Nobeli komitee viis viga

Alfred Nobeli skulptuur Stockholmis Karolinska instituudi ees. (Foto: AFP/Scanpix)
3.10.2016 15:02
Rubriik: Novaator

Nobeli preemiaid ei saa tagasi võtta, seega peavad žüriiliikmed järgmise kahe nädala jooksul väljakuulutatava kuue laureaadi valimisel väga põhjalikud olema. Mõni uuring võib täna tunduda murranguline, aga alati pole kindel, et avastus ka tulevikus sellisena paistab.

Sihtasutuse looja Alfred Nobel soovis tunnustada neid, kelle avastused on inimkonda enim aidanud. Vaatleme viit Nobeli preemia määramise otsust, mis tagantjärele tunduvad küsitavad.

Keemiarelva looja Fritz Haber 1919. aastal (Foto: WikiMedia Commons/The Nobel Foundation).

Keemiaauhinna sai sakslane, kes juhtis mürkgaasirünnakuid

Fritz Haberit tunnustati 1918. aastal keemiaauhinnaga selle eest, et ta avastas viisi, kuidas lämmastiku ja vesiniku gaasist ammoniaaki valmistada. Tema meetodit kasutati väetiste tootmiseks ja see võimendas tohutult põllumajandustootmist üle maailma.

Kuid Nobeli auhinna komiteel jäi kahe silma vahele Haberi roll keemiarelva rünnakutes esimese maailmasõja ajal. Saksamaa sõjategevust entusiastlikult toetanud Haber juhtis 1915. aastal laiaulatuslikke kloorgaasi rünnakuid Belgias, Ypres’is, kus hukkus tuhandeid liitlasvägede sõdureid

Liigikaaslast õgiv ümaruss (Foto: WikiMedia Commons/Vincent).

Meditsiiinikomitee pidas auhinna vääriliseks olematut vähiavastust

Taani teadlane Johannes Fibiger võitis 1926. aastal Nobeli tänu avastusele, et ümaruss tekitab rottidel kasvaja.

Sellega oli vaid üks häda: ümaruss ei tekita rottidel vähki.

Fibiger kinnitas, et tema uuringu kohaselt tekkis rottidel kasvaja, kui nad prussakate söömise kaudu said ussi vastseid. Sellel ajal, kui ta auhinna võitis, oli see järeldus Nobeli žürii arvates täiesti loogiline.

Hiljem ilmnes, et rottidel tekkis kasvaja A-vitamiini puuduse tagajärjel.

DDT-ga tüüfust levitavate täide tõrjumine USA sõdurite seas (Foto: WikiMedia Commons/CDC).

Meditsiiniauhind anti mehele, kes leidis rakenduse DDT-le, mis hiljem keelati

Šveitsi teadlane Paul Müller sai 1948. aastal meditsiiniauhinna avastuse eest, mis tegi nii head kui ka halba.

Müller ei leiutanud diklorodifenüültrikloroetaani ehk DDT-d, kuid tema oli see, kes avastas, et see on tugevatoimeline putukatõrjevahend, mis võib lühikese ajaga tappa palju kärbseid, sääski ja mardikaid.

Kemikaal osutus väga tõhusaks põlluviljade kaitsevahendiks ning tõrjus hästi putukate levitatavaid haigusi, näiteks tüüfust ja malaariat. DDT päästis sadu tuhandeid elusid ja aitas Lõuna-Euroopa malaariast vabastada.

Kuid keskkonnakaitsjad avastasid kuuekümnendatel, et DDT mürgitab loodust ja keskkonda. USA-s keelati DDT 1972. aastal ja 2001. aastal keelustati see rahvusvahelise lepinguga, erandiks vaid üksikud riigid, mis malaariaga võitlevad.

Aju otsmikusagarate ja taalamuse vaheliste ühenduste läbilõikamise vahendid Norras Trondheimi muuseumis, endises psühhiaatriahaiglas (Foto: Virgo Siil).

Lobotoomia leiutanud mees sai meditsiiniauhinna

Otsmikusagara juhteteede läbilõikamine psüühilise häire raviks võis tol ajal hea mõte tunduda. Kuid tagantjärgi näib, et Portugali teadlase Egas Monizi tunnustamine 1949. aastal lobotoomia välja mõtlemise eest ei olnud tingimata üks Nobeli auhinna helgemaid hetki.

See ravimeetod muutus väga populaarseks neljakümnendatel ja auhinnatseremoonial kiideti seda sõnadega: “Üks tähtsamaid avastusi psühhiaatrilises ravis.”

Ent ilmnes, et lobotoomial olid tõsised kõrvalmõjud: mõned patsiendid surid ja teistel tekkis tugev ajukahjustus. Isegi edukaks peetud operatsioonide järel olid patsiendid apaatsed ja emotsioonitud.

Meetod langes viiekümnendatel kiiresti põlu alla, kuna psüühiliste häirete ravis hakkasid laiemalt levima ravimid. Tänapäeval kasutatakse lobotoomiat väga harva.

Mohandas Karamchand Gandhi oli poliitik, kes juhtis rahumeelset võitlust Briti võimu vastu Indias (Foto: AFP/Scanpix).

Mahatma Gandhi ei võitnud rahupreemiat

India iseseisvusliikumise juht, keda peetakse üheks rahumeelse vastuhaku suurkujuks, nomineeriti Nobeli rahupreemiale lausa viis korda. Ta ei võitnud kordagi.

Rahupreemia žürii, kes haruharva oma eksimusi tunnistab, nõustus hiljem, et Gandhile preemia määramata jätmine oli viga.

Alles 41 aastat pärast Gandhi surma (1989. aastal), avaldas Nobeli komitee juht tolle aasta auhinda dalai-lamale andes ka Gandhile austust.

 

Toimetas
Virgo Siil

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Lugeja küsib: miks Kuu Maale ei kuku?
    10:42

    Miks Kuu Maale ei kuku ja kui Kuu suudab kergitada Maa ookeane, siis miks on planeedi mõju Kuule veel oluliselt suurem? ERR Novaatorile laekunud lugejaküsimusele vastab Tartu Observatooriumi vanemteadur Laurits Leedjärv.

  • foto
    Vanametallist potid-pannid ohustavad tervist
    09:46

    Alumiiniumnõudest, mis on tehtud ümbertöödeldud vanametallist, võib toitu eralduda tervisele kahjulikke aineid.

  • foto
    Rasedusaegne tüsistus võib hilisemas elus põhjustada südamehaiguse
    09:19

    Rasedatel esinev tüsistus ehk preeklampsia võib edaspidises elus olla südamehaiguse põhjus, mistõttu asutakse USA-s hoolikamalt uurima selle tüsistuse all kannatanud vastseid emasid.

  • foto
    Inimtegevus soojendab tööpäeviti linnasüdant
    09:08

    Juba ammust aega on räägitud sellest, et inimene muudab kliimat, aga nüüd selgub, et inimtegevus võib üsna tuntavalt mõjutada ka ilma. Austraalia teadlaste uuring tuvastas, et suuremates linnades tõuseb õhutemperatuur võrreldes ümbritsevate aladega igal nädalal järk-järgult esmaspäevast reedeni, nädalavahetusel aga langeb.

  • foto
    Väike-kärbsenäpp kärbseid näppamas
    Eile

    Mai keskpaigas saabuvad meile Kagu-Aasiast väike-kärbsenäpid. Nii nagu nimigi ütleb, on nad meie kärbsenäppidest väiksemad. „Osooni“ toimetaja Karl Adami kirjeldab oma kohtumisi nende väikeste kärbseid näppavate lindudega.

  • foto
    "Osoon" uuris lähemalt aasta looma
    Eile

    Kuid meie aasta loom pole mitte lihtsalt huvitav modell loodusfotograafidele vaid ka jahiloom, mis tähendab seda, et küllap teavad just jahimehed kõige paremini, kuidas metskitsel läheb.

  • foto
    Tartus anti teismeliste teaduslahingu avapauk
    Eile

    Tartu ülikooli spordihoone koridoris on esmaspäeva hommikul koos närviliselt naljatlevate teismeliste rühmad. Oodatakse korvpallisaali avamist, et seal teaduslahingu eelvoorul mõõtu võtta.

  • foto
    "Osooni" reportaaž: olmeprügi jutustab lugu
    Eile

    Kui palju mõtlevad inimesed prügi ära visates, kuhu need lõpuks jõuavad ja mis neist edasi saab? "Osoon" uuris lähemalt prügi lugu ehk kuidas me praegu ja kuidas varem on prügiga majandatud ning kas me oleme oma esivanematega võrreldes targemad prügikäitlejad.

  • foto
    "Heureka" viimases osas voolab veri
    Eile

    Nüüd on väljas vaatamiseks "Heureka" viimane osa, mis tõotab tulla verine. Sander Loite lubatakse kirurgide maailma.

  • foto
    Keemiaprofessor armastab õpetamist ja tudengitega arutlemist
    Eile

    Tartu ülikooli analüütilise keemia professor Ivo Leito tunneb õpetamisest suurt rõõmu ning püüab teha kõik selleks, et tudengid saaksid õpitavast materjalist aru. Loodus- ja täppisteaduste valdkonna sasta õppejõuks saamise puhul portreteerib teda ajakiri Universitas Tartuensis.

  • foto
    Kristjan Port: lähitulevik tõotab tuua sünteetilise liha ja prinditud majad
    Eile

    Pingetest tuvil ajastu tõttu muutub oluliseks määratleda arvamusavaldaja kuuluvus, olgu maailmavaate, poliitika, seksuaalse orientatsiooni vmt osas. Seda eriti sõnumite puhul, mis kirjeldavad muutusi.

  • foto
    Kaksiktähed on vähem planeedisõbralikud
    Eile

    Rohkem ei ole alati parem. Näiteks on planeetidele parem, kui neil on ainult üks täht ja mitte kaks.

  • foto
    Hüljes leiab vurrudega üles ka peitu pugenud kala
    Eile

    Hüljes leiab lestakala üles ka siis, kui see poeb liiva alla peitu. Nüüd on saksa teadlased avastanud, et ta teeb seda oma tundlike vurrude abil, tundes imeõrnade veekeeriste järgi ära, kuidas lest liiva all lõpuseid liigutab.

  • foto
    Ühe minuti loeng: kas lapse kooli peaks valima perekond?
    Eile

    Kas lapse kooli peaks valima perekond või tuleks määrata koolikoht keskselt? Uuringud on näidanud, et see, kuidas algkoolikohti jagatakse, mõjutab oluliselt laste haridustulemusi – laiemalt vaadates on see lausa haridusliku õigluse võtmeline küsimus, leiab Tallinna ülikooli ühiskonnateaduste instituudi avaliku poliitika lektor Triin Lauri.

  • foto
    Labor. Raie ja lahing piiritul teadusmaastikul
    22.01

    Teadlase kommentaaris võtab füüsik Raivo Stern ette olukorra Eesti teadusmaastikul. Metsaraiet uurinud metsandusteadlane Hardi Tullus räägib, mille poolest erineb turberaie lageraiest ja mis eelised või puudused kummalgi teise ees on. Teaduskirjanik Tiit Kändler tutvustab matemaatik Marcus du Sautoy raamatut teadmiste piiridest ja piiritusest. Õpilaste teaduslahingu käimaminekust kannab ette korraldaja Kristi Parro.

  • foto
    Tulekul on sünteetilise bioloogia ajastu
    21.01

    Uut eluteadustes: mis on inimeste elu ja maailmamajanduse kõiki harusid mõjutama hakkav sünteetiline bioloogia? Nii küsib kultuurileht Sirp sellenädalases numbris.

  • foto
    Südamelöögid tõukavad rassismile
    20.01

    Südame poolt ajju saadetavad signaalid võivad võimendada inimeste negatiivset eelhäälestatust teiste rahvusrühmade suhtes. Kainet mõistust varjutav efekt on piisavalt tugev, et suurendada inimeste poolt tehtavate vigade hulka.

  • foto
    Puust ja punaseks
    20.01

    Stuudios on Tõnis Eenmäe Tartu Observatooriumist ja Madis Aesma. Teemaks kosmos, täpsemalt: Kuu vanus on nüüd teada; paari aasta pärast meie taevasse ilmuv ere täht; Päikesesüsteemi üheksas planeet ja tulnukate olemus.

  • foto
    Tee tutvust: verd imev obama ja "Trumpi soenguga" koiliblikas
    20.01

    Reedel ametist lahkuv Barack Obama on vähemalt tema järgi nimetatud liikide arvu järgi teadlaste hulgas populaarseim USA president. Mehe nime kannab üks seeneliik ja kaheksa loomaliiki. Donald Trump saab aga juba enne ametisse asumist kirjutada enda arvele kaks liiki.

  • foto
    Doktoritöö: Eesti karikatuuris puudus klassikaline propaganda
    20.01

    Sõdadevahelisel perioodil eestikeelses ajakirjanduses ilmunud karikatuure ja nendes ''vaenlase'' kuju tekkimise protsessi analüüsinud Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi doktorant Antonia Nael leiab, et karikatuurides ei ole võimalik rääkida propagandast selle sõna täielikus mõttes.

  • foto
    Enamikku primaate ähvardab väljasuremisoht
    20.01

    Inimese suurim suguselts loomariigis on suures hädaohus. Suure rahvusvahelise ülevaateuuringu andmetel ähvardab väljasuremine tervelt 60 protsenti kõigist esikloomaliste ehk primaatide seltsi kuuluvatest liikidest, kolmel neljandikul primaadiliikidest väheneb aga arvukus.

  • foto
    100 sekundi video: mis on kogumeediasündmus?
    20.01

    Erinevate meediumite ja meediakanalite rohkus on mõju avaldanud ka kultuuritekstide ülesehitusele. Kui traditsiooniliselt oli sündmuseks ühe teose ilmumine või sündmuse toimumine ning teisi meediume kasutati eelnevalt informatsiooni levitamiseks ja reklaamimiseks ning seejärel arvustuse ja järelkaja avaldamiseks, siis täna planeeritakse juba teosed ja sündmused endid erinevaid meediume ja kanaleid kaasavate kogumeediasündmustena.

  • foto
    Uudne andmetalletustehnika pakub lahendust andmekeskuste energianäljale
    19.01

    Infoühikute – 1 ja 0 – töötlemisele kulutatakse umbes kaks protsenti maailmas toodetavast elektrist. Sellest märgatav osa kulub andmete kirjutamisel vabanevast soojusest vabanemiseks. Näitaja kahekordistub seejuures iga viie aastaga. Hollandi ja poola teadlased esitlevad nüüd süsteemi, mille abil eraldub bittide kirjutamisel soojust praegusest miljoneid kordi vähem.

  • foto
    Namiibia nõiaringide saladus hakkab lahenema
    19.01

    Namiibia kõrbe täpistavad korrapäraste ''nõiaringide'' päritolu on pannud inimesi kukalt kratsima juba sajandeid. Kuigi nüüdseks on selge, et nende taga pole taevased jumalad või maa-alused draakonid, kogub nende olemuse üle peetav teaduslik debatt alles hoogu. Uus uurimus vihjab, et oma tõetera võib olla sees mõlema peamise leeri poolt pakutaval selgitusel.

  • foto
    Teadlased, kes esitati tänavu Eesti Vabariigi teaduspreemiatele
    19.01

    Vabariigi aastapäeval antakse üle Eesti Vabariigi teaduspreemiad. ERR Novaator toob ära nende teadlaste nimed, kes on esitatud teaduspreemiate määramiseks. Eesti Teaduste Akadeemia abiga saab järgneva kuu jooksul ülevaate ka preemiatele esitatud teadlaste teadustöö sisust.

  • foto
    Kristjan Port: mida teha tuldpurskava taskulohega?
    19.01

    Mida teha tuldpurskava lohega, kui see on nii armas? Samsung Note 7 oli taoline tuleohtlik partner. Paljud pidasid seda senistest parimaks kõneseadmeks. Entusiasmi jagus hetkeni, kuni telefonid süttisid põlema.

  • foto
    Elukõlblikud eksoplaneedid said kataloogi kirja
    19.01

    Puurides pilgu tähistaevasse me pea kohal võib kergesti tekkida küsimus: huvitav, kui paljude tähtede juures võib olla planeete, millel on elu.

  • foto
    Selles, kuidas me kõneleme ja kirjutame, võib “süüd heita” eesti keele vaarisale härra Blumele
    19.01

    Kui inimestelt küsida, mis neile seostub 17. sajandi eesti kirjakeelega, vastatakse tavaliselt usk, katekismus, võõrmõju või Forselius. Uuenduslikkust ei mainita – seda seostatakse pigem tänapäevase keelearendusega. Samas leidus innovaatilisust ka 17. sajandi eesti kirjakeele kujundamisel, kirjutab Tartu ülikooli eesti ja soome-ugri keeleteaduse doktorant Liina Pärismaa. Et saada selgemat pilti selle aja kirjakeele uuenduslikkusest, vaatame esmalt keskkonda, milles kirjakeel tekkis ja arenes.

  • foto
    Mobiilne mikroskoop muudab telefoni vähisensoriks
    18.01

    Täpse vähidiagnoosi panemine ja ravimresistentse tuberkuloosi korral antibiootikumravi määramine nõuab tavaliselt tuhandeid eurosid maksvaid analüüsiseadmeid. Sama töö võiks aga ära teha nutitelefoni külge kinnitatav mikroskoop, näitab rootsi teadlaste uuring.

  • foto
    Mehed vs naised - kas me ajud töötavad tõesti erinevalt?
    18.01

    Kas tõesti vastab tõele, et meeste ja naiste ajud töötavad pisut erinevalt? "Heureka" eelviimane saade vastab küsimusele testide ja analüüsidega.

täna etv2-s

foto
DocPoint Rootsi armastuse teooria (The Swedish Theory of Love, Rootsi/Taani 2015)
Täna 20:00

Rootsit peetakse ideaalseks ühiskonnaks. Nüüd vaatleb Itaalia-Rootsi filmitegija Erik Gandini kriitiliselt, kuid heasoovlikult seda imetletud ühiskonnamudelit. Üle 40 aasta tagasi panid targad kodanikud pead kokku ja lõid tulevikuvisiooni ühiskonnast, mis koosneb sõltumatutest üksikisikutest. Niinimetatud Rootsi armastuse teooria põhines ideel, et kõigi inimsuhete aluseks peab olema sõltumatus üksteisest, mis tagabki õnne. Sellise sõltumatuse pahupool on aga rekordiline arv üksildasi inimesi.

täna vikerraadios

foto
Huvitaja. Tööõnnetused (1)

Möödunud aasta oli kümnendi tööõnnetusterohkeim - millest on see tingitud? Missugustes valdkondades õnnetusi rohkem juhtub ja kuidas annaks neid vältida, räägib Rein Reisberg - Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant.
Saate teises pooles vahendab Marju Himma-Kadakas ERRi teadusportaali Novaator terviseteemalisi uudiseid.

Saatejuht on Meelis Süld. Kuula 24. jaanuaril kell 10.05.

Rakett 69 uued saated!

Kristjan Pordi päevakommentaar

Raadios & Teles

Noorte teaduste akadeemia Erilehele

Noorteadlased

Metsik teadus

Teadlaste Öö Festival

Teadus tagasi- ja edasivaates

Eesti Naisteadlased

Visioon 2032

Õpilaste Teadusfestival

TeaMe programm

foto
TeaMe ülevaade

TeaMe on Euroopa Sotsiaalfondist rahastatav loodus-, täppis- ja tehnikateaduseid ning tehnoloogiat populariseeriv programm. Programmi nimi on tuletatud sõnadest Teadus, Meedia ja Meie. Programmi sihtgrupiks on kogu Eesti elanikkond, eriti pööratakse tähelepanu 14-26-aastastele noortele.