Nobeli komitee viis viga

Alfred Nobeli skulptuur Stockholmis Karolinska instituudi ees. (Foto: AFP/Scanpix)
3.10.2016 15:02
Rubriik: Novaator

Nobeli preemiaid ei saa tagasi võtta, seega peavad žüriiliikmed järgmise kahe nädala jooksul väljakuulutatava kuue laureaadi valimisel väga põhjalikud olema. Mõni uuring võib täna tunduda murranguline, aga alati pole kindel, et avastus ka tulevikus sellisena paistab.

Sihtasutuse looja Alfred Nobel soovis tunnustada neid, kelle avastused on inimkonda enim aidanud. Vaatleme viit Nobeli preemia määramise otsust, mis tagantjärele tunduvad küsitavad.

Keemiarelva looja Fritz Haber 1919. aastal (Foto: WikiMedia Commons/The Nobel Foundation).

Keemiaauhinna sai sakslane, kes juhtis mürkgaasirünnakuid

Fritz Haberit tunnustati 1918. aastal keemiaauhinnaga selle eest, et ta avastas viisi, kuidas lämmastiku ja vesiniku gaasist ammoniaaki valmistada. Tema meetodit kasutati väetiste tootmiseks ja see võimendas tohutult põllumajandustootmist üle maailma.

Kuid Nobeli auhinna komiteel jäi kahe silma vahele Haberi roll keemiarelva rünnakutes esimese maailmasõja ajal. Saksamaa sõjategevust entusiastlikult toetanud Haber juhtis 1915. aastal laiaulatuslikke kloorgaasi rünnakuid Belgias, Ypres’is, kus hukkus tuhandeid liitlasvägede sõdureid

Liigikaaslast õgiv ümaruss (Foto: WikiMedia Commons/Vincent).

Meditsiiinikomitee pidas auhinna vääriliseks olematut vähiavastust

Taani teadlane Johannes Fibiger võitis 1926. aastal Nobeli tänu avastusele, et ümaruss tekitab rottidel kasvaja.

Sellega oli vaid üks häda: ümaruss ei tekita rottidel vähki.

Fibiger kinnitas, et tema uuringu kohaselt tekkis rottidel kasvaja, kui nad prussakate söömise kaudu said ussi vastseid. Sellel ajal, kui ta auhinna võitis, oli see järeldus Nobeli žürii arvates täiesti loogiline.

Hiljem ilmnes, et rottidel tekkis kasvaja A-vitamiini puuduse tagajärjel.

DDT-ga tüüfust levitavate täide tõrjumine USA sõdurite seas (Foto: WikiMedia Commons/CDC).

Meditsiiniauhind anti mehele, kes leidis rakenduse DDT-le, mis hiljem keelati

Šveitsi teadlane Paul Müller sai 1948. aastal meditsiiniauhinna avastuse eest, mis tegi nii head kui ka halba.

Müller ei leiutanud diklorodifenüültrikloroetaani ehk DDT-d, kuid tema oli see, kes avastas, et see on tugevatoimeline putukatõrjevahend, mis võib lühikese ajaga tappa palju kärbseid, sääski ja mardikaid.

Kemikaal osutus väga tõhusaks põlluviljade kaitsevahendiks ning tõrjus hästi putukate levitatavaid haigusi, näiteks tüüfust ja malaariat. DDT päästis sadu tuhandeid elusid ja aitas Lõuna-Euroopa malaariast vabastada.

Kuid keskkonnakaitsjad avastasid kuuekümnendatel, et DDT mürgitab loodust ja keskkonda. USA-s keelati DDT 1972. aastal ja 2001. aastal keelustati see rahvusvahelise lepinguga, erandiks vaid üksikud riigid, mis malaariaga võitlevad.

Aju otsmikusagarate ja taalamuse vaheliste ühenduste läbilõikamise vahendid Norras Trondheimi muuseumis, endises psühhiaatriahaiglas (Foto: Virgo Siil).

Lobotoomia leiutanud mees sai meditsiiniauhinna

Otsmikusagara juhteteede läbilõikamine psüühilise häire raviks võis tol ajal hea mõte tunduda. Kuid tagantjärgi näib, et Portugali teadlase Egas Monizi tunnustamine 1949. aastal lobotoomia välja mõtlemise eest ei olnud tingimata üks Nobeli auhinna helgemaid hetki.

See ravimeetod muutus väga populaarseks neljakümnendatel ja auhinnatseremoonial kiideti seda sõnadega: “Üks tähtsamaid avastusi psühhiaatrilises ravis.”

Ent ilmnes, et lobotoomial olid tõsised kõrvalmõjud: mõned patsiendid surid ja teistel tekkis tugev ajukahjustus. Isegi edukaks peetud operatsioonide järel olid patsiendid apaatsed ja emotsioonitud.

Meetod langes viiekümnendatel kiiresti põlu alla, kuna psüühiliste häirete ravis hakkasid laiemalt levima ravimid. Tänapäeval kasutatakse lobotoomiat väga harva.

Mohandas Karamchand Gandhi oli poliitik, kes juhtis rahumeelset võitlust Briti võimu vastu Indias (Foto: AFP/Scanpix).

Mahatma Gandhi ei võitnud rahupreemiat

India iseseisvusliikumise juht, keda peetakse üheks rahumeelse vastuhaku suurkujuks, nomineeriti Nobeli rahupreemiale lausa viis korda. Ta ei võitnud kordagi.

Rahupreemia žürii, kes haruharva oma eksimusi tunnistab, nõustus hiljem, et Gandhile preemia määramata jätmine oli viga.

Alles 41 aastat pärast Gandhi surma (1989. aastal), avaldas Nobeli komitee juht tolle aasta auhinda dalai-lamale andes ka Gandhile austust.

 

Toimetas
Virgo Siil

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Kardioloog: Eesti inimesed on tervemad kui 99 aastat tagasi
    Eile

    Eesti inimesed on tänapäeval tervemad kui olid vabariigi algusaastail, ütles kardioloog Jaan Eha vabariigi aastapäeval ETV-le antud intervjuus.

  • foto
    Arvuti vilkuv leed reedab teie saladused
    Eile

    Iisraeli Ben-Guriyyoni Negevi ülikooli küberkaitsekeskuse teadlased uurisid võimalusi, kuidas internetist isoleeritud arvutist andmeid varastada ja leidsid, et üks selline vahend võib olla kõvaketta tegevust näitav tilluke leed.

  • foto
    Inimesed eelistavad tuleviku teadmisele õnnist teadmatust
    23.02

    Vaatamata horoskoopide ja selgeltnägijate populaarsusele ei taha vähemalt suur osa eurooplastest teada, mis neid tulevikus ootab, selgub Hispaanias ja Saksamaal tehtud suuruuringust.

  • foto
    Täiustatud Euroopa gravitatsioonilainete observatoorium kannustab astronoomiarevolutsiooni
    23.02

    Itaalias asuv observatoorium asub pärast viis aastat kestnud uuenduskuuri otsima taas gravitatsioonilaineid. Lisadetektor võimaldab esimest korda otsida gravitatsioonilainete lätteid, tõotades muuta lähikümnendil astronoomiat tundmatuseni.

  • foto
    Tänavune Ernst Jaaksoni stipendiumi laureaat on sporditeadlane Martin Mooses
    23.02

    Tartu ülikooli kergejõustiku didaktika lektorit Martin Moosest tunnustatakse 15 000 euro suuruse Ernst Jaaksoni stipendiumiga. Tartu ülikooli sihtasutus annab stipendiumi üle täna ülikooli aulas toimuval Eesti Vabariigi kontsertaktusel.

  • foto
    Eesti lapsed istuvad koolis ülemäära palju, teadlased pakuvad lahenduse
    23.02

    Kümme Tartu kooli on koos Tartu ülikooli liikumislaboriga kaasa tegemas Liikuma Kutsuva Kooli programmi. Kes mäletab kooliajast seda, et koridoris jooksmine on keelatud, on meeldivalt üllatunud, nähes kuidas praegu lapsi vahetundides jooksma, tantsima või suisa turnima meelitatakse.

  • foto
    Kristjan Port: ma tean, mis PIN-koodi sa armastad
    23.02

    Suure tõenäosusega võib väita, et sinu enda poolt määratud neljakohaline PIN-kood pole 8068. Ilmselt ei ole see ka 7637, 6835, 8093 või 9629. Nendes kombinatsioonides ei ole midagi iseäralikku, aga ometi neid tavaliselt ei valita.

  • foto
    Ühe minuti loeng: kui vana on Eesti?
    23.02

    See esmapilgul lihtne küsimus tekitab tihti suurt kimbatust. Tudengite peal testituna annab see enamasti vastuoksliku tulemuse: Eesti on küll põline maa, kus me oleme elanud aastatuhandeid, kuid siiski riigina väga noor, märgib Tallinna ülikooli kultuuriajaloo professor Marek Tamm.

  • foto
    Töörühm uurib, kas õppekoormus teeb õpilastele liiga
    23.02

    Tervise- ja tööministri kutsel kogunev töörühm hakkab märtsis arutama, kas erinevad laste tervise kaitseks seatud õppekorralduslikud piirangud on piisavalt hästi rakendunud ja jätkuvalt ajakohased.

  • foto
    Mimikri külvab segadust
    22.02

    Mimikri on midagi enamat kui lihtsalt mõne liigi sarnanemine teisele liigile ja tekitab mõnikord segadust ka liigikaaslaste endi vahel. Semiootik Timo Maran avaldas kirjastuses Springer raamatu “Mimicry and meaning”, kus vaatleb mimikrit muuhulgas nii erinevate liikide vahelise ökoloogilise suhtena, kui ka märgisuhet jäljendaja, jäljendatava ja eksitatud looma vahel.

  • foto
    Novaator: eesti õpilased istuvad ülemäära palju
    22.02

    "Novaator" sel nädalal:

    lapsed peaksid koolis vähem istuma; semiootik räägib jäljendamise ellujäämiskunstist; esimesed kaadrid vastavastatud planeedisüsteemist.

  • foto
    Jaheda tähe ümbrus kubiseb Maa-sarnastest planeetidest
    22.02

    Maast kosmilises mõttes vaid kiviviske kaugusel asuvas planeedisüsteemis tiirleb kahvatu tähe ümber seitse suuruselt Maaga võrreldavat planeeti, teatavad astronoomid. Neist kuuel võib leiduda vedelas olekus vett, mida peetakse elu tekkimise eelduseks.

  • foto
    TTÜ teaduskondade juhid loodavad õppekavadest laiapõhjalisust
    22.02

    Selle aasta algusest toimub õppetöö Tallinna Tehnikaülikoolis varasema kaheksa teaduskonna asemel neljas teaduskonnas, kolmapäeval ametisse astunud uued teaduskondade juhid loodavad, et läbiviidud struktuurireform aitab Tehnikaülikoolil luua paremat sidet ühiskonnaga ja muuta õppekavu laiapõhjalisemaks.

  • foto
    ESTCube-2 blogi: algab prototüübi testimine
    22.02

    ERR Novaator hakkab avaldama ESTCube-2 meeskonna veebipäevikuid, milles tuleb juttu meeskonna tegemistest ja satelliidi valmimise teekonnast.

  • foto
    Astronoomid leidsid eredaima pöörleva neutrontähe
    22.02

    Maast enam kui 55 miljoni valgusaasta kaugusel asuv tähejäänus kiirgab oma naabertähe gaasi õgides 30 miljonit korda eredamalt kui Päike, selgub itaalia astronoomide uuringust. Pulsari eredus paneb astrofüüsikud kukalt kratsima.

  • foto
    Vene veolaev alustas teekonda rahvusvahelisse kosmosejaama
    22.02

    Vene veolaev Progress MS-05 alustas kolmapäeval Bajkongõri kosmodroomilt teekonda rahvusvahelisse kosmosejaama ISS, teatas Moskva lähedal Koroljovis asuv lennujuhtimiskeskus.

  • foto
    Mediteerivad hiired lähevad rahulikumaks
    22.02

    Mediteerimine vähendab ärevust, langetab stressihormoonide taset ning parandab tähelepanu- ja keskendumisvõimet. Nii on selgunud inimkatsete põhjal, kuid nüüd tuleb välja, et ka hiirtele võib tõusta meditatsioonist samasugust tulu.

  • foto
    Kristjan Port: internet muudab murdeea ängi elustiiliks
    22.02

    Murdeea kohta on palju öelda. Pääsu pole kellelgi st ei rääkimisest ega eluperioodist. Tüüpiliselt kogetakse seda elus kaks korda. Teine kord lapsevanema või kõrvaltvaataja rollis. Järelikult on kõigil õigus nähtuse kohta midagi arvata.

  • foto
    Webinar: tõejärgset ühiskonda lahkavad Lauristin ja Pettai
    21.02

    Toimus infoühiskonna keskuse webinar, mis keskendus tõejärgse ühiskonna teemale, vaadates kuidas see mõjutab nii poliitilisi kui isiklikele otsustusprotsesse.

  • foto
    Soovitused kliimasõbralikuks toitumiseks
    21.02

    Eelistades lähedal kasvatatud toitu välismaisele ja kaugelttoodule ning vähendades liha osakaalu oma toidulaual saab iga inimene vähendada oma mõju kliimamuutusele, kirjutab Eestimaa looduse fondi kliimamuutuste teavitusjuht Meel Valk.

  • foto
    Ülikoolid hakkavad nõustama puidurafineerimistehase teadusuuringuid
    21.02

    Eesti majanduskasvu hüppeliselt suurendava ja miljard eurot maksva uudse puidurafineerimistehase teadusuuringute tegemiseks loodi möödunud nädalal Tartu ülikooli, Eesti maaülikooli ja Tallinna tehnikaülikooli rektorite kokkuleppel kõrgetasemeline ja sõltumatu Est-Fori akadeemiline nõukoda.

  • foto
    Ämblikud peavad jahti ja paarituvad ka lumel
    21.02

    Tuleb välja, et ka osa ämblikest on talvel aktiivsed ja nad käivad lume peal umbes nagu tavalised lume peal käivad putukad ehk tulevad kas tuulutama või uudishimust, selgitas loodusfotograaf Urmas Tartes "Osoonile".

  • foto
    Kas ööund on võimalik magada 40 minutiliste tsüklitena?
    21.02

    Soolopurjetajad, kes üksinda purjelaeva roolis ookeane ületavad, väidavad, et on. Ja selle tõestuseks teevad nad seda kuude kaupa. Kuidas mõjub tsükliline magamine inimese tervisele ja kas seda on ohutu harrastada ka igapäevaelus? Uneekspertide hinnangul on see ohtlik ja tervistkahjustav, kuid võimalik.

  • foto
    Kristjan Port: Facebookistan asub inimesi õnnelikuks tegema
    21.02

    Maailma rikaste edetabelis kuuendale kohale jõudmiseks on Mark Zuckerberg pidanud nägema kõvasti vaeva. Enamus töötajaid loovad oma töise tegevusega vähem jõukust. Samas võib neid Zuckerbergiga võrrelda, sest põhimõtteliselt on lõpptulemus töövõit.

  • foto
    Marsi ümber võib olla tekkimas kuutolmust rõngas
    21.02

    Marsi kuu Phobos laguneb lähemate aastamiljonite jooksul pisikesteks tükkideks, mis moodustavad punase planeedi ümber rõnga, nagu Saturnil. Selles on teadlased üsna kindlad. Kuid nüüd väidavad mõned neist, et rõnga moodustumine võib olla juba alanud ja et nii Phoboselt kui ka Deimoselt pärit purust protorõngas ongi juba Marsi ümber olemas.

  • foto
    "Osoon" uuris kuiva maa ja süvavee vahele jäävaid alasid
    20.02

    Märgalad on kooslused ja maastikud, mis hoiavad ja koguvad vett. Sellepärast ongi nad märgalad. Need on ökosüsteemid, mis on kuiva maa ja süvavee vahel. See, et nad hoiavad vett, ongi see võtmekoht, mille pärast "Osoon" käis Endla looduskaitsealal Kaasikjärve rabas rahvusvahelisel märgalade päeval.

  • foto
    Mööbli-, plasti- ja rõivajäägid vormuvad soojaks ja uuteks toodeteks
    20.02

    Tööstuses tekib paratamatult jääke, olgu need tekstiilist või puidust – kõike saab teatud määral ära kasutada tootmise tõhustamiseks või kulude vähendamiseks. "Osoon" uuris, kuidas seda tehakse.

  • foto
    Peentolm põhjustab enneaegseid sünde
    20.02

    Ainuüksi 2010. aastal sai maailmas õhureostusega seostada vähemalt 2,7 miljonit enneaegset sündi.

  • foto
    Ühisujumine süstib delfiinile optimismi
    20.02

    Üheskoos ujudes saavad delfiinid eluusku juurde.

  • foto
    Kristjan Port: USA president segab ameeriklastel töötegemist
    20.02

    USA seekordsed presidendivalimised olid ja on jätkuvalt erakordsed. Väsitavate valimiste lõppedes võinuks oodata emotsioonide jahtumist. Selle asemel keeb ja pulbitseb aga inimmasside laava edasi, andes alust energiast pakatavatest vestlusteks ja vaidlusteks.

täna etv-s

foto
Kriminaalsari Maigret 1, 2/2: Maigret' surnud mees (Suurbritannia 2016)
Täna 21:35

Maigret’le helistab tundmatu mees, keda jälitatakse ja kes palub Maigret’lt abi. Samal ööl leitakse mehe moonutatud näoga laip. Maigret tunneb end süüdi, et ei suutnud päästa „oma“ surnud meest, ja asub otsusekindlalt mõrvarit otsima. Samal ajal kästakse Maigret’ osakonnal uurida taludes toimunud röövmõrvu. Mida lähemale jõutakse surnud mehe isikule, seda rohkem niite hakkab neid kahte juhtumit ühendama.

täna vikerraadios

foto
Ööülikool. Tõnu Õnnepalu "Igavuse ja valu vahel. Michel Houellebecqi "Alistumine"."
Täna 22:10

Kirjanik Tõnu Õnnepalu arutleb dekadendist kirjaniku Joris-Karl Huysmansi mõtteteral "Inimelu on pendel, mis käib valust igavusse".
Loengu tagapõhjaks on Michael Hoellebecqi kuues romaan "Alistumine", mis islamiga seotud küsimuste provokatiivse käsitlemise tõttu on palju poleemikat tekitanud.
"Nii kui see islamikord tuleb, siis kaovad ära miniseelikud ja meespeategelasel on kohe palju rahulikum elada", nendib Tõnu Õnnepalu.

Novaator TV

Kristjan Pordi päevakommentaar

Raadios & Teles

Noorte teaduste akadeemia Erilehele

Noorteadlased

Metsik teadus

Teadlaste Öö Festival

Teadus tagasi- ja edasivaates

Eesti Naisteadlased

Õpilaste Teadusfestival

Visioon 2032

TeaMe programm

foto
TeaMe ülevaade

TeaMe on Euroopa Sotsiaalfondist rahastatav loodus-, täppis- ja tehnikateaduseid ning tehnoloogiat populariseeriv programm. Programmi nimi on tuletatud sõnadest Teadus, Meedia ja Meie. Programmi sihtgrupiks on kogu Eesti elanikkond, eriti pööratakse tähelepanu 14-26-aastastele noortele.