Nobeli komitee viis viga

Alfred Nobeli skulptuur Stockholmis Karolinska instituudi ees. (Foto: AFP/Scanpix)
3.10.2016 15:02
Rubriik: Novaator

Nobeli preemiaid ei saa tagasi võtta, seega peavad žüriiliikmed järgmise kahe nädala jooksul väljakuulutatava kuue laureaadi valimisel väga põhjalikud olema. Mõni uuring võib täna tunduda murranguline, aga alati pole kindel, et avastus ka tulevikus sellisena paistab.

Sihtasutuse looja Alfred Nobel soovis tunnustada neid, kelle avastused on inimkonda enim aidanud. Vaatleme viit Nobeli preemia määramise otsust, mis tagantjärele tunduvad küsitavad.

Keemiarelva looja Fritz Haber 1919. aastal (Foto: WikiMedia Commons/The Nobel Foundation).

Keemiaauhinna sai sakslane, kes juhtis mürkgaasirünnakuid

Fritz Haberit tunnustati 1918. aastal keemiaauhinnaga selle eest, et ta avastas viisi, kuidas lämmastiku ja vesiniku gaasist ammoniaaki valmistada. Tema meetodit kasutati väetiste tootmiseks ja see võimendas tohutult põllumajandustootmist üle maailma.

Kuid Nobeli auhinna komiteel jäi kahe silma vahele Haberi roll keemiarelva rünnakutes esimese maailmasõja ajal. Saksamaa sõjategevust entusiastlikult toetanud Haber juhtis 1915. aastal laiaulatuslikke kloorgaasi rünnakuid Belgias, Ypres’is, kus hukkus tuhandeid liitlasvägede sõdureid

Liigikaaslast õgiv ümaruss (Foto: WikiMedia Commons/Vincent).

Meditsiiinikomitee pidas auhinna vääriliseks olematut vähiavastust

Taani teadlane Johannes Fibiger võitis 1926. aastal Nobeli tänu avastusele, et ümaruss tekitab rottidel kasvaja.

Sellega oli vaid üks häda: ümaruss ei tekita rottidel vähki.

Fibiger kinnitas, et tema uuringu kohaselt tekkis rottidel kasvaja, kui nad prussakate söömise kaudu said ussi vastseid. Sellel ajal, kui ta auhinna võitis, oli see järeldus Nobeli žürii arvates täiesti loogiline.

Hiljem ilmnes, et rottidel tekkis kasvaja A-vitamiini puuduse tagajärjel.

DDT-ga tüüfust levitavate täide tõrjumine USA sõdurite seas (Foto: WikiMedia Commons/CDC).

Meditsiiniauhind anti mehele, kes leidis rakenduse DDT-le, mis hiljem keelati

Šveitsi teadlane Paul Müller sai 1948. aastal meditsiiniauhinna avastuse eest, mis tegi nii head kui ka halba.

Müller ei leiutanud diklorodifenüültrikloroetaani ehk DDT-d, kuid tema oli see, kes avastas, et see on tugevatoimeline putukatõrjevahend, mis võib lühikese ajaga tappa palju kärbseid, sääski ja mardikaid.

Kemikaal osutus väga tõhusaks põlluviljade kaitsevahendiks ning tõrjus hästi putukate levitatavaid haigusi, näiteks tüüfust ja malaariat. DDT päästis sadu tuhandeid elusid ja aitas Lõuna-Euroopa malaariast vabastada.

Kuid keskkonnakaitsjad avastasid kuuekümnendatel, et DDT mürgitab loodust ja keskkonda. USA-s keelati DDT 1972. aastal ja 2001. aastal keelustati see rahvusvahelise lepinguga, erandiks vaid üksikud riigid, mis malaariaga võitlevad.

Aju otsmikusagarate ja taalamuse vaheliste ühenduste läbilõikamise vahendid Norras Trondheimi muuseumis, endises psühhiaatriahaiglas (Foto: Virgo Siil).

Lobotoomia leiutanud mees sai meditsiiniauhinna

Otsmikusagara juhteteede läbilõikamine psüühilise häire raviks võis tol ajal hea mõte tunduda. Kuid tagantjärgi näib, et Portugali teadlase Egas Monizi tunnustamine 1949. aastal lobotoomia välja mõtlemise eest ei olnud tingimata üks Nobeli auhinna helgemaid hetki.

See ravimeetod muutus väga populaarseks neljakümnendatel ja auhinnatseremoonial kiideti seda sõnadega: “Üks tähtsamaid avastusi psühhiaatrilises ravis.”

Ent ilmnes, et lobotoomial olid tõsised kõrvalmõjud: mõned patsiendid surid ja teistel tekkis tugev ajukahjustus. Isegi edukaks peetud operatsioonide järel olid patsiendid apaatsed ja emotsioonitud.

Meetod langes viiekümnendatel kiiresti põlu alla, kuna psüühiliste häirete ravis hakkasid laiemalt levima ravimid. Tänapäeval kasutatakse lobotoomiat väga harva.

Mohandas Karamchand Gandhi oli poliitik, kes juhtis rahumeelset võitlust Briti võimu vastu Indias (Foto: AFP/Scanpix).

Mahatma Gandhi ei võitnud rahupreemiat

India iseseisvusliikumise juht, keda peetakse üheks rahumeelse vastuhaku suurkujuks, nomineeriti Nobeli rahupreemiale lausa viis korda. Ta ei võitnud kordagi.

Rahupreemia žürii, kes haruharva oma eksimusi tunnistab, nõustus hiljem, et Gandhile preemia määramata jätmine oli viga.

Alles 41 aastat pärast Gandhi surma (1989. aastal), avaldas Nobeli komitee juht tolle aasta auhinda dalai-lamale andes ka Gandhile austust.

 

Toimetas
Virgo Siil

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Tehnomaailma gurud jagasid teadusmaailma superstaaridele miljoneid
    11:55

    Pühapäeval toimus viies läbimurde auhinna ehk Breakthrough Prize tseremoonia, kus jagati 14 teadlase ja uurimisrühma vahel 25 miljonit dollarit murranguliste saavutuste eest alusteadustes.

  • foto
    Prügiteemalise "Heureka" vaatajamängu võitja on teada!
    11:07

    Soovime õnne, Heli Liiv, sina oled kirjastuse Hea Lugu raamatu "Tere, Ruby! Programmeerimisseiklused" võitja! Vastasid õigesti, et hambahari tuleks visata olmeprügi hulka.

  • foto
    Magusaine ohustab hiirte tervist
    10:09

    Arvate, et olete kaval ja tarbite tavaliste karastusjookide asemel nn dieetjooke, et pääseda liigsest suhkrust? Tühjagi! Ameerika teadlaste hiirkatsed näitavad, et kunstlik magusaine aspartaam võib samuti tõsta kehakaalu ja tekitada kroonilisi tervisehädasid.

  • foto
    Kristjan Port: Nokia seiklused pole lõppenud!
    09:01

    Tüüpilises muinasjutus on olemas algus ja lõpp. Ajamärkide vahele paigutub lummutuslik keskkond, müstiliste võimetega tegelased, heade ning pahade osalusele rajanev võtmeprobleem ja see algab tavaliselt sõnadega ''elasid kord…''.

  • foto
    Ühe minuti loeng: kuidas lahendada nurjatuid probleeme?
    07:48

    Kuigi nurjatutel probleemidel, nagu rändekriis ja vaesuse leevendamine, puuduvad sirgjoonelised lahendused, on need siiski valitsetavad. Vaja on aga juhti, kes ei paku ise vastuseid, vaid sunnib alluvaid küsima õigeid küsimusi, leiab TLÜ ühiskonnateaduste instituudi poliitikateaduste metodoloogia dotsent Peeter Selg.

  • foto
    FOTOD: Robotex saavutas publikurekordi
    Eile

    Euroopa suurimal robotivõistlusel Robotex osales sel aastal ligi 16 000 külalist, sellega ületas võistlus eelmisel aastal saavutatud 14 000 piiri.

  • foto
    Sotsiaalne staatus mõjutab immuunsüsteemi tööd
    Eile

    Üksindus ja tõrjutus teeb haigeks. Süüdistada ei saa aga vaid sellega seonduvaid halbu harjumusi, nagu liigne alkoholi tarvitamine ja suitsetamine, vaid tervisele võib kehvasti mõjuda juba sotsiaalne staatus iseeneses, viitavad makaakidega tehtud katsed.

  • foto
    Avatud kontori jutukõmin langetab tööviljakust
    Eile

    Avatud planeeringuga kontorid kujutavad endas kahe teraga mõõka. Kuigi need võimaldavad kokku hoida ruumi, julgustada ideede levikut ja töötajate vahelist suhtlust, soodustavad need näiteks haiguste levikut. Värske töö pakub kinnitust ka paljude kontorirottide endamisi tehtud tähelepanekutele – kontorit iseloomustavad helid langetavad tööviljakust.

  • foto
    Vaalad vestlevad vetteplartsatuste vahendusel
    Eile

    Küürvaalad on suured loomad, kes kasvavad enam kui kümne meetri pikkuseks ja kui nad veest välja hüppavad ja tagasi prantsatavad või ka lihtsalt oma suurte loibade ja sabaga veepinnal platsutavad, on see võimas ja võrratu vaatepilt. Küsimus on, kas nad teevad seda lihtsalt lõbu pärast või on sel ka mõte sees.

  • foto
    Video: mitte ainult Meeste Tervise konverents
    03.12

    Kas mees on mehhaaniline masin? Kuidas olla iseenda psühholoog? Mida jälgida liikumisel ja toitumisel, et püsida terve, tugev ja viljakas? Neile ja teistele küsimustele otsisti vastuseid laupäeval toimunud Korp! Sakala meeste tervise konverentsil.

  • foto
    Teaduspalavik, 1/3: Tants ümber DNA
    03.12

    Tants ümber DNA räägib elulõngast ehk DNAst, mis on kogu elu alus nii loomadele kui ka taimedele. DNA on nagu lõng, millest on võimalik teha palmikutega kampsuneid, mustriga sokke või sooje käpikuid. Mis aga juhtub siis, kui mustrilehel peaks olema viga või eksime kududes?

  • foto
    Aastaanalüüs: Eesti hariduse seitse probleemi
    02.12

    Haridusministeeriumi koostatud aastaanalüüs toob sel aastal välja seitse probleemi, kus valdkonna areng ei ole olnud piisavalt kiire.

  • foto
    Analüüs: uurimuste avaldamiskõlbulikkuse hindamine on jäetud murdosa teadlaste kaela
    02.12

    Igal aastal avaldatavate teadustööde hulk kahekordistub iga üheksa aastaga. Kiire kasvutempo on pannud ilmselt nii mõnegi mõtlema, kes jõuab tulevikus hinnata kõigi nende avaldamiskõlbulikkust. Vabatahtlikud retsenseerijad on juba praegu ülekoormatud. Uus analüüs näitab aga, et hetkel teeb tarvilikust tööst neli viiendiku ära vaid 20 protsenti sobivatest teadlastest.

  • foto
    Tark elektrivõrk säästab raha ja keskkonda
    02.12

    Tarkvõrk on elektrivõrk, mis kasutab elektri tootmiseks ja jaotamiseks automaatikasüsteemi, pakkudes seega võimalusi säästlikumaks ja tõhusamaks elektrikaustuseks ja -tootmiseks. Eestiski on selles vallas jõutud idee tasandilt katsetuste faasi.

  • foto
    Kuidas panna ülekaalulised jalgpallifännid päevapealt oma tervisest hoolima?
    02.12

    Lühike vastus on, et sellega, mis neid ükskord oma tervise unarusse jätma pani – kirg jalgpalli vastu. Norra sporditeaduste kooli teadlased töötasid välja programmi EuroFIT, millega panna osa meeste jalgpalliarmastusest ka nende tervise kasuks tööle, andes nende käsutusse nii oma lemmiku jalgpalliklubi väljaku kui ka treenerid.

  • foto
    Tervise edendamise kampaaniad ei pruugi oma sihtgruppi kõnetada
    02.12

    Olgugi et valitsused kulutavad iga-aastaselt tervise edendamise kampaaniatele suuri summasid, ei pruugi need täita oma eesmärki, sest kõnetavad ennekõike neid, kes on tervisega seotud probleemidest juba teadlikud, märkis projekti PoHeFa koordinaator Anette Schulz Budapestis, Ungaris toimuval konverentsil "Nutrition and Physical Activity: How European Union Countries Contribute to Public Health Priorities Including Obesity".

  • foto
    Graafikud: kulutused teadus- ja arendustegevusele mullu suurenesid
    02.12

    Eestis tehti 2015. aastal teadus- ja arendustegevusele 302,8 miljoni euro eest kulutusi, mis on kuus protsenti enam kui aasta varem, teatab statistikaamet.

  • foto
    Autism pole seotud gripivaktsiiniga  
    02.12

    Peaaegu 200 000 lapse uurimise käigus selgus, et autismi oht ei suurenenud lastel, kelle ema oli raseduse ajal nakatunud grippi või saanud gripivaktsiini, kirjutab The Scientist.

  • foto
    Graafik: november oli keskmisest jahedam ja sombusem
    02.12

    Novembris võis Eestis Päikest keskmiselt taevalaotusel näha vaid 26 tundi. Õhutemperatuur jäi paljuaastasest keskmisest 1,4 °C võrra madalamaks.

  • foto
    Väike hele asteroid pöörleb kiiresti
    02.12

    Astronoomidel on esimest korda õnnestunud üksikasjalikult vaadelda üht väga väikest asteroidi. Maa-lähedasel asteroidil nimega 2015 TC25 on läbimõõtu ainult umbes kaks meetrit. Samal ajal on ta huvitaval kombel ka üks kõige heledamaid Maa-lähedasi asteroide, mis eales avastatud, sest peegeldab tagasi umbes 60 protsenti selle pinnale langenud valgusest.

  • foto
    100 sekundi video: sooline võrdõiguslikkus – rumal reaalsus või reaalne rumalus?
    02.12

    Soolisel võrdõiguslikkusel on maailma eri paigus sisuliselt erinev tähendus, leiab Tartu ülikooli sotsiaalõiguse professor Gaabriel Tavits.

  • foto
    Roskosmos: suur osa veolaevast Progress põles atmosfääris ära
    01.12

    Enamik mehitamata veolaeva Progress tükkidest põles varsti pärast starti atmosfääris ära, teatas Vene kosmoseagentuur Roskosmos neljapäeval.

  • foto
    HIV-i saab diagnoosida ka koduse testiga
    01.12

    HI viirust saab diagnoosida ka kodus tehtava testiga, mille täpsus on 99,7 protsenti.

  • foto
    Elementide perioodilisustabel täienes nelja elemendi võrra
    01.12

    Rahvusvaheline Puhta ja Rakenduskeemia Liit lisas nädala alguses toimunud kohtumisel perioodilisustabelisse ametlikult neli uut elementi, täites sellega elementide perioodilisustabeli seitsmenda rea.

  • foto
    ''Kolme vanemaga'' laste teel seisavad uued takistused
    01.12

    Suurbritanniast võib saada peagi esimene riik maailmas, mis lubab seadusandlikul tasandil selgesõnaliselt asendada raskete pärilike haiguste ennetamiseks kunstlikul viljastamisel munarakus vigased mitokondrid terve doonori omadega. Värske töö näitab samal ajal, et aeg-ajalt võib pikema aja jooksul isegi käputäis rakku jäänud vigaseid mitokondreid terved välja süüa.

  • foto
    Sport on tervislik? Mitte ilmtingimata
    01.12

    Kuigi kõikjal propageeritakse valjuhäälselt, et sport on tervislik, siis ilmtingimata see nii ei ole, rääkis Tampere UKK instituudi tervise edendamise uuringute keskuse endine teadusdirektor Pekka Oja. Igasugune füüsiline tegevus ei mõju tervisele ühtemoodi ja kõva sporditegemine pole kaugeltki kõige parem viis oma tervist turgutada.

  • foto
    Kristjan Port: inimkonda ähvardab bensiinipüstoli hoidja saatus
    01.12

    Mis juhtub, kui suur hulk vähest koolitust nõudvaid töökohti lühikese ajaga ära kaovad? Lisaks hetkelisele ebamugavusele käivitub sotsiaalne arenguhüpe, kui lapsevanemad edastavad võsudele õpetlikud sõnad, et püsivamat töökohta soovides pead õppima.

  • foto
    Kui palju kaalub inimkonna loodud tehisloodus?
    01.12

    Inimkond on oma tegevusega loonud maakerale litosfääri, hüdrosfääri, atmosfääri ja biosfääri kõrvale uue kesta. Kõiki inimeste loodud struktuure nagu elumaju ja tehaseid, esemeid nagu potte-panne ja nutitelefone ning lõpuks ka prügimägesid, kuhu need esemed jõuavad, võime ühtekokku nimetada tehnosfääriks. Ja tehnosfäär loomulikult üha kasvab.

  • foto
    Virtuaalreaalsus võib toimida valuvaigistina  
    30.11

    Psühholoogilisi virtuaalreaalsuse (VR) eksperimente on ühes või teises vormis tehtud juba aastakümneid, ja seda väga erinevate nurkade alt. VR-ravimeetodite positiivset mõju on leitud näiteks erinevate psühholoogiliste häirete leevendamisel, olgu selleks posttraumaatiline stressihäire, depressioon või erinevad foobiad.

  • foto
    Me peame rääkima jõuluvanast rääkimisest...
    30.11

    Läheneva pühadeaja valguses võib nii mõnigi laps oma vanematelt küsida, kes siis õigupoolest talle kingitusi toob. Iga vanema ees seisab igipõline dilemma. ERR Novaator vestles jõuludest ja jõuluvanadest Suurbritannias asuva Exeteri ülikooli kaasava hariduse ja psühholoogia professori Christopher Boyle'ga.

täna etv-s

foto
Osoon
Täna 20:05

Viikingid olid Eesti aladel sagedased külalised, sellest annab tunnistust ka viikingiajast pärit kaks laevamatust Saaremaal Salme külas. Sel suvel olid tänapäeva viikingid taas Saaremaal, et sulatada rauamaagist rauda ja kaubelda viikingiturul. Tallinna Loomaaia direktor Tiit Marani nägemus tuleviku loomaaiast. Kas loomaaed on eeskätt vabaaja veetmise koht või teadusasutus? Kirevates värvides jäälind annab sära Eestimaa halli sügis-talvesse. Loodusemees Tarmo Mikussaar püüdis jäälinnu tegemised videopilti.

täna vikerraadios

foto
Ökoskoop. Milline tuleb tänavune talv? (7)

Kas jõulude ja aastavahetuse paiku on lumi maas?
Ilmast ja ilmanähtustest räägib ilmateadlane Jüri Kamenik.
Eesti pesitsevad ja läbirändavad linnud on inimtegevusest aina rohkem sõltuvad. Lindude elu mõjutavad intensiivistuv põllumajandus, jahindus, tehnorajatised ja isegi kodukassid. Lindude kaitsest räägib Kristo Eliasega Eesti Ornitoloogiaühingu Linnukaitse projektijuht Veljo Volke.

Saatejuht on Krista Taim. Kuula 5. detsembril kell 10.05.

Täna teadusloos

Labor

R2 Tehnikaminutid

Kristjan Pordi päevakommentaar

Noorteadlased

Metsik teadus

Teadlaste Öö Festival

Eesti Naisteadlased

Kas teadsid, et...

Teadus tagasi- ja edasivaates

TeaMe programm

foto
TeaMe ülevaade

TeaMe on Euroopa Sotsiaalfondist rahastatav loodus-, täppis- ja tehnikateaduseid ning tehnoloogiat populariseeriv programm. Programmi nimi on tuletatud sõnadest Teadus, Meedia ja Meie. Programmi sihtgrupiks on kogu Eesti elanikkond, eriti pööratakse tähelepanu 14-26-aastastele noortele.

Osoon

Visioon 2032

Õpilaste Teadusfestival