Gröönimaa esmaasukad küttisid vaalu juba tuhandete aastate eest

Muistsete küttide ohvriks langesid grööni vaalad. (Foto: Olga Shpak/Wikimedia Commons)
Jaan-Juhan Oidermaa
9.11.2016 12:58
Rubriik: Novaator

Innuiitide esivanemad maiustasid vaalalihaga juba enam kui 4000 aasta eest, leiavad Gröönimaa kunagistest asundustest kogutud setteproovidest eraldatud pärilikkusainet uurinud teadlased.

''Inimesed kipuvad loodusrahvaste võimeid alahindama. Nüüd rohkem kui kunagi varem. Kuid ma ei oleks tulemuste põhjal üllatunud, kui vaalajaht oli iidsetel aegadel märksa tavalisem, kui me seni uskunud olema,'' mõtiskles Frederik Seersholm, ajakirjas Nature Communications ilmunud uurimuse juhtivautor.

Klassikalise Euroopa-keskse maailmapildi järgi hakkasid vaalu küttima alles baskid 14. sajandil. Isegi kui teisel pool maailma Beringi väina lähistel tegid seda nüüdisaegsete innuiitide esivanemad juba 1500 aastat varem. Värske uuring lükkab vaalapüügi alguse aga veel 2000 aasta võrra kaugemasse minevikku.

Järeldused põhinevad kogu setetes leiduva DNA järjestamisel. ''Me ei pea tänu metagenoomikale lähtuma vaid kontidest, vaid saame aimu ka tuhandete aastate eest piirkonnas elanud bakteritest, taimestikust ja isegi inimeste poolt toiduks tarvitatud loomade soolestikus elanud parasiitidest,'' lisas Seersholm. Suuresti kinnitavad töörühma poolt Gröönimaa kunagistest asulapaikadest kogutud proovide analüüs varem arheoloogide poolt luude põhjal tehtud järeldusi.

''Näiteks leidsime viikingite asundustest küllaltki palju kodustatud liikide, sh kariloomade pärilikkusainet, innuiitide asulatest aga hüljeste ja põhjapõtrade DNA-d. Enamike liikide puhul tundus kõik loogiline. Ent olime päris üllatunud, kui leidsime mitmetest tuhandete aastate vanustest asulapaikadest ka vaalade pärilikkusainet. Ühel juhul küündis selle osakaal isegi 50 protsendini,'' märkis teadlane. Teisisõnu olid vaalad Thule kultuuri jaoks tähtsal kohal.

Kuidas täpselt Gröönimaa toonased elanikud vaalu küttisid, jääb hetkel mõistatuseks. ''Me pakume välja, et nad oleksid võinud neile vaikselt selja tagant paadiga ligi hiilida, kui nad veepinnal puhkasid. Hea õnne korra oleks vaalade vahetult loibadest kõrgemale pussitamisest nende tapmiseks piisanud. Analoogset strateegiat kasutati innuiitide poolt veel sajakonna aasta eest. Teame, et see on võimalik,'' mõtiskles Seersholm. Alternatiivselt võisid toonased kütid kasutada mürgil põhinevat lähenemist, haavates loomi roiskuvas lihas hoitud relvadega.

Laiemas plaanis leidis Seersholm, et uurimus näitlikustab taas metagenoomika poolt pakutavaid võimalusi ja lootis, et see aitab äratada arheoloogide ja antropoloogide laiemat huvi.

''Lisaks uute meetodite lihtsale demonstreerimisele peame kogukonnale näitama, et me ei ürita (geneetikutena) nende teadust endale kaaperdada. Kuigi mõned iidse DNA-ga tegelevad tüübid lööksid võibolla tõesti lihtsalt jalaga ukse lahti, krabaksid arheoloogidelt kondid endale, kirjutaksid proovide põhjal mõjuka töö ja ei võtaks nendega enam kunagi ühendust,'' muigas Seersholm. Teadlase enda töörühma kuulus kolm arheoloogi ja üks antropoloog.


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Tõrjutus tugevdab usku vandenõuteooriatesse
    10:33

    Kokkukuuluvustundeta inimesed kipuvad rohkem otsima elu mõtet ning jäävad samas suurema tõenäosusega vandenõuteooriaid uskuma.

  • foto
    Kimalased suudavad improviseerida ja üksteiselt õppida
    Eile

    Kuigi kimalaste aju on inimeste omast miljoneid kordi väiksem, ei suuda nad mitte ainult liigikaaslasi jälgides üksteiselt õppida, vaid ka vaatluse käigus omandatud võtteid täiustada, näitab briti ja soome teadlaste tehtud uuring.

  • foto
    Puu- ja köögivilja tasub süüa kümme portsjonit päevas
    Eile

    Kui küsimus on selles, mida järgmiseks põske pista, siis tervislik valik oleks kindlasti puu- või köögivili. Nüüd tuleb välja, et seda valikut sobiks teha isegi kaks korda sagedamini, kui meist on mõned seni piisavaks pidanud.

  • foto
    Kardioloog: Eesti inimesed on tervemad kui 99 aastat tagasi
    24.02

    Eesti inimesed on tänapäeval tervemad kui olid vabariigi algusaastail, ütles kardioloog Jaan Eha vabariigi aastapäeval ETV-le antud intervjuus.

  • foto
    Arvuti vilkuv leed reedab teie saladused
    24.02

    Iisraeli Ben-Guriyyoni Negevi ülikooli küberkaitsekeskuse teadlased uurisid võimalusi, kuidas internetist isoleeritud arvutist andmeid varastada ja leidsid, et üks selline vahend võib olla kõvaketta tegevust näitav tilluke leed.

  • foto
    Inimesed eelistavad tuleviku teadmisele õnnist teadmatust
    23.02

    Vaatamata horoskoopide ja selgeltnägijate populaarsusele ei taha vähemalt suur osa eurooplastest teada, mis neid tulevikus ootab, selgub Hispaanias ja Saksamaal tehtud suuruuringust.

  • foto
    Täiustatud Euroopa gravitatsioonilainete observatoorium kannustab astronoomiarevolutsiooni
    23.02

    Itaalias asuv observatoorium asub pärast viis aastat kestnud uuenduskuuri otsima taas gravitatsioonilaineid. Lisadetektor võimaldab esimest korda otsida gravitatsioonilainete lätteid, tõotades muuta lähikümnendil astronoomiat tundmatuseni.

  • foto
    Tänavune Ernst Jaaksoni stipendiumi laureaat on sporditeadlane Martin Mooses
    23.02

    Tartu ülikooli kergejõustiku didaktika lektorit Martin Moosest tunnustatakse 15 000 euro suuruse Ernst Jaaksoni stipendiumiga. Tartu ülikooli sihtasutus annab stipendiumi üle täna ülikooli aulas toimuval Eesti Vabariigi kontsertaktusel.

  • foto
    Eesti lapsed istuvad koolis ülemäära palju, teadlased pakuvad lahenduse
    23.02

    Kümme Tartu kooli on koos Tartu ülikooli liikumislaboriga kaasa tegemas Liikuma Kutsuva Kooli programmi. Kes mäletab kooliajast seda, et koridoris jooksmine on keelatud, on meeldivalt üllatunud, nähes kuidas praegu lapsi vahetundides jooksma, tantsima või suisa turnima meelitatakse.

  • foto
    Kristjan Port: ma tean, mis PIN-koodi sa armastad
    23.02

    Suure tõenäosusega võib väita, et sinu enda poolt määratud neljakohaline PIN-kood pole 8068. Ilmselt ei ole see ka 7637, 6835, 8093 või 9629. Nendes kombinatsioonides ei ole midagi iseäralikku, aga ometi neid tavaliselt ei valita.

  • foto
    Ühe minuti loeng: kui vana on Eesti?
    23.02

    See esmapilgul lihtne küsimus tekitab tihti suurt kimbatust. Tudengite peal testituna annab see enamasti vastuoksliku tulemuse: Eesti on küll põline maa, kus me oleme elanud aastatuhandeid, kuid siiski riigina väga noor, märgib Tallinna ülikooli kultuuriajaloo professor Marek Tamm.

  • foto
    Töörühm uurib, kas õppekoormus teeb õpilastele liiga
    23.02

    Tervise- ja tööministri kutsel kogunev töörühm hakkab märtsis arutama, kas erinevad laste tervise kaitseks seatud õppekorralduslikud piirangud on piisavalt hästi rakendunud ja jätkuvalt ajakohased.

  • foto
    Mimikri külvab segadust
    22.02

    Mimikri on midagi enamat kui lihtsalt mõne liigi sarnanemine teisele liigile ja tekitab mõnikord segadust ka liigikaaslaste endi vahel. Semiootik Timo Maran avaldas kirjastuses Springer raamatu “Mimicry and meaning”, kus vaatleb mimikrit muuhulgas nii erinevate liikide vahelise ökoloogilise suhtena, kui ka märgisuhet jäljendaja, jäljendatava ja eksitatud looma vahel.

  • foto
    Novaator: eesti õpilased istuvad ülemäära palju
    22.02

    "Novaator" sel nädalal:

    lapsed peaksid koolis vähem istuma; semiootik räägib jäljendamise ellujäämiskunstist; esimesed kaadrid vastavastatud planeedisüsteemist.

  • foto
    Jaheda tähe ümbrus kubiseb Maa-sarnastest planeetidest
    22.02

    Maast kosmilises mõttes vaid kiviviske kaugusel asuvas planeedisüsteemis tiirleb kahvatu tähe ümber seitse suuruselt Maaga võrreldavat planeeti, teatavad astronoomid. Neist kuuel võib leiduda vedelas olekus vett, mida peetakse elu tekkimise eelduseks.

  • foto
    TTÜ teaduskondade juhid loodavad õppekavadest laiapõhjalisust
    22.02

    Selle aasta algusest toimub õppetöö Tallinna Tehnikaülikoolis varasema kaheksa teaduskonna asemel neljas teaduskonnas, kolmapäeval ametisse astunud uued teaduskondade juhid loodavad, et läbiviidud struktuurireform aitab Tehnikaülikoolil luua paremat sidet ühiskonnaga ja muuta õppekavu laiapõhjalisemaks.

  • foto
    ESTCube-2 blogi: algab prototüübi testimine
    22.02

    ERR Novaator hakkab avaldama ESTCube-2 meeskonna veebipäevikuid, milles tuleb juttu meeskonna tegemistest ja satelliidi valmimise teekonnast.

  • foto
    Astronoomid leidsid eredaima pöörleva neutrontähe
    22.02

    Maast enam kui 55 miljoni valgusaasta kaugusel asuv tähejäänus kiirgab oma naabertähe gaasi õgides 30 miljonit korda eredamalt kui Päike, selgub itaalia astronoomide uuringust. Pulsari eredus paneb astrofüüsikud kukalt kratsima.

  • foto
    Vene veolaev alustas teekonda rahvusvahelisse kosmosejaama
    22.02

    Vene veolaev Progress MS-05 alustas kolmapäeval Bajkongõri kosmodroomilt teekonda rahvusvahelisse kosmosejaama ISS, teatas Moskva lähedal Koroljovis asuv lennujuhtimiskeskus.

  • foto
    Mediteerivad hiired lähevad rahulikumaks
    22.02

    Mediteerimine vähendab ärevust, langetab stressihormoonide taset ning parandab tähelepanu- ja keskendumisvõimet. Nii on selgunud inimkatsete põhjal, kuid nüüd tuleb välja, et ka hiirtele võib tõusta meditatsioonist samasugust tulu.

  • foto
    Kristjan Port: internet muudab murdeea ängi elustiiliks
    22.02

    Murdeea kohta on palju öelda. Pääsu pole kellelgi st ei rääkimisest ega eluperioodist. Tüüpiliselt kogetakse seda elus kaks korda. Teine kord lapsevanema või kõrvaltvaataja rollis. Järelikult on kõigil õigus nähtuse kohta midagi arvata.

  • foto
    Webinar: tõejärgset ühiskonda lahkavad Lauristin ja Pettai
    21.02

    Toimus infoühiskonna keskuse webinar, mis keskendus tõejärgse ühiskonna teemale, vaadates kuidas see mõjutab nii poliitilisi kui isiklikele otsustusprotsesse.

  • foto
    Soovitused kliimasõbralikuks toitumiseks
    21.02

    Eelistades lähedal kasvatatud toitu välismaisele ja kaugelttoodule ning vähendades liha osakaalu oma toidulaual saab iga inimene vähendada oma mõju kliimamuutusele, kirjutab Eestimaa looduse fondi kliimamuutuste teavitusjuht Meel Valk.

  • foto
    Ülikoolid hakkavad nõustama puidurafineerimistehase teadusuuringuid
    21.02

    Eesti majanduskasvu hüppeliselt suurendava ja miljard eurot maksva uudse puidurafineerimistehase teadusuuringute tegemiseks loodi möödunud nädalal Tartu ülikooli, Eesti maaülikooli ja Tallinna tehnikaülikooli rektorite kokkuleppel kõrgetasemeline ja sõltumatu Est-Fori akadeemiline nõukoda.

  • foto
    Ämblikud peavad jahti ja paarituvad ka lumel
    21.02

    Tuleb välja, et ka osa ämblikest on talvel aktiivsed ja nad käivad lume peal umbes nagu tavalised lume peal käivad putukad ehk tulevad kas tuulutama või uudishimust, selgitas loodusfotograaf Urmas Tartes "Osoonile".

  • foto
    Kas ööund on võimalik magada 40 minutiliste tsüklitena?
    21.02

    Soolopurjetajad, kes üksinda purjelaeva roolis ookeane ületavad, väidavad, et on. Ja selle tõestuseks teevad nad seda kuude kaupa. Kuidas mõjub tsükliline magamine inimese tervisele ja kas seda on ohutu harrastada ka igapäevaelus? Uneekspertide hinnangul on see ohtlik ja tervistkahjustav, kuid võimalik.

  • foto
    Kristjan Port: Facebookistan asub inimesi õnnelikuks tegema
    21.02

    Maailma rikaste edetabelis kuuendale kohale jõudmiseks on Mark Zuckerberg pidanud nägema kõvasti vaeva. Enamus töötajaid loovad oma töise tegevusega vähem jõukust. Samas võib neid Zuckerbergiga võrrelda, sest põhimõtteliselt on lõpptulemus töövõit.

  • foto
    Marsi ümber võib olla tekkimas kuutolmust rõngas
    21.02

    Marsi kuu Phobos laguneb lähemate aastamiljonite jooksul pisikesteks tükkideks, mis moodustavad punase planeedi ümber rõnga, nagu Saturnil. Selles on teadlased üsna kindlad. Kuid nüüd väidavad mõned neist, et rõnga moodustumine võib olla juba alanud ja et nii Phoboselt kui ka Deimoselt pärit purust protorõngas ongi juba Marsi ümber olemas.

  • foto
    "Osoon" uuris kuiva maa ja süvavee vahele jäävaid alasid
    20.02

    Märgalad on kooslused ja maastikud, mis hoiavad ja koguvad vett. Sellepärast ongi nad märgalad. Need on ökosüsteemid, mis on kuiva maa ja süvavee vahel. See, et nad hoiavad vett, ongi see võtmekoht, mille pärast "Osoon" käis Endla looduskaitsealal Kaasikjärve rabas rahvusvahelisel märgalade päeval.

  • foto
    Mööbli-, plasti- ja rõivajäägid vormuvad soojaks ja uuteks toodeteks
    20.02

    Tööstuses tekib paratamatult jääke, olgu need tekstiilist või puidust – kõike saab teatud määral ära kasutada tootmise tõhustamiseks või kulude vähendamiseks. "Osoon" uuris, kuidas seda tehakse.

täna ETV2-s

Teemaõhtu: Õnne otsinguil

Pühapäeval alates kell 19.30

täna vikerraadios

foto
Labor. Viiruste ravimid kontrollimisele

Inimese papiloomiviirused võivad põhjustada nii ebameeldivaid soolatüükaid kui ka üsna ohtlikke kasvajaid. Tartu Ülikooli biomeditsiini tehnoloog Mart Ustav (pildil) on koos kolleegidega leidnud uudse teadusliku võtte, kuidas tõhusalt otsida ja leida ravimiaineid, mis võiksid nende viiruste vastu aidata.
Miks ei ole loodus- ja täppisteadustest huvitatud rohkem tüdrukuid ja miks ei tasuks tüdrukutel neid alasid siiski peljata, sellest tuleb juttu Hypatia projekti juhi Helin Hagaga.

Eesti Laulu finaal

Novaator TV

Kristjan Pordi päevakommentaar

Raadios & Teles

Noorte teaduste akadeemia Erilehele

Noorteadlased

Metsik teadus

Teadlaste Öö Festival

Teadus tagasi- ja edasivaates

Eesti Naisteadlased

Õpilaste Teadusfestival

Visioon 2032

TeaMe programm

foto
TeaMe ülevaade

TeaMe on Euroopa Sotsiaalfondist rahastatav loodus-, täppis- ja tehnikateaduseid ning tehnoloogiat populariseeriv programm. Programmi nimi on tuletatud sõnadest Teadus, Meedia ja Meie. Programmi sihtgrupiks on kogu Eesti elanikkond, eriti pööratakse tähelepanu 14-26-aastastele noortele.