Gröönimaa esmaasukad küttisid vaalu juba tuhandete aastate eest

Muistsete küttide ohvriks langesid grööni vaalad. (Foto: Olga Shpak/Wikimedia Commons)
Jaan-Juhan Oidermaa
9.11.2016 12:58
Rubriik: Novaator

Innuiitide esivanemad maiustasid vaalalihaga juba enam kui 4000 aasta eest, leiavad Gröönimaa kunagistest asundustest kogutud setteproovidest eraldatud pärilikkusainet uurinud teadlased.

''Inimesed kipuvad loodusrahvaste võimeid alahindama. Nüüd rohkem kui kunagi varem. Kuid ma ei oleks tulemuste põhjal üllatunud, kui vaalajaht oli iidsetel aegadel märksa tavalisem, kui me seni uskunud olema,'' mõtiskles Frederik Seersholm, ajakirjas Nature Communications ilmunud uurimuse juhtivautor.

Klassikalise Euroopa-keskse maailmapildi järgi hakkasid vaalu küttima alles baskid 14. sajandil. Isegi kui teisel pool maailma Beringi väina lähistel tegid seda nüüdisaegsete innuiitide esivanemad juba 1500 aastat varem. Värske uuring lükkab vaalapüügi alguse aga veel 2000 aasta võrra kaugemasse minevikku.

Järeldused põhinevad kogu setetes leiduva DNA järjestamisel. ''Me ei pea tänu metagenoomikale lähtuma vaid kontidest, vaid saame aimu ka tuhandete aastate eest piirkonnas elanud bakteritest, taimestikust ja isegi inimeste poolt toiduks tarvitatud loomade soolestikus elanud parasiitidest,'' lisas Seersholm. Suuresti kinnitavad töörühma poolt Gröönimaa kunagistest asulapaikadest kogutud proovide analüüs varem arheoloogide poolt luude põhjal tehtud järeldusi.

''Näiteks leidsime viikingite asundustest küllaltki palju kodustatud liikide, sh kariloomade pärilikkusainet, innuiitide asulatest aga hüljeste ja põhjapõtrade DNA-d. Enamike liikide puhul tundus kõik loogiline. Ent olime päris üllatunud, kui leidsime mitmetest tuhandete aastate vanustest asulapaikadest ka vaalade pärilikkusainet. Ühel juhul küündis selle osakaal isegi 50 protsendini,'' märkis teadlane. Teisisõnu olid vaalad Thule kultuuri jaoks tähtsal kohal.

Kuidas täpselt Gröönimaa toonased elanikud vaalu küttisid, jääb hetkel mõistatuseks. ''Me pakume välja, et nad oleksid võinud neile vaikselt selja tagant paadiga ligi hiilida, kui nad veepinnal puhkasid. Hea õnne korra oleks vaalade vahetult loibadest kõrgemale pussitamisest nende tapmiseks piisanud. Analoogset strateegiat kasutati innuiitide poolt veel sajakonna aasta eest. Teame, et see on võimalik,'' mõtiskles Seersholm. Alternatiivselt võisid toonased kütid kasutada mürgil põhinevat lähenemist, haavates loomi roiskuvas lihas hoitud relvadega.

Laiemas plaanis leidis Seersholm, et uurimus näitlikustab taas metagenoomika poolt pakutavaid võimalusi ja lootis, et see aitab äratada arheoloogide ja antropoloogide laiemat huvi.

''Lisaks uute meetodite lihtsale demonstreerimisele peame kogukonnale näitama, et me ei ürita (geneetikutena) nende teadust endale kaaperdada. Kuigi mõned iidse DNA-ga tegelevad tüübid lööksid võibolla tõesti lihtsalt jalaga ukse lahti, krabaksid arheoloogidelt kondid endale, kirjutaksid proovide põhjal mõjuka töö ja ei võtaks nendega enam kunagi ühendust,'' muigas Seersholm. Teadlase enda töörühma kuulus kolm arheoloogi ja üks antropoloog.


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Kaelkirjak on väljasuremisohus
    Eile

    Kaelkirjakute arv on viimase 30 aastaga vähenenud pea kolmandiku võrra.

  • foto
    Agentuur: praegune teaduse rahastussüsteem takistab pikaajaliste eesmärkide seadmist
    Eile Uuendatud 19:02

    Tulevikus võiksid olla uurimistoetused mahult suuremad, teaduse rahastamine stabiilsem ja uurimistoetuste taotlemine lihtsam, seisab Eesti teadusagentuuri välja töötatud uurimis- ja teadusasutuste tegevustoetuste uues kontseptsioonis, mida tutvustati Tartus teadusfoorumil.

  • foto
    Rasvhapped kiirendavad vähi levikut
    Eile

    Vähktõvest vabanemisel saab sageli kaalukiviks kasvajarakkude levimine oma algsest koldest teistesse organitesse ja kehaosadesse. Rühm teadlasi leiab nüüd, et metastaasi soodustab kasvajarakkude pinnal avalduva valgu CD36 kaudu rasvarikka toidu söömine.

  • foto
    Eesti teadlased said jälile üllatavale raseduse katkemise põhjusele
    Eile

    Raseduse iseeneslikku katkemist esineb sagedamini kui tavaliselt arvatakse. Naise ja kogu pere jaoks on see ootamatu ja kurb sündmus, millega kaasneb nii füüsiline kui emotsionaalne stress. Sellega seonduvaid stressreaktsioone aitab paljuski leevendada teadmine, miks rasedus katkes ning ka see, kui ostakse ära hoida suuremaid ja tõsiseimaid tüsistusi. Raseduse katkemises omab olulist rolli väike geeniperekond, leidsid Tartu ülikooli inimgeneetikud värskelt ilmunud teadusartiklis.

  • foto
    Tarmo Soomere akadeemikute valimisest: ootame selget mastimändi
    Eile

    Eile toimunud Eesti Teaduste Akadeemia üldkogul õnnestus viiest vabast kohast täita kolm. Akadeemia presidendi Tarmo Soomere sõnul on akadeemial aega ning võrdselt heade kandidaatide puhul on tavaks oodata, kuni keegi neist järgmise 2—3 aastaga selgelt esile tõuseb.

  • foto
    Kristjan Port: vaata enne lastega kurjustamist peeglisse
    Eile

    Vaevalt, et soovid temaga kohtuda, sest tema on see, kes sind kõige sagedamini alt veab. Lisaks kiusab ta sinu lapsi.

  • foto
    Pooled inimesed jäävad udujuttu uskuma
    Eile

    Briti teadlased tõdevad värske uuringu põhjal, et tõele mitte vastavad võltsmälestused tekivad inimestel väga kergelt.

  • foto
    Akadeemilises loengus analüüsiti soolist võrdõiguslikkust
    07.12 Uuendatud 16:11

    Täna, 7. detsembril kell 16.15 toimus Tartu ülikooli aulas sotsiaalõiguse professori Gaabriel Tavitsa inauguratsiooniloeng „Sooline võrdõiguslikkus – rumal reaalsus või reaalne rumalus?”.

  • foto
    Teaduste Akadeemia valis kolm uut liiget
    07.12

    Eesti Teaduste Akadeemia uued liikmed on kardioloogiaprofessor Jaan Eha, biorobootika professor Maarja Kruusmaa ja rahvakunsti uurija Anu Raud. Ehkki algselt oli plaanis valida viis akadeemikut, valis akadeemia üldkogu sel korral vaid kolm akadeemikut. Kui seni kuulus akadeemiasse vaid kaks naisteadlast, siis alates tänasest on neid kokku neli.

  • foto
    Kristjan Port: sõnadel on kaalu ehk kuidas Apple Samsungi kollitas
    07.12

    Sõnadel on kaal. Mõnikord piisab inimese saatuse üle otsustamisel ühe sõna valikust. Olgu näiteks kohtulugu USA-st, milles püüdsid vannutatud isikud teha vahet sõnadel ''pahatahtlik'' ja ''kuritahtlik''. Sellest sõltus omakorda otsus, kas kohtualusele esitatakse süüdistus surma põhjustamises või mõrvas.

  • foto
    Viktoriin: õpilaste leiutiste konkursi parimad palad
    07.12

    Siin on joonised riiklikult pärjatud õpilaste leiutistest. Kas oskad kirjelduse ja joonise kokku viia?

  • foto
    Teadus kolme minutiga: Rain Kuldjärv ja kultuurpärmi kultuursus 
    07.12

    Kumb on siidri ja õlle valmistamiseks parem – metsik või kultuurpärm? Võimatu öelda. Küll aga näitlikustab Tallinna tehnikaülikooli doktorandi Rain Kuldjärve teadustöö, et teaduspõhise lähenemisega on võimalik tuua rahvusvahelistelt siidrikonkursitelt koju auhindu.

  • foto
    Metsik teadusvideo: nutikas elurikkus Eesti metsades
    07.12

    Eesti on metsarikas ja mets on suur väärtus nii majanduslikus mõttes kui elurikkuse poolest. Suur elurikkus metsas töötab „kindlustuspoliisina“, mis tagab metsa jätkuva funktsioneerimise ka globaalsete muutuste tingimustes. Tartu ülikooli professori Meelis Pärteli juhitud töörühm uurib, kuidas metsade elurikkust nutikalt kaitsta.

  • foto
    Videolood: mida tehakse Eesti teaduse tippkeskustes?
    07.12

    Tänavu märtsist tegutseb Eestis eurotoetuste abil üheksa teaduse tippkeskust. Toetuse maht tippkeskuse kohta on keskmiselt 4,3 miljonit eurot. Kuidas keskused selle rahaga Eesti ja maailma järgmise seitsme aasta vältel paremaks muudavad?

  • foto
    Kristjan Port: Apple pööras pilgu isesõitvate autode poole
    07.12

    Alustavate iduettevõtete ja juba turul tegutsevate suurte firmade erinevuseks pidavat olema nende elu mõtestav ajamääratlus.

  • foto
    Katused koguvad kosmosetolmu
    07.12

    Linnamajade katustele jääb ajapikku igasugust sodi ja kõntsa. Kuid kes oleks võinud arvata, et selle sodi seest leitakse ühel päeval sellist peent kraami nagu kosmosetolm?

  • foto
    Reportaaž parimate noorleiutajate galalt: Eesti lastes on enamat kui PISA test  
    06.12

    Kuueaastane kollaste pükstega Sass istub kannatamatult ema kõrval toolil. Nende ees ja kõrval Mektory suures saalis istub veel mõnisada inimest. Sass on rahutu, sest iga hetk võidakse lavalt öelda, et just tema tööd pisikese leiutajana on märgatud ja et temagi saab presidendilt käepigistuse ja auhinnaraha.

  • foto
    Laidmets: Eesti hariduse kitsaskohad paranevad läbi õpetajate täiendkoolituste
    06.12

    Teisipäeval tehakse avalikuks järjekordse PISA testi tulemused. Ehkki teadmiste ja oskuste poolest on meie koolilapsed maailma eesotsas, näitavad seniste testide tulemused, ka läbivaid probleeme. Haridusministeeriumi asekantsler Mart Laidmetsa sõnul kitsaskohtade lahendamine ja märkamine eelkõige õpetajate töö.

  • foto
    Eesti PISA testis: maailma riikide võrdluses kuuendalt kohalt kolmandale
    06.12

    OECD 2015. aastal tehtud õpitulemuste uuringust selgub, et Eesti on kolme aastaga parandanud tulemusi nii funktsionaalses lugemisoskuses, matemaatikas kui ka loodusteadustes. Seega tõusis Eesti maailma arvestuses kuuendalt kohalt kolmandale kohale. ERR Novaator tegi värskelt esitatud andmetest kokkuvõtte.

  • foto
    PISA testide edu põhjus: ka põrandat pühkides saab õppida füüsikat
    06.12

    Täna keskpäeval avaldas OECD värskeimad PISA testide tulemused. Täpselt samal ajal, nagu igal teisipäeval, kogunevad Rakke gümnaasiumi Nutilabori klassi aga Rakke Robootikud ehk need lapsed, kellest seesama PISA raport tänavu on leidnud põhjuse Eesti õpilaste testitulemustele.

  • foto
    Laste insuldi põhjused on seni teadmata, kuid taastusravi paraneb
    06.12

    Insult – see on ju vanade inimeste haigus! Ei, keskealiste ületöötanud meeste haigus ikka ka. Ent kas teadsid, et igal aastal läheb insuldi diagnoosiga Eesti sünnitusmajadest koju kolm kuni neli vastsündinut?

  • foto
    Pähklid peletavad haigusi
    06.12

    Täna rõõmustame pähklisõpru. Teadlased on läbi analüüsinud suure hulga varem tehtud toitumise ja tervise alaseid uuringuid ning jõudnud järeldusele, et peotäis pähkleid päevas võib mõnegi tõsise haiguse eemal hoida.

  • foto
    Mahukas ülevaade Eesti teadusest jõudis kaante vahele
    05.12

    Eesti teadusagentuuri eestvõttel ilmus esimene ülevaatlik kogumik Eesti teadusest, mis vastab muu hulgas küsimustele, kuidas läheb meie teadusel ja teadlastel ning kuhu see paigutub rahvusvahelisel võrdlusskaalal.

  • foto
    Teadlased leidsid astronautide silmanägemise halvenemise põhjuse
    05.12

    Kosmos muudab inimesi. Seda mitte ainult psühholoogilises mõttes, vaid ka kehaliselt. Näiteks painab kosmonaute ja astronaute pika missiooni järel tihti luude hõrenemine, lihaste kärbumine ja kaugnägelikkus. Arstiteadlased teatavad nüüd, et on kindlaks teinud silmanägemise halvenemise tõenäolise põhjuse.

  • foto
    Tehnomaailma gurud jagasid teadusmaailma superstaaridele miljoneid
    05.12

    Pühapäeval toimus viies läbimurde auhinna ehk Breakthrough Prize tseremoonia, kus jagati 14 teadlase ja uurimisrühma vahel 25 miljonit dollarit murranguliste saavutuste eest alusteadustes.

  • foto
    Prügiteemalise "Heureka" vaatajamängu võitja on teada!
    05.12

    Soovime õnne, Heli Liiv, sina oled kirjastuse Hea Lugu raamatu "Tere, Ruby! Programmeerimisseiklused" võitja! Vastasid õigesti, et hambahari tuleks visata olmeprügi hulka.

  • foto
    Magusaine ohustab hiirte tervist
    05.12

    Arvate, et olete kaval ja tarbite tavaliste karastusjookide asemel nn dieetjooke, et pääseda liigsest suhkrust? Tühjagi! Ameerika teadlaste hiirkatsed näitavad, et kunstlik magusaine aspartaam võib samuti tõsta kehakaalu ja tekitada kroonilisi tervisehädasid.

  • foto
    Kristjan Port: Nokia seiklused pole lõppenud!
    05.12

    Tüüpilises muinasjutus on olemas algus ja lõpp. Ajamärkide vahele paigutub lummutuslik keskkond, müstiliste võimetega tegelased, heade ning pahade osalusele rajanev võtmeprobleem ja see algab tavaliselt sõnadega ''elasid kord…''.

  • foto
    Ühe minuti loeng: kuidas lahendada nurjatuid probleeme?
    05.12

    Kuigi nurjatutel probleemidel, nagu rändekriis ja vaesuse leevendamine, puuduvad sirgjoonelised lahendused, on need siiski valitsetavad. Vaja on aga juhti, kes ei paku ise vastuseid, vaid sunnib alluvaid küsima õigeid küsimusi, leiab TLÜ ühiskonnateaduste instituudi poliitikateaduste metodoloogia dotsent Peeter Selg.

  • foto
    FOTOD: Robotex saavutas publikurekordi
    04.12

    Euroopa suurimal robotivõistlusel Robotex osales sel aastal ligi 16 000 külalist, sellega ületas võistlus eelmisel aastal saavutatud 14 000 piiri.

täna etv2-s

foto
Aasta arhitektuuripreemiad 2016
Täna 21:35

Tutvustame valikut 2016. aastal Eesti arhitektuuripreemiatele kandideerinud objektide paremikust ning annab ülevaate autorite mõtetest ja teekonnast, mille tulemusena sünnib kõrgetasemeline looming. Režissöörid Maria Kivirand ja Robi Uppin.

täna vikerraadios

foto
Vasar. Eestlased, soomlased ja alkohol

Räägime Eesti-Soome suhetest ning alkohoolsete jookide rollist hõimurahvaste omavahelise läbikäimise soodustaja - ja vahel ka mürgitajana.
Stuudios on ettevõtja Pekka Linnainen, saadet juhivad Maarja Vaino ja Peeter Helme.
Kuula 9. detsembril kell 14.05.

Raadios & Teles

Kristjan Pordi päevakommentaar

Noorteadlased

Metsik teadus

Teadlaste Öö Festival

Teadus tagasi- ja edasivaates

Eesti Naisteadlased

Visioon 2032

Õpilaste Teadusfestival

TeaMe programm

foto
TeaMe ülevaade

TeaMe on Euroopa Sotsiaalfondist rahastatav loodus-, täppis- ja tehnikateaduseid ning tehnoloogiat populariseeriv programm. Programmi nimi on tuletatud sõnadest Teadus, Meedia ja Meie. Programmi sihtgrupiks on kogu Eesti elanikkond, eriti pööratakse tähelepanu 14-26-aastastele noortele.