Tehnika

Tehisintellekt tunneb inimest paremini kui ta ise, et küsida kõrgemat hinda

22.05.17 ... Öeldakse, et ajalugu kordab ennast. Kui nii, siis peaks järgmistele dilemmadele leidma ajaloost lahendused. Kui neid sealt ei leidu, kas tegemist on jätkusuutliku arenguga? Kristjan Port arutleb selle üle, kas tehisintellekt tunneb inimest paremini kui inimene ise selleks, et küsida nõnda kõrgemat hinda?

Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

17.05.17 ... Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.

Lepatriinu tiivad võiksid olla tuulise ilma vihmavarju eeskujuks

16.05.17 ... Lepatriinul on ilusad punased mustatäpilised kattetiivad, aga lennates lähevad käiku hoopis õhemad ja vähem värvilised lennutiivad. Kuidas täpselt lepatriinu pärast lendamist oma lennutiivad kattetiibade alla kokku voldib, on seni aga jäänud saladuseks.

Liblikatest inspireeritud printer loob tilgagi tindita värvifotosid

12.05.17 ... Liblikatest ja putukatest õppust võtnud taani teadlased esitlevad printimistehnikat, mis põhineb paberile tindi või pigmentide kandmise asemel molekulide tasandil pinna kuju muutmisel.

Uudne tehnika võimaldab leida räpaseid pomme kilomeetrite kauguselt

11.05.17 ... Radioaktiivset ainet saab uudse tehnika abil leida kümnete kilomeetrite kauguselt, teatavad Lõuna-Korea teadlased. Leiutisest oleks kasu näiteks räpaste pommide avastamiseks kui ka tuumaõnnetuse tõttu saastunud alade kaardistamiseks.

TTÜ keemikud töötasid põlevkivi toel välja unikaalse materjali

04.05.17 ... Kohtla-Järve õlitehasest pärit põlevkivifenoolidest said Tallinna tehnikaülikooli teadlased unikaalset orgaanilist aerogeeli, mida saab kasutada näiteks loodusest saasteainete kogumisel.

Elroni rongirataste mõistatus: mis neid siis tegelikult kulutab?

03.05.17 ... „Kõik, mis liigub, kulub,“ kinnitavad nii raudteespetsialistid kui teadlased. Aga millegi pärast kuluvad samast materjalist diiselrongide rattad kiiremini kui elektrirongide omad. ERR Novaator uuris, kas põhjuseks on Eesti muutlik ilmastik, raudteerööbaste kuju või hoopis asjaolu, et materjal ei vasta lubatud nõuetele.

Rekordiline kiirkaamera jäädvustab sekundis viis triljonit kaadrit

03.05.17 ... Uudne kiirkaamera suudab jäädvustada sekundis viis triljonit kaadrit. Kaamera valmistanud rootsi teadlased loodavad, et see võimaldab värske pilguga uurida mitmesuguseid nähtusi alates loomade ajuaktiivsusest lõpetades keemiliste reaktsioonidega.

Laser jahutas aine peaaegu absoluutsesse nulli

02.05.17 ... Nüüd, mil Eesti ilmad on loodetavasti mõneks ajaks soojemaks pööramas, teatavad ameerika füüsikud uuest saavutusest külmateaduse alal. Esimest korda teaduse ajaloos on neil korda läinud jahutada kolmeaatomilistest molekulidest koosnev aine peaaegu absoluutse nulltemperatuurini.

Mäluvigade uuring: lill hämaras toanurgas ei jää meelde

27.04.17 ... Mäluvigadega puutume kõik väga tihti kokku, ilma et me ise seda teadvustaks. Igapäevaelus on oma valemälestustest teadlik olemine oluline selleks, et teada, millisel määral on mõistlik oma mälu usaldada. Eriliselt oluline on see näiteks kohtus, kus tunnistajate mälestused võivad otsuse tegemise juures olla määravaks teguriks, samas võivad need mälestused olla äärmiselt ebatäpsed.

ESTCube-2 blogi: tudengisatelliit õpetab raha leidma ja inimesi juhtima

27.04.17 ... Keskendumine ja pühendumus viib sihile. Satelliidi ehitamine ei ole liiga lihtne, eriti veel, kui samal ajal ülikoolis käia. ESTCube-2 ehitamiseks sobiva keskkonna loomist ning organisatsiooni toetusmeeskondi tutvustab Eesti Tudengisatelliidi juhatuse liige ja ESTCube-2 projektijuht Kadri Bussov.

TTÜ teadlased võtavad laulukaarel "naha" maha

26.04.17 ... Tallinna laulukaar on suure suvise peo ootuses, ehkki kaare tervis jätab soovida. Õnneks on Tallinna tehnikaülikooli teadlased pidevalt hoidnud laulukaarel kätt pulsil ning teadusuuringute tulemusena on laulukaarel õige pea oodata noorenduskuuri.

Põrgutis võis tekkida tilgake noort universumi

25.04.17 ... Vaid mõni miljondik pärast Suurt Pauku täitis universumi aine algosakestest – kvarkidest ja gluoonitest – koosnev ülikuum supp. Suure Tuumaosakeste Põrguti juures töötavad füüsikud teatavad nüüd, et sarnast ainet saab tekitada ka tavaliste vesinikutuumade põrgutamisega. Avastus võib hõlbustada nii universumi algusaegade uurimist kui ka füüsika alustõdede mõistmist.

Põrgutis ilmnes uus võimalik kõrvalekalle standardmudelist

19.04.17 ... Osakestefüüsikutel on juba aastakümnete eest välja töötatud üldtunnustatud teooria selle kohta, kuidas käivad asjad elementaarosakeste maailmas. Nad nimetavad seda teooriat standardmudeliks. Kuid suurem osa füüsikuid on veendunud, et standardmudel ei ole lõplik osakesteteooria. Pole isegi tõestatud, et standardmudel oleks matemaatiliselt järjekindel.

Uus eestikeelne tõlkeprogramm annab teksti edasi sujuvamalt ja autentsemalt

18.04.17 ... Tartu Ülikooli keeletehnoloogide töögrupp tegi valmis masintõlke programmi, mis põhineb uudsel meetodil ehk tehisnärvivõrkude süsteemil. Tõlkeprogrammi demoversiooni saavad kõik huvilised internetikeskkonnas järele proovida.

Saksa suurfirma ehitab Tartu ülikooli seadme järgi toasuuruse katsemasina

13.04.17 ... Maailma üks suurimaid gaasifirmasid, Saksa keemiahiid Linde AG, keda Baltikumis ja Põhjamaades esindab tütarettevõte AGA, ehitab Tartu ülikooli kiletehnoloogide loodud prototüübi järgi tööstusliku katseseadme.

TTÜ uues laboris loodetakse põlevkivist välja pigistada kasulikke kemikaale

12.04.17 ... Siiani pole suudetud põlevkivist välja imeda kuigi palju rohkemat kui põlevkiviõli. Tööstus aga soovib enamat. Siin tuleb appi Tallinna tehnikaülikooli uus tööstuskeemia labor. Nad proovivad, kas oskavad haisvast kraamist võluda välja kasulikke kemikaale, näiteks teha banaanilõhna.

Miks kingapaelad lahti tulevad?

12.04.17 ... Kuidas neid ka siduda, on kingapaeltel komme lahti tulla kõige ebasobivamatel hetkedel. Nähtust kiirkaamerate ja mehaanilise pendliga uurinud füüsikud nendivad nüüd, et kõik sõlmed lähevad lahti samadel põhjustel. Tüüpiliselt paelte sidumiseks kasutatavad sõlmed sobivad nende pideva liikumise talumiseks aga lihtsalt erakordselt halvasti.

Tartu ülikooli teadlased arendavad poorbetooni senisest vastupidavamaks

11.04.17 ... Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudi teadlased hakkavad koostöös Bauroc AS-ga arendama uudset poorbetooni, mille kaalu ja tugevuse suhe soovitakse viia uuele tasandile. Läbimurret oodatakse uute sidusmaterjalide kasutuselevõtust.

Vetikad tõotavad vähendada tööstuse heitgaaside hulka

07.04.17 ... Mikrovetikad seovad süsihappegaasi kümme korda paremini kui maismaataimed. Seega võiks vetikaid kasutada n-ö bioloogiliste filtritena ka näiteks korstnagaasidest süsihappegaasi sidumiseks. Eesti maaülikooli tehnikainstituudi ja idufirma Power Algae koostöös on sel kevadel algamas tööstuseksperiment, et testida, kuidas töötab selline filter praktikas.

TÜ teadlaste meetod võimaldab meetrite kaupa lihasroboteid toota

05.04.17 ... Lihasroboti loomise üks probleeme oli siiani selle tootmise ebastabiilsus – kord sai materjal liiga paks, kord liiga õhuke, kord pressiti see liiga kokku, nii et tekkis lühis. Tartu ülikooli teadlased mõtlesid aga välja lahenduse, kuidas vajalikud koostisosad tikkimisraamile pingutatud klaasriidele pihustada.

ESTCube-2 blogi: miks me asteroide uurime?

03.04.17 ... Kosmosetehnoloogia on tore küll, kuid mis kasu sellest meile, maapealsetele, on? 

Matemaatika teeb hulgakaupa kulgemise ohutumaks

03.04.17 ... Kuidas kulgevad inimesed suure rahvahulgana? Selle kohta on nüüd olemas matemaatiline mudel. See on hea, sest loodetavasti aitab see suuremate rahvakogunemiste korraldajatel ära hoida rahvaummikuid, milles hullematel juhtudel võivad inimesed vigagi saada.

Kergliiklusteed võiksid aastaks 2030 elektrit toota

31.03.17 ... Teepind ei pea olema üksnes sile koht liiklemiseks. Tegemist on sadade ruutkilomeetritega, millel oleks võimalik toota ka elektrit. Maanteeameti, Tallinna tehnikaülikooli ja Tallinna tehnikakõrgkooli koostöös on alustatud päikesepaneelidega teekatendi väljatöötamist. Esimesi tulemusi selles vallas võib olla näha juba septembri alguses.

Vaataja küsib: kas liftis hüppamine päästab kukkumissurmast?

29.03.17 ... Liftid pole inimajaloo mõistes kuigi uus nähtus, inimesed on lifte kasutanud aastatuhandeid. Küll aga on üsna uus see seade, mis takistab lifti kontrollimatult sügavikku langemist ja hiljuti oli selle seadme tähtpäev: 160 aastat tagasi võeti kasutusele Ameerika leiduri Elisha Otise mehhanism, mis ei lase liftil näiteks trosside katkemise korral alla kukkuda.

Prillid aitavad paremini värve näha

27.03.17 ... Värvitoone on maailmas palju. Mõned neist on omavahel aga nii sarnased, et neil on väga raske vahet teha isegi siis, kui need asetsevad kõrvuti. Kuid nüüd on ameerika teadlased välja mõelnud erilised prillid, mis aitavad eristada värvitoone paremini.

Eesti kunstiakadeemia valmistab ette innovatsiooni puidutööstuses

17.03.17 ... Eesti kunstiakadeemia õppejõu Sille Pihlaku eestvedamisel on loomisel digitaalne keskkond, mis võimaldaks panna ühe objekti kavandamisel korraga tööle nii arhitektid ja disainerid, ehitusinsenerid kui ka puidutöösturid. Tulemuseks võiks olla soodne pinnas kohaliku toorainega uuendusliku ja omanäolise Eesti puitarhitektuuri loomiseks.  

Piltuudis: teadlased püüdsid pildile mikrokiibi sisemuse

16.03.17 ... Šveitsi teadlaste uus kuvatehnika võimaldab saada ettekujutuse ka kõige väiksemate tänapäeval kasutatavate transistoride ehitusest.

Väikseim kõvaketas koosneb vaid kahest aatomist

15.03.17 ... Informatsiooni põhiühikute – 1 ja 0 – salvestamiseks saab kasutada üksikuid aatomeid, leiavad Šveitsi teadlased.

Kristjan Korjus soovitab analüüsida isejuhtivate autode mõju ühiskonnale

15.03.17 ... Kaupade kojukanderoboteid tootvas ettevõttes Starship Technologies roboteid targaks tegev Tartu ülikooli doktorant Kristjan Korjus, keda laiem avalikkus teab populaarse “Matemaatika õhtuõpiku” autorina, usub et tehnoloogiad ei ole head või halvad – loeb see, kuidas inimesed neid kasutavad.

Taaskasutatav käsn hõlbustab naftareostuste likvideerimist

14.03.17 ... Tavalisest diivanipadjast leitav vaht võib pärast naftalembese ainega katmist imada endasse selle enda massist kuni 90 korda rohkem naftat. Sama käsna saab kasutada sadu kordi, mis võiks muuta naftareostuste tõrjumist senisest odavamaks ja lihtsamaks.

Andres Laan: tehisintellekti areng muudab inimest vähem müstiliseks

14.03.17 ... "Plekktrummi" saatekülaliseks oli neurobioloog ja kollektiivse intelligentsuse uurija Andres Laan, kellega vesteldi tehisintellekti olemusest ja selle mõjust inimese arengule.

ESTCube-2 blogi: vaata videost, kuidas käib antennide testimine

14.03.17 ... ESTCube meeskond alustas Tõravere observatooriumis ESTCube-2 antenni testimist.

ESTCube-2 blogi: kuubikumeistritel on tihe graafik

13.03.17 ... Veebruar oli lühike, kuid töömahukas kuu: igal nädalavahetusel oli üritus.

Lennuakadeemia arendus aitaks vähendada lennukite kütusekulu

10.03.17 ... Eesti Lennuakadeemias arendatakse keskmise lennuulatusega reisilennukitele sobivat uut tiivatüüpi, mis võimaldaks märkimisväärselt vähendada õhusõiduki kütusekulu.

Magistritöö: inimesed kiinduvad mobiiltelefoni nagu teise inimesse

09.03.17 ... Jaanuaris Tartu ülikooli etnoloogia osakonnas kaitstud magistritöö näitab, kuidas telefonist on saanud meie lahutamatu kaaslane, üksilduse peletaja ja parim sõber. Inimesed tunnevad mobiiltelefonide vastu sarnast kiindumust nagu teiste inimeste vastu.

Nanografeen aitab kasvuhoonegaasi kõrvaldada

09.03.17 ... Teadlased on avastanud uue ja senistest tõhusama võimaluse, kuidas võtta atmosfäärist ära kasvuhoonegaasist süsinikdioksiidi ja teha sellest valgusenergia kaasabil süsinikmonoksiidi. Avastuse alusel võidakse tulevikus leida võimalusi, kuidas pidurdada süsinikdioksiidi ehk süsihappegaasi hulga kasvu atmosfääris ja pidurdada seeläbi loodetavalt ka kliimamuutusi.

ESTCube’i tehnoloogia läbis Euroopa kosmoseagentuuri tiheda sõela

09.03.17 ... Eesti ja Soome teadlaste koostöös sündinud projekt nanosatelliitide kasutamiseks asteroidide uurimisel pääses Euroopa kosmoseagentuuri projektitaotluste teise vooru.

DNA-l põhinev mäluseade mahutaks terve maailma andmed auto pagasiruumi

03.03.17 ... Ameerika teadlasrühm on leidnud võimaluse mahutada ühte grammi pärilikkusainesse enam kui 200 000 arvuti kõvaketta jagu informatsiooni. Terve maailma andmed andmed mahuksid salvestusmeediumina DNA-d kasutades auto pagasiruumi.

Arvuti seljatas inimese piiramata panustega pokkerimängus

03.03.17 ... Tavalisel mänguarvutil jooksev arvutiprogramm suudab seljatada piiramata panustega mees-mehe vastu toimuvas pokkerimängus järjepidevalt vilunud pokkeriässi. Saavutus kuulutab tehisintellekti võidukäiku mängudes, kus pole kogu lahenduseks tarvilik informatsioon teada.

Doktoritöö käigus valmis uus meetod masinõppe andmete efektiivsemaks kasutamiseks

03.03.17 ... Tartu ülikooli arvutiteaduse instituudi doktorandi Kristjan Korjuse lõputöö võib parandada paljude teadusvaldkondade masinõppealgoritmide kasutamise kvaliteeti.

Tartu ülikooli magistrant õpetas arvuti jaapani hieroglüüfe tundma

02.03.17 ... Tartu ülikooli informaatika magistrant Joonas Lõmps õpetas arvuti jaapani hieroglüüfe tundma ja sai selle eest rahvusvahelisel konverentsil parima uurimuse tunnustuse.

Tavaline ja antiaine käituvad erinevalt  

02.03.17 ... Teadlased on avastanud uue erinevuse aine ja antiaine vahel, mis võib aidata seletada, miks on universumis üldse ainet.

TTÜ uuenduslik tehnoloogia muudab terve katuse päikesepatareiks

02.03.17 ... Monoterapulbri iga üksik tera on väike monokristall, mis suures paneelis moodustab omaette fotoelemendi ehk miniatuurse päikesepatarei. Tallinna tehnikaülikooli materjaliteadlaste arendatav tehnoloogia on maailmas ainulaadne ja kaitstud mitme patendiga.

Valgus võib valguselt põrkuda  

01.03.17 ... Kui kaks valguseosakest ehk footonit omavahel kokku põrkavad, siis muudavad mõlemad natuke oma lennusuunda. Tundub loogiline, sest just nii ju igasugused osakesed käituma peavadki.

Arvuti vilkuv leed reedab teie saladused

24.02.17 ... Iisraeli Ben-Guriyyoni Negevi ülikooli küberkaitsekeskuse teadlased uurisid võimalusi, kuidas internetist isoleeritud arvutist andmeid varastada ja leidsid, et üks selline vahend võib olla kõvaketta tegevust näitav tilluke leed.

ESTCube-2 blogi: algab prototüübi testimine

22.02.17 ... ERR Novaator hakkab avaldama ESTCube-2 meeskonna veebipäevikuid, milles tuleb juttu meeskonna tegemistest ja satelliidi valmimise teekonnast.

3D-prinditud kaamera annab kotka pilgu

17.02.17 ... Saksa teadlased esitlevad kotkasilmast inspireeritud 3D-prinditud kaamerat. Aparaati saaks kasutada näiteks endoskoopide ja nutitelefonide kaamerate lahutusvõime parandamiseks ning isejuhtivate autode sensorites.

Jätkusuutliku disaini labor ühendab disainis keskkonna- ja sotsiaalteadused

16.02.17 ... Eesti kunstiakadeemia juures on 2015. aasta sügisest toimetanud jätkusuutliku disaini labor, mis võtab fookusesse ringmajanduse ja väärtustava taaskasutuse teemad. Koostöös Lilleoru kogukonnaga käib laboris töö uudse väikemajade lahenduse loomiseks, mis oleks ühtaegu keskkonnasõbralikult ehitatud, mõistliku hinnaga kui ka inimsõbralikult kasutatav.

Kiirenditehnoloogiate massideni jõudmist pidurdab tööstuse huvipuudus

16.02.17 ... Kuigi Euroopa Tuumauuringute Keskus (CERN) paistab maailmas eeskätt silma alusteaduste arendamise ja inimeste maailmapildi avardamisega, on see olnud ka mitmete meditsiinitehnoloogiate kasvulavaks. Uute tehnoloogiate, näiteks vähiteraapiate massidesse jõudmine on aga võimatu tööstuse huvita.
Novaator ETV-s