Universum

Hobiastronoom avastas pruuni kääbuse

18.07.17 ... Rosa Castro teenib oma igapäevast leiba terapeudina. Õhtuti aga vaatab tähti, õigupoolest pilte tähtedest ja teistest taevakehadest, ehk on hobiastronoom.

NASA avaldas Pluuto kohta uut pildimaterjali

16.07.17 ... NASA avaldas värsked pildid kääbusplaneet Pluuto pinnast ja suurimast kuust Charonist, mille tegi kosmosesond New Horizons.

Video: kui suur on värske plekk Päikesel võrreldes Maaga?

13.07.17 ... NASA avaldas video, milles on näha Päikese pinnal päikeseplekk ning sinine täpike selle kõrval kujutab Maa ligikaudset suurust.

Marsi pinnas on arvatust eluvaenulikum

07.07.17 ... Marsi pinnas võib olla bakteritele ja teistele mikroorganismidele arvatust veelgi eluvaenulikum. Juhul kui planeedil tõesti elu leidus või leidub, peaks otsima selle jälgi paari meetri sügavuselt, leiavad briti teadlased.

Linnutee kiireimad tähed võivad pärineda teisest galaktikast

05.07.17 ... Kümnekonna aasta eest astronoomidele silma jäänud ülikiiresti liikuvad tähed võivad pärineda Suurest Magalhãesi Pilvest – Linnutee ümber tiirlevast kääbusgalaktikast, leiavad briti astronoomid.

Gekojalast inspireeritud robot aitab päästa maailma kosmoseprügist

03.07.17 ... Kus on käinud inimesed, sealt leiab ka rämpsu. Alates esimestest kosmose vallutamise plaanidest saadik on suutnud inimkond tekitada maakera ümber enam kui poolest miljonist rusutükist koosneva pilve. Segaduse klaarimise võti võib peituda maailma peaaegu kõige osavamates ronijates – gekodes – ja neist inspireeritud robotites.

Debatt üheksanda planeedi eksistentsi üle kogub hoogu

22.06.17 ... Möödunud aasta alguses tutvustasid kaks astronoomi kaalukaid tõendeid, et Päikesesüsteemi äärealadel tiirleb senitundmatu massiivne planeet. Värsked leiud heidavad aga sõltuvalt tõlgendusest hüpoteesile kahtlusevarju või pakuvad sellele täiendavat toetuspinda.  

Graafik: kõik Kepleri leitud eluks sobilikud eksoplaneedid

21.06.17 ... USA kosmoseagentuur NASA teatas hiljuti 1284 uue, sh kümnekonna eluks potentsiaalselt eluks sobiva eksoplaneedi olemasolu kinnitamisest. Kokku on Kepleri kosmoseteleskoobiga seeläbi avastanud 77 Päikesesüsteemist väljaspool asuvat väikeplaneeti, millel voolab sobivate asjaolude kokkulangemisel vedelas olekus vesi.

Väiksemad planeedid jagunevad kahte selgesse rühma

21.06.17 ... Alles see oli, kui teadlased ei teadnud väljaspoolt meie Päikesesüsteemi ühtegi planeeti, kuid nüüd on nn eksoplaneete hakatud avastama suurel kiirusel ja hulgakaupa. NASA kosmoseteleskoobi Kepler abiga on nüüd äsja üles leitud ja teatavaks tehtud ühekorraga lausa 219 uut planeedikandidaati.

Valguskiir andis teada valge kääbuse massi

19.06.17 ... Taevatähtede massi pole niisama lihtne mõõta. Neid ei saa ju lihtsalt kaalule asetada, aga õnneks on olemas Einsteini üldrelatiivsusteooria, mille abiga on nüüd esimest korda otseselt üle mõõdetud ühe valge kääbustähe mass.

"Mind tõstke täheraale" ehk Gunnar Grapsi tee taevasse

18.06.17 ... Alates 9. juunist on võimalik võimsamate teleskoopidega hea õnne korral näha taas taevalaotusel Eesti rokkmuusika legendi Gunnar Grapsi. Tõsi, seekord asteroidi kujul. Laulus "Pilved kuuvalgel" kõlanud soov "Mind tõstke täheraale, kus säras paistvad kauged sinitaevad" on viimaks täitunud.

Päikese sarnased tähed sünnivad kaksikutena

15.06.17 ... Kui meie Päike üle 4,5 miljardi aasta tagasi tekkis, oli sellel peaaegu kindlasti kõrval kaksik. Teine täht, millega koos moodustas see kaksiktähe.

Asteroid nimetati Gunnar Grapsi järgi

13.06.17 ... Asteroid number 9024 nimetati Eesti muusiku Gunnar Grapsi järgi.

Komeedid tõid Maale ksenooni

12.06.17 ... Komeete on tihti kahtlustatud selles, et need on toonud omal ajal Maale langedes siia suure osa meie planeedi praegustest veevarudest. Nüüd aga ilmneb värskest teadusuuringust, et võibolla on komeedid meile toonud ka tervelt 22 protsenti meie atmosfääris sisalduvast ksenoonist.

Einsteini jäetud vihje aitas leida valge kääbuse massi

08.06.17 ... Kosmilises mõttes kiviviske kaugusel asuva valge kääbuse Stein 2051 B massi üle on elavalt arutlenud sadakond aastat. Teadlastel on õnnestunud nüüd määrata tähe mass ülitäpselt viisil, mida pidas relatiivsusteooria looja Albert Einstein ise omal ajal võimatuks.

Gravitatsioonilainete uurijad: meil on endiselt põhjust põnevil olla

06.06.17 ... Juuni alguses teatasid gravitatsioonilainete observatooriumi LIGO andmeid analüüsivad teadlased, et märkasid kolmandat korda mustade aukude ühinemisele viitavat signaali. Kollektiivi liikmed nentisid ERR Novaatorile antud intervjuus, et igavaks hakkab see muutuma ilmselt sajandal korral.

Hiigelplaneet on kuum nagu täht

06.06.17 ... Astronoomid on avastanud hiigelsuure planeedi, mille pinnatemperatuur on kõrgem kui paljudel tähtedelgi. Gaaskera nimega KELT-9b on meie Päikesesüsteemi Jupiterist ligi kolm korda suurem, temperatuur tema pinnal küünib aga 4300 °C kraadini, mis on ainult umbes 1200 kraadi jahedam kui Päikese pind.

Täispikk intervjuu: kosmoseteadlane Matt Taylor

05.06.17 ... Alles paar aastat tagasi jälgis kogu maailm põnevusega, kuidas Rosetta kosmosemissiooni käigus maanduti esimest korda ajaloos liikuvale, vaid 5 km läbimõõduga komeedile. Tartu ülikoolis külalisloengut andnud Matt Taylor vastutas sellel missioonil tehtava teaduse eest:

Kuupurust tekivad uued kuud

05.06.17 ... Saturnil on 62 looduslikku kaaslast ehk kuud. Nii päris suuri kui ka päris pisikesi ja muidugi ka ilusad suured rõngad. On arvatud, et Saturni rõngad võisidki tekkida kahe keskmise suurusega kuu suurel kokkupõrkel umbes 100 miljonit aastat tagasi. Nüüd väidavad aga kaks teadlast, et see teooria ei saa olla õige.

Gravitatsioonilaineid nähti kolmandat korda

02.06.17 ... Astronoomid märkasid selle aasta alguses kolmandat korda kahe musta augu ühinemisel vallandunud gravitatsioonilaineid. Aegruumi enda võbelusi, mis avavad täiesti uue viisi universumi kõige energeetilisemate sündmuste uurimiseks.

NASA kosmoselaev võtab suuna Päikesele

31.05.17 ... USA kosmoseagentuuri NASA kosmoselaev võtab järgmisel aastal suuna otse Päikesele, teatas agentuur kolmapäeval Chicago ülikoolis.

Jupiter pakub üllatusi

29.05.17 ... Päikesesüsteemi suurim planeet Jupiter pakub teadlastele suuri üllatusi.

Marsile kukkunud sond sattus pöörlemisest segadusse

29.05.17 ... Mullu oktoobris kukkus Euroopa kosmoseagentuuri Marsi-uurimisjaam Schiaparelli suurel kiirusel Marsi pinnale, läks puruks ja tekitas kraatri, mis paistab orbiidilegi. Nüüd on sõltumatu komisjon välja tulnud seletusega, miks nii läks.

Suur täht, kellest ei saanud supernoovat

26.05.17 ... Esimest korda ajaloos õnnestus astronoomidel vaadata, kuidas surev täht taassündis musta auguna. Täht, mis oli 25 korda meie Päiksest suurem, oleks pidanud plahvatama väga ereda supernoovana. Aga selle asemel jooksis see õhust tühjaks ja jättis endast maha musta augu.

Tartu nopib üha suuremaid vilju kosmoseagentuuri liikmesusest

24.05.17 ... Pea kaks aastat on Eesti olnud Euroopa Kosmoseagentuuri liige. Tartust on lühikese ajaga saanud piirkonna kosmosekeskus: ehitatakse uusi satelliite, Euroopa Kosmoseagentuur (ESA) saadab orbiidile siin ehitatud kaameratega satelliite ning kosmose hackathonidel võrsuvad uued idufirmad.

"Teie olete siis see mees, kes saab palka komeedil maandumise eest?"

24.05.17 ... Täna õhtul on eetris selle hooaja viimane "Novaatori" teadussaade. Selle puhul meelitasime kaamera ette Rosetta missiooni juhtivteaduri Matt Taylori, kes tõesti saabki palka kosmoselaeva juhtimise ja komeedil maandumise eest.

Raadioside tekitas Maa ümber kaitsva mulli

19.05.17 ... Raadiosideks kasutatavate madalasageduslike raadiolainete ja kõrge energiaga osakeste vastastikmõju tekitab aeg-ajalt Maa ümber mulli, mis aitab kaitsta planeeti päikesetormide laastava mõju eest, nähtub Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuuri (NASA) vaatlustest.  

Marsil sadas kunagi kõvasti vihma

17.05.17 ... Kunagi sadas Marsil kõvasti vihma. Koguni nii kõvasti, et vihmavesi vormis ümber meteoriidikraatrite kuju, rääkimata suurte jõesängide uuristamisest punase planeedi pinnale. Ameerika teadlaste väitel läksid sajud Marsi atmosfääris toimunud muutuste ajel teatud ajal üha tihedamaks ja tihedamaks.

Lähim eksoplaneet võib olla arvatust elusõbralikum

16.05.17 ... Maale kõige lähemal asuva eksoplaneedi pinnal võivad valitseda atmosfääri olemasolul eluks sobilikud tingimused, leiavad tipptasemel kliimamudeleid ja superarvuti abi kasutanud töörühm.

Kuumal Neptuunil on algeline atmosfäär

12.05.17 ... Eksoplaneetide uurijad on avastanud ühe meist 438 valguaasta kaugusel asuva planeedi ümbert, nagu nad väljenduvad, primitiivse atmosfääri.

Kui Marsil on elu, siis vähesel määral

05.05.17 ... Kui Marsil peaks elusolendeid üldse leiduma, siis on neid seal väga vähe. Nii väidab ameerika astrobioloog Steven Sholes, juhtides tähelepanu asjaolule, et Marsi atmosfääris leidub ebatavaliselt suurel hulgal süsinikmonoksiidi ehk vingugaasi.

Päikesevalgus muudab kuutolmu ehitusmaterjaliks

04.05.17 ... Kuutolmule sarnanevast ainest saab koondatud päikesevalgusega valmistada kipsiga võrreldavat ehitusmaterjali, näitavad Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) teadlased. Tulemused vihjavad, et Kuu-maju saab vähemalt osaliselt 3D-printida ka vaid Kuul leiduvast ainest.

Marsi pinnasest saab valmistada raudbetoonist tugevamaid telliseid

28.04.17 ... Marsi pinnasest vaid selle kokkusurumise teel valmistatud tellised võivad olla tugevamad kui raudbetoon, leiavad San Diego California ülikooli teadlased. Kuigi telliste masstootmiseks on vaja lahendada veel mitmeid insenertehnilisi probleeme, võiksid neist valmistatud majad pakkuda varjupaika punast planeeti külastavatele astronautidele.

Harrastusteadlased leidsid uut tüüpi virmalise

27.04.17 ... Harrastusteadlased on üheskoos elukutseliste füüsikutega kirjeldanud uut tüüpi virmalist. Steve'iks nimetatud atmosfäärinähtus toob esile sotsiaalmeedia kasvava olulisuse teadusuuringutes.

Suure tühiku puudumine vihjab teisele universumile

27.04.17 ... Suur maailmaruumi piirkond, mis arvati olevat galaktikatest üsna tühi, ei ole seda tegelikult mitte. Briti astronoomid uurisid hoolega läbi Austraalias asuva Anglo-Austraalia teleskoobiga kogutud andmed 7000 galaktika punanihke kohta ja väidavad, et selle seni tühjaks peetud koha peal on galaktikaid üsna täpselt sama palju kui suuremas osas muiski paigus.

Video: Trump soovitas astronautidel jõuda Marsile tema esimesel ametiajal

25.04.17 ... USA president Donald Trump soovitas - naljaga pooleks - NASA astronautidel jõuda Marsile tema esimesel ametiajal ning kui see ei õnnestu, siis vähemalt teisel ametiajal.

Vesiteleskoop võib hakata pulsareid avastama

24.04.17 ... Teadlased on leidnud uue võimaluse, kuidas avastada pöörlevaid neutrontähti – pulsareid.

Kuidas asteroidid kõige tõenäolisemalt inimesi hukutaks?

21.04.17 ... Sellel nädalal möödus Maast 1400-meetrise läbimõõduga asteroid. Keha lahutas Maast enam kui miljon kilomeetrit. Rühm astronoome on üritanud nüüd aimu saada, mis ohustaks inimesi kõige enam, kui mõni suuremat sorti kosmosekivi peaks siiski ühel päeval planeeti tabama.

Maailmaruumi kiviplaneetide seas valdavad veekerad

21.04.17 ... Kes eksoplaneete uurima sõidab, võtku igaks juhuks kindlasti sukeldusvarustus kaasa, sest üks teadlane on nüüd statistikamudeliga välja rehkendanud, et suuremal osal universumi kivise pinnaga planeetidest katab sellest pinnast enamat kui 90 protsenti meri.

USA, Vene kosmonaut asusid Baikonurilt teele ISS-i

20.04.17 ... Kasahstanist Baikonuri kosmodroomilt asusid neljapäeval Rahvusvahelise Kosmosejaama (ISS) poole teele USA ja Vene kosmonaut.

Saturni kaaslase meresaared koosnevad mullidest

20.04.17 ... Saturni suurima kaaslase Titani meredes näha olevad saared ei tarvitsegi olla päris õiged saared, vaid rohkem nagu mullisaarte moodi saared.  

Videod: Maa lähedalt möödus hiidasteroid Uuendatud 05:04

19.04.17 ... Ööl vastu neljapäeva möödus Maa lähedalt 1300-meetrise läbimõõduga asteroid 2014 JO25. Viimati nähti võrreldava suurusega kosmosekivi sedavõrd lähedal 2004. aastal. Möödumist saab järele vaadata allolevatest videotest.

Eesti teadlased uurisid ülinoore universumi mudeleid

19.04.17 ... Tartu ülikooli ning Keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi teoreetikute ühine uurimistöö selgitab ülivarajase universumi mudelite klassifikatsiooni, näidates, et paljud erineva lähtekohaga mudelid on tulemuste mõttes võrdväärsed. Eesti teadlaste artikkel ilmus maailma mainekaimaks füüsikaajakirjaks peetava Physical Review Lettersi 14. aprilli numbris.

Tehisintellekt ilmutab inimeste eelarvamusi

17.04.17 ... Inimühiskondi iseloomustavad soo-, rahvuse- ja rassipõhised eelarvamused kanduvad masinõpet rakendades üle ka treenitavale tehisintellektile, nendivad USA teadlased.

100 aastat kosmoloogilist konstanti – universumi suurim mõistatus (2/2)

17.04.17 ... Füüsik Laur Järv jätkab Tartu ülikoolis toimunud kosmoloogilise konstandi seminaril arutletu tutvustamist. Miks on kosmoloogiline konstant universumi suurim mõistatus ja milliseid hüpoteese – üldrelatiivsusteooria piiride kompamisest kuni multigravitatsioonini – teadlased selle ebakõla lahendamiseks on välja pakkunud?

Saturni kuu on arvatust elusõbralikum

13.04.17 ... Saturni kuu Enceladuse ookeanis leidub suures koguses vaba vesinikku, näitavad kuudesüsteemi uuriva tehiskaaslase Cassini kogutud andmed. Molekulid võiksid pakkuda rikkalikku toidulauda mitmesugustele mikroorganismidele, muutes kuu seniarvatust elusõbralikumaks.

Uraanil nähti võimsaid virmalisi

11.04.17 ... Virmalised võivad pakkuda võimsat vaatepilti. Nüüd on teadlased vaadelnud väga võimsaid virmalisi planeedil Uraan.  

100 aastat kosmoloogilist konstanti – universumi suurim mõistatus (1/2)

11.04.17 ... Idee lisada üldrelatiivsusteooria põhivõrrandisse konstantne liige sündis Albert Einsteini ja Willem de Sitteri debatis 1917. aasta kevadtalvel. Tänapäeval võib kosmoloogilist konstanti pidada universumi suurimaks mõistatuseks, sest selle arvele langeb hinnanguliselt 70% kogu energiatihedusest. Kosmoloogilist konstanti oleks loomulik tõlgendada kvantväljade vaakumi energiana, kuid mõõdetu on hämmastavad 10 astmel 120 korda väiksem osakeste teooria poolt ennustatust. Kaheosaline artikliseeria võtab kokku Tartu ülikoolis märtsikuus toimunud temaatilisel seminaril arutatu.

Suur asteroid möödub Maast haruldaselt lähedalt

08.04.17 ... Ülejärgmise nädala kolmapäeval, 19. aprillil lendab maakerast suhteliselt lähedalt mööda võrdlemisi suur asteroid. Kokkupõrkeohtu siiski ei ole, sest 650-meetrise läbimõõduga asteroid nimega 2014 JO25 möödub meist enam kui miljoni kilomeetri kauguselt ehk üle nelja korra kaugemalt kui asub meist Kuu.

Marsi orbiidil tiirleb iidse pisiplaneedi tükke

04.04.17 ... Marsiga ühel ja samal orbiidil tiirleb ümber Päikese käputäis väikesi asteroide, niinimetatud troojalasi. Nüüd väidab rühm astronoome, et Marsi troojalased kujutavad endast tõenäoliselt kunagise purunenud pisiplaneedi jäänuseid.