja tüüpi selle valgusspektrit mõõtes.

Kuigi nutitelefoni spektromeetrid on juba olemas, mõõdavad või jälgivad need vaid üht proovi korraga, mis teeb need tavaelus kasutamiseks vähetõhusaks. Li mitme kanaliga spektromeeter suudab mõõta kuni kaheksat erinevat proovi korraga, kasutades selleks levinud ELISA meetodit. ELISA on ensüüm-seotud immunosorbenttest, mis tuvastab haiguse markeritena antikehi ja värvimuutuseid.

Seni on Li rühm nutitelefoni spektromeetrit küll vaid standardsetel, laboratooriumis kontrollitud proovidel kasutanud, aga tulemused on paljutõotavad, 99% täpsed. Nüüd katsetavad teadlased katsetavad oma kaasaskantavat spektromeetrit tavaelu olukordades.

Lei Li sõnul on spektromeeter eriti kasulik kliinikutes ja haiglates, kus on suur kogus proove, kuid puuduvad laboratooriumid. Samuti sobib see arstidele, kes lähevad välisriikidesse või kõrvalistesse piirkondadesse tööle. Arstid saavad siis terve labori endaga kaasa võtta.

Praegu töötab Li loodud lahendus iPhone 5 mudelil. Ta tegeleb disaini kohandamisega teistelegi nutitelefoni mudelitele.

Toimetas
Virgo Siil

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Mobiilne raha aitab vaesusest pageda
    Eile

    Kümnekonna aasta eest Kenyas juurutatud mobiilse raha süsteem päästis pea 200 000 leibkonda vaesusest. Tulemused viitavad, et sarnaste tõhusate ja turvaliste raha liigutamise kanalite loomine võiks parandada arengumaades tuhandete inimeste majanduslikku olukorda.

  • foto
    Sauruse sabasuled säilisid merevaigus  
    Eile

    Ühel Birma turul müüa pakutud merevaigutükikesest on leitud väikese dinosauruse väike sabajupp, mis on seal erakordselt kenasti vastu pidanud ligi sada miljonit aastat.

  • foto
    100 sekundi video: kuidas konnadele paremaid tingimusi luua
    Eile

    Tartu ülikooli loomaökoloogia doktorant Elin Soomets räägib, kuidas vanade kuivenduskraavide kinniajamine ning kallastelt puude raiumine konnade sigimisele kaasa aitab.

  • foto
    Suri astronaut John Glenn
    08.12 Uuendatud Eile 05:04

    USA astronaut John Glenn suri 95-aastasena, teatas neljapäeval Ühendriikide meedia ja tema nime kandev Ohio ülikool.

  • foto
    Kaelkirjak on väljasuremisohus
    08.12

    Kaelkirjakute arv on viimase 30 aastaga vähenenud pea kolmandiku võrra.

  • foto
    Agentuur: praegune teaduse rahastussüsteem takistab pikaajaliste eesmärkide seadmist
    08.12

    Tulevikus võiksid olla uurimistoetused mahult suuremad, teaduse rahastamine stabiilsem ja uurimistoetuste taotlemine lihtsam, seisab Eesti teadusagentuuri välja töötatud uurimis- ja teadusasutuste tegevustoetuste uues kontseptsioonis, mida tutvustati Tartus teadusfoorumil.

  • foto
    Rasvhapped kiirendavad vähi levikut
    08.12

    Vähktõvest vabanemisel saab sageli kaalukiviks kasvajarakkude levimine oma algsest koldest teistesse organitesse ja kehaosadesse. Rühm teadlasi leiab nüüd, et metastaasi soodustab kasvajarakkude pinnal avalduva valgu CD36 kaudu rasvarikka toidu söömine.

  • foto
    Eesti teadlased said jälile üllatavale raseduse katkemise põhjusele
    08.12

    Raseduse iseeneslikku katkemist esineb sagedamini kui tavaliselt arvatakse. Naise ja kogu pere jaoks on see ootamatu ja kurb sündmus, millega kaasneb nii füüsiline kui emotsionaalne stress. Sellega seonduvaid stressreaktsioone aitab paljuski leevendada teadmine, miks rasedus katkes ning ka see, kui ostakse ära hoida suuremaid ja tõsiseimaid tüsistusi. Raseduse katkemises omab olulist rolli väike geeniperekond, leidsid Tartu ülikooli inimgeneetikud värskelt ilmunud teadusartiklis.

  • foto
    Tarmo Soomere akadeemikute valimisest: ootame selget mastimändi
    08.12

    Eile toimunud Eesti Teaduste Akadeemia üldkogul õnnestus viiest vabast kohast täita kolm. Akadeemia presidendi Tarmo Soomere sõnul on akadeemial aega ning võrdselt heade kandidaatide puhul on tavaks oodata, kuni keegi neist järgmise 2—3 aastaga selgelt esile tõuseb.

  • foto
    Kristjan Port: vaata enne lastega kurjustamist peeglisse
    08.12

    Vaevalt, et soovid temaga kohtuda, sest tema on see, kes sind kõige sagedamini alt veab. Lisaks kiusab ta sinu lapsi.

  • foto
    Pooled inimesed jäävad udujuttu uskuma
    08.12

    Briti teadlased tõdevad värske uuringu põhjal, et tõele mitte vastavad võltsmälestused tekivad inimestel väga kergelt.

  • foto
    Akadeemilises loengus analüüsiti soolist võrdõiguslikkust
    07.12

    Täna, 7. detsembril kell 16.15 toimus Tartu ülikooli aulas sotsiaalõiguse professori Gaabriel Tavitsa inauguratsiooniloeng „Sooline võrdõiguslikkus – rumal reaalsus või reaalne rumalus?”.

  • foto
    Teaduste Akadeemia valis kolm uut liiget
    07.12

    Eesti Teaduste Akadeemia uued liikmed on kardioloogiaprofessor Jaan Eha, biorobootika professor Maarja Kruusmaa ja rahvakunsti uurija Anu Raud. Ehkki algselt oli plaanis valida viis akadeemikut, valis akadeemia üldkogu sel korral vaid kolm akadeemikut. Kui seni kuulus akadeemiasse vaid kaks naisteadlast, siis alates tänasest on neid kokku neli.

  • foto
    Kristjan Port: sõnadel on kaalu ehk kuidas Apple Samsungi kollitas
    07.12

    Sõnadel on kaal. Mõnikord piisab inimese saatuse üle otsustamisel ühe sõna valikust. Olgu näiteks kohtulugu USA-st, milles püüdsid vannutatud isikud teha vahet sõnadel ''pahatahtlik'' ja ''kuritahtlik''. Sellest sõltus omakorda otsus, kas kohtualusele esitatakse süüdistus surma põhjustamises või mõrvas.

  • foto
    Viktoriin: õpilaste leiutiste konkursi parimad palad
    07.12

    Siin on joonised riiklikult pärjatud õpilaste leiutistest. Kas oskad kirjelduse ja joonise kokku viia?

  • foto
    Teadus kolme minutiga: Rain Kuldjärv ja kultuurpärmi kultuursus 
    07.12

    Kumb on siidri ja õlle valmistamiseks parem – metsik või kultuurpärm? Võimatu öelda. Küll aga näitlikustab Tallinna tehnikaülikooli doktorandi Rain Kuldjärve teadustöö, et teaduspõhise lähenemisega on võimalik tuua rahvusvahelistelt siidrikonkursitelt koju auhindu.

  • foto
    Metsik teadusvideo: nutikas elurikkus Eesti metsades
    07.12

    Eesti on metsarikas ja mets on suur väärtus nii majanduslikus mõttes kui elurikkuse poolest. Suur elurikkus metsas töötab „kindlustuspoliisina“, mis tagab metsa jätkuva funktsioneerimise ka globaalsete muutuste tingimustes. Tartu ülikooli professori Meelis Pärteli juhitud töörühm uurib, kuidas metsade elurikkust nutikalt kaitsta.

  • foto
    Videolood: mida tehakse Eesti teaduse tippkeskustes?
    07.12

    Tänavu märtsist tegutseb Eestis eurotoetuste abil üheksa teaduse tippkeskust. Toetuse maht tippkeskuse kohta on keskmiselt 4,3 miljonit eurot. Kuidas keskused selle rahaga Eesti ja maailma järgmise seitsme aasta vältel paremaks muudavad?

  • foto
    Kristjan Port: Apple pööras pilgu isesõitvate autode poole
    07.12

    Alustavate iduettevõtete ja juba turul tegutsevate suurte firmade erinevuseks pidavat olema nende elu mõtestav ajamääratlus.

  • foto
    Katused koguvad kosmosetolmu
    07.12

    Linnamajade katustele jääb ajapikku igasugust sodi ja kõntsa. Kuid kes oleks võinud arvata, et selle sodi seest leitakse ühel päeval sellist peent kraami nagu kosmosetolm?

  • foto
    Reportaaž parimate noorleiutajate galalt: Eesti lastes on enamat kui PISA test  
    06.12

    Kuueaastane kollaste pükstega Sass istub kannatamatult ema kõrval toolil. Nende ees ja kõrval Mektory suures saalis istub veel mõnisada inimest. Sass on rahutu, sest iga hetk võidakse lavalt öelda, et just tema tööd pisikese leiutajana on märgatud ja et temagi saab presidendilt käepigistuse ja auhinnaraha.

  • foto
    Laidmets: Eesti hariduse kitsaskohad paranevad läbi õpetajate täiendkoolituste
    06.12

    Teisipäeval tehakse avalikuks järjekordse PISA testi tulemused. Ehkki teadmiste ja oskuste poolest on meie koolilapsed maailma eesotsas, näitavad seniste testide tulemused, ka läbivaid probleeme. Haridusministeeriumi asekantsler Mart Laidmetsa sõnul kitsaskohtade lahendamine ja märkamine eelkõige õpetajate töö.

  • foto
    Eesti PISA testis: maailma riikide võrdluses kuuendalt kohalt kolmandale
    06.12

    OECD 2015. aastal tehtud õpitulemuste uuringust selgub, et Eesti on kolme aastaga parandanud tulemusi nii funktsionaalses lugemisoskuses, matemaatikas kui ka loodusteadustes. Seega tõusis Eesti maailma arvestuses kuuendalt kohalt kolmandale kohale. ERR Novaator tegi värskelt esitatud andmetest kokkuvõtte.

  • foto
    PISA testide edu põhjus: ka põrandat pühkides saab õppida füüsikat
    06.12

    Täna keskpäeval avaldas OECD värskeimad PISA testide tulemused. Täpselt samal ajal, nagu igal teisipäeval, kogunevad Rakke gümnaasiumi Nutilabori klassi aga Rakke Robootikud ehk need lapsed, kellest seesama PISA raport tänavu on leidnud põhjuse Eesti õpilaste testitulemustele.

  • foto
    Laste insuldi põhjused on seni teadmata, kuid taastusravi paraneb
    06.12

    Insult – see on ju vanade inimeste haigus! Ei, keskealiste ületöötanud meeste haigus ikka ka. Ent kas teadsid, et igal aastal läheb insuldi diagnoosiga Eesti sünnitusmajadest koju kolm kuni neli vastsündinut?

  • foto
    Pähklid peletavad haigusi
    06.12

    Täna rõõmustame pähklisõpru. Teadlased on läbi analüüsinud suure hulga varem tehtud toitumise ja tervise alaseid uuringuid ning jõudnud järeldusele, et peotäis pähkleid päevas võib mõnegi tõsise haiguse eemal hoida.

  • foto
    Mahukas ülevaade Eesti teadusest jõudis kaante vahele
    05.12

    Eesti teadusagentuuri eestvõttel ilmus esimene ülevaatlik kogumik Eesti teadusest, mis vastab muu hulgas küsimustele, kuidas läheb meie teadusel ja teadlastel ning kuhu see paigutub rahvusvahelisel võrdlusskaalal.

  • foto
    Teadlased leidsid astronautide silmanägemise halvenemise põhjuse
    05.12

    Kosmos muudab inimesi. Seda mitte ainult psühholoogilises mõttes, vaid ka kehaliselt. Näiteks painab kosmonaute ja astronaute pika missiooni järel tihti luude hõrenemine, lihaste kärbumine ja kaugnägelikkus. Arstiteadlased teatavad nüüd, et on kindlaks teinud silmanägemise halvenemise tõenäolise põhjuse.

  • foto
    Tehnomaailma gurud jagasid teadusmaailma superstaaridele miljoneid
    05.12

    Pühapäeval toimus viies läbimurde auhinna ehk Breakthrough Prize tseremoonia, kus jagati 14 teadlase ja uurimisrühma vahel 25 miljonit dollarit murranguliste saavutuste eest alusteadustes.

  • foto
    Prügiteemalise "Heureka" vaatajamängu võitja on teada!
    05.12

    Soovime õnne, Heli Liiv, sina oled kirjastuse Hea Lugu raamatu "Tere, Ruby! Programmeerimisseiklused" võitja! Vastasid õigesti, et hambahari tuleks visata olmeprügi hulka.

täna etv-s

foto
Teaduspalavik, 2/3: Tants ümber DNA
Täna 09:30

Kuidas kasutavad Eesti erinevate teadusvaldkondade teadlased oma uurimistöös DNAd? Heidame DNA abil pilgu silmaga nähtamatute krohmseente maailma, HI-viiruse uurimisse ja inimese pärinemisse. Saatejuht ja autor Marju Himma-Kadakas, režissöör Mati Kark.

täna vikerraadios

foto
Loetud ja kirjutatud. Karl Martin Sinijärv

Stuudios on kirjanik Karl Martin Sinijärv, kes räägib oma värskest luuleraamatust "KMSX: kuidas öelda" ning arutleb e-kirjanduse tulevikuperskeptiivide üle.

Saadet juhib Peeter Helme. "Loetud ja kirjutatud" on eetris laupäeval kell 14.05.

Raadios & Teles

Kristjan Pordi päevakommentaar

Noorteadlased

Metsik teadus

Teadlaste Öö Festival

Teadus tagasi- ja edasivaates

Eesti Naisteadlased

Visioon 2032

Õpilaste Teadusfestival

TeaMe programm

foto
TeaMe ülevaade

TeaMe on Euroopa Sotsiaalfondist rahastatav loodus-, täppis- ja tehnikateaduseid ning tehnoloogiat populariseeriv programm. Programmi nimi on tuletatud sõnadest Teadus, Meedia ja Meie. Programmi sihtgrupiks on kogu Eesti elanikkond, eriti pööratakse tähelepanu 14-26-aastastele noortele.