Tehnika

Vaataja küsib: kas liftis hüppamine päästab kukkumissurmast?

29.03.17 ... Liftid pole inimajaloo mõistes kuigi uus nähtus, inimesed on lifte kasutanud aastatuhandeid. Küll aga on üsna uus see seade, mis takistab lifti kontrollimatult sügavikku langemist ja hiljuti oli selle seadme tähtpäev: 160 aastat tagasi võeti kasutusele Ameerika leiduri Elisha Otise mehhanism, mis ei lase liftil näiteks trosside katkemise korral alla kukkuda.

Prillid aitavad paremini värve näha

27.03.17 ... Värvitoone on maailmas palju. Mõned neist on omavahel aga nii sarnased, et neil on väga raske vahet teha isegi siis, kui need asetsevad kõrvuti. Kuid nüüd on ameerika teadlased välja mõelnud erilised prillid, mis aitavad eristada värvitoone paremini.

Eesti kunstiakadeemia valmistab ette innovatsiooni puidutööstuses

17.03.17 ... Eesti kunstiakadeemia õppejõu Sille Pihlaku eestvedamisel on loomisel digitaalne keskkond, mis võimaldaks panna ühe objekti kavandamisel korraga tööle nii arhitektid ja disainerid, ehitusinsenerid kui ka puidutöösturid. Tulemuseks võiks olla soodne pinnas kohaliku toorainega uuendusliku ja omanäolise Eesti puitarhitektuuri loomiseks.  

Piltuudis: teadlased püüdsid pildile mikrokiibi sisemuse

16.03.17 ... Šveitsi teadlaste uus kuvatehnika võimaldab saada ettekujutuse ka kõige väiksemate tänapäeval kasutatavate transistoride ehitusest.

Väikseim kõvaketas koosneb vaid kahest aatomist

15.03.17 ... Informatsiooni põhiühikute – 1 ja 0 – salvestamiseks saab kasutada üksikuid aatomeid, leiavad Šveitsi teadlased.

Kristjan Korjus soovitab analüüsida isejuhtivate autode mõju ühiskonnale

15.03.17 ... Kaupade kojukanderoboteid tootvas ettevõttes Starship Technologies roboteid targaks tegev Tartu ülikooli doktorant Kristjan Korjus, keda laiem avalikkus teab populaarse “Matemaatika õhtuõpiku” autorina, usub et tehnoloogiad ei ole head või halvad – loeb see, kuidas inimesed neid kasutavad.

Taaskasutatav käsn hõlbustab naftareostuste likvideerimist

14.03.17 ... Tavalisest diivanipadjast leitav vaht võib pärast naftalembese ainega katmist imada endasse selle enda massist kuni 90 korda rohkem naftat. Sama käsna saab kasutada sadu kordi, mis võiks muuta naftareostuste tõrjumist senisest odavamaks ja lihtsamaks.

Andres Laan: tehisintellekti areng muudab inimest vähem müstiliseks

14.03.17 ... "Plekktrummi" saatekülaliseks oli neurobioloog ja kollektiivse intelligentsuse uurija Andres Laan, kellega vesteldi tehisintellekti olemusest ja selle mõjust inimese arengule.

ESTCube-2 blogi: vaata videost, kuidas käib antennide testimine

14.03.17 ... ESTCube meeskond alustas Tõravere observatooriumis ESTCube-2 antenni testimist.

ESTCube-2 blogi: kuubikumeistritel on tihe graafik

13.03.17 ... Veebruar oli lühike, kuid töömahukas kuu: igal nädalavahetusel oli üritus.

Lennuakadeemia arendus aitaks vähendada lennukite kütusekulu

10.03.17 ... Eesti Lennuakadeemias arendatakse keskmise lennuulatusega reisilennukitele sobivat uut tiivatüüpi, mis võimaldaks märkimisväärselt vähendada õhusõiduki kütusekulu.

Magistritöö: inimesed kiinduvad mobiiltelefoni nagu teise inimesse

09.03.17 ... Jaanuaris Tartu ülikooli etnoloogia osakonnas kaitstud magistritöö näitab, kuidas telefonist on saanud meie lahutamatu kaaslane, üksilduse peletaja ja parim sõber. Inimesed tunnevad mobiiltelefonide vastu sarnast kiindumust nagu teiste inimeste vastu.

Nanografeen aitab kasvuhoonegaasi kõrvaldada

09.03.17 ... Teadlased on avastanud uue ja senistest tõhusama võimaluse, kuidas võtta atmosfäärist ära kasvuhoonegaasist süsinikdioksiidi ja teha sellest valgusenergia kaasabil süsinikmonoksiidi. Avastuse alusel võidakse tulevikus leida võimalusi, kuidas pidurdada süsinikdioksiidi ehk süsihappegaasi hulga kasvu atmosfääris ja pidurdada seeläbi loodetavalt ka kliimamuutusi.

ESTCube’i tehnoloogia läbis Euroopa kosmoseagentuuri tiheda sõela

09.03.17 ... Eesti ja Soome teadlaste koostöös sündinud projekt nanosatelliitide kasutamiseks asteroidide uurimisel pääses Euroopa kosmoseagentuuri projektitaotluste teise vooru.

DNA-l põhinev mäluseade mahutaks terve maailma andmed auto pagasiruumi

03.03.17 ... Ameerika teadlasrühm on leidnud võimaluse mahutada ühte grammi pärilikkusainesse enam kui 200 000 arvuti kõvaketta jagu informatsiooni. Terve maailma andmed andmed mahuksid salvestusmeediumina DNA-d kasutades auto pagasiruumi.

Arvuti seljatas inimese piiramata panustega pokkerimängus

03.03.17 ... Tavalisel mänguarvutil jooksev arvutiprogramm suudab seljatada piiramata panustega mees-mehe vastu toimuvas pokkerimängus järjepidevalt vilunud pokkeriässi. Saavutus kuulutab tehisintellekti võidukäiku mängudes, kus pole kogu lahenduseks tarvilik informatsioon teada.

Doktoritöö käigus valmis uus meetod masinõppe andmete efektiivsemaks kasutamiseks

03.03.17 ... Tartu ülikooli arvutiteaduse instituudi doktorandi Kristjan Korjuse lõputöö võib parandada paljude teadusvaldkondade masinõppealgoritmide kasutamise kvaliteeti.

Tartu ülikooli magistrant õpetas arvuti jaapani hieroglüüfe tundma

02.03.17 ... Tartu ülikooli informaatika magistrant Joonas Lõmps õpetas arvuti jaapani hieroglüüfe tundma ja sai selle eest rahvusvahelisel konverentsil parima uurimuse tunnustuse.

Tavaline ja antiaine käituvad erinevalt  

02.03.17 ... Teadlased on avastanud uue erinevuse aine ja antiaine vahel, mis võib aidata seletada, miks on universumis üldse ainet.

TTÜ uuenduslik tehnoloogia muudab terve katuse päikesepatareiks

02.03.17 ... Monoterapulbri iga üksik tera on väike monokristall, mis suures paneelis moodustab omaette fotoelemendi ehk miniatuurse päikesepatarei. Tallinna tehnikaülikooli materjaliteadlaste arendatav tehnoloogia on maailmas ainulaadne ja kaitstud mitme patendiga.

Valgus võib valguselt põrkuda  

01.03.17 ... Kui kaks valguseosakest ehk footonit omavahel kokku põrkavad, siis muudavad mõlemad natuke oma lennusuunda. Tundub loogiline, sest just nii ju igasugused osakesed käituma peavadki.

Arvuti vilkuv leed reedab teie saladused

24.02.17 ... Iisraeli Ben-Guriyyoni Negevi ülikooli küberkaitsekeskuse teadlased uurisid võimalusi, kuidas internetist isoleeritud arvutist andmeid varastada ja leidsid, et üks selline vahend võib olla kõvaketta tegevust näitav tilluke leed.

ESTCube-2 blogi: algab prototüübi testimine

22.02.17 ... ERR Novaator hakkab avaldama ESTCube-2 meeskonna veebipäevikuid, milles tuleb juttu meeskonna tegemistest ja satelliidi valmimise teekonnast.

3D-prinditud kaamera annab kotka pilgu

17.02.17 ... Saksa teadlased esitlevad kotkasilmast inspireeritud 3D-prinditud kaamerat. Aparaati saaks kasutada näiteks endoskoopide ja nutitelefonide kaamerate lahutusvõime parandamiseks ning isejuhtivate autode sensorites.

Jätkusuutliku disaini labor ühendab disainis keskkonna- ja sotsiaalteadused

16.02.17 ... Eesti kunstiakadeemia juures on 2015. aasta sügisest toimetanud jätkusuutliku disaini labor, mis võtab fookusesse ringmajanduse ja väärtustava taaskasutuse teemad. Koostöös Lilleoru kogukonnaga käib laboris töö uudse väikemajade lahenduse loomiseks, mis oleks ühtaegu keskkonnasõbralikult ehitatud, mõistliku hinnaga kui ka inimsõbralikult kasutatav.

Kiirenditehnoloogiate massideni jõudmist pidurdab tööstuse huvipuudus

16.02.17 ... Kuigi Euroopa Tuumauuringute Keskus (CERN) paistab maailmas eeskätt silma alusteaduste arendamise ja inimeste maailmapildi avardamisega, on see olnud ka mitmete meditsiinitehnoloogiate kasvulavaks. Uute tehnoloogiate, näiteks vähiteraapiate massidesse jõudmine on aga võimatu tööstuse huvita.

Numbrimäng: Higgsi boson võib kuulutada maailmalõppu

15.02.17 ... Universum on olemuslikult ebastabiilne ja lõpliku elueaga, järeldavad teistele elementaarosakestele massi andva Higgsi bosoni omadusi uurinud füüsikud. Selle asemele tekkivas maailmakõiksuses kehtivad füüsikaseadused tõenäoliselt mõistuslikku elu ei toeta.

Masinõpe treenib arvuti tulevikku ennustama  

10.02.17 ... Teadlased otsivad koostöös ettevõtlussektoriga mobiilsideandmetest mustreid rahvastiku liikumises ja loodavad nende põhjal teha ennustusi inimeste tuleviku liikumiste kohta.

Valgustundlikud LED-id tõotavad viia ekraanide interaktiivsuse uuele tasemele

10.02.17 ... Puutetundlikke ekraane ei pruugi olla vaja juba õige pea reaalselt puudutada. Teadlased esitlevad uusi LED-lambikesi, mis suudavad lisaks valguse kiirgamisele registreerida samaaegselt sellele langevaid varje ja valgust.

Vaataja küsib: miks jäätub kuum vesi kiiremini kui külm vesi?

09.02.17 ... Televaataja saatis “Novaatorile” küsimuse, miks teatud tingimustel külmub kuumem vesi hoopis kiiremini kui leige vesi. Otsisime sellele küsimusele vastust Tallinna ülikooli füüsikutelt.

Füüsikud esitlesid suuremõõtmelise kvantarvuti kavandit

02.02.17 ... Briti füüsikud esitlevad üksikasjalikku projekti vaid juba väljatöötatud tehnoloogiat kasutades moodulitest koosneva kvantarvuti ehitamiseks. Vastavalt vajadusele ja lahendavate ülesannete keerukusele võiks arvuti mahtuda toanurka või täita terve jalgpallistaadioni.

Struktuurne riidevärv hoiab veekogud puhtad

02.02.17 ... Kiirmood on odav, aga kahjulik keskkonnale. Riiete värvimisel kasutatavad ained saastavad tehaste ümbruse veekogusid. Nüüd teatab rühm hiina teadlasi, et on leidnud viisi, kuidas värvida riideid keskkonnaohutult.

TTÜ teadlaste nutikas võrk püüab kinni vähirakud ja keskkonnasaaste

01.02.17 ... Tallinna tehnikaülikooli teadlased töötavad välja nutikat polümeerset võrku molekulide püüdmiseks. Selline võrk peab kinni ainult kindlaid molekule, näiteks viiruseid ja ravimeid. Ning just seetõttu sobib see näiteks ravimite õigesse kohta toimetamiseks või keskkonnasaaste määramiseks.

Robootik: robotile ei peaks kehtima erilised turvareeglid

31.01.17 ... Jaanuari-veebruari Horisondile antud intervjuus ütles TTÜ biorobootika keskuse juht Maarja Kruusmaa, et ei näe põhjust, miks peaks robotitele kehtima teistsugused nõuded kui näiteks autole või nõudepesumasinale

Ultraheli- ja röntgenuuringud aitavad hinnata ka ehitiste tervist

27.01.17 ... Arstid kasutavad nihkes liigeste, mõranenud luude ja teiste inimese sisemiste hädade tuvastamiseks röntgenit ja ultraheliseadmeid. Tallinna tehnikakõrgkool aitab ehitus- ja projekteerimisettevõtetel kasutada samasugust tehnoloogiat sildade ja teiste betoonehitiste tehnilise seisukorra hindamisel.

TTÜ majandusteadlased õpetavad Euroopale bürokraatia vähendamist

25.01.17 ... Äriettevõtted on pika aja jooksul välja töötanud viise, kuidas vähendada kulukat bürokraatiat, mis on rahaliselt kallis aga ka ajamahukas. Nüüd otsitakse Tallinna tehnikaülikooli teadlaste abil lahendusi bürokraatia vähendamiseks Euroopa riikide avalikus sektoris.

Tulekul on sünteetilise bioloogia ajastu

21.01.17 ... Uut eluteadustes: mis on inimeste elu ja maailmamajanduse kõiki harusid mõjutama hakkav sünteetiline bioloogia? Nii küsib kultuurileht Sirp sellenädalases numbris.

Uudne andmetalletustehnika pakub lahendust andmekeskuste energianäljale

19.01.17 ... Infoühikute – 1 ja 0 – töötlemisele kulutatakse umbes kaks protsenti maailmas toodetavast elektrist. Sellest märgatav osa kulub andmete kirjutamisel vabanevast soojusest vabanemiseks. Näitaja kahekordistub seejuures iga viie aastaga. Hollandi ja poola teadlased esitlevad nüüd süsteemi, mille abil eraldub bittide kirjutamisel soojust praegusest miljoneid kordi vähem.

Telefoniaku saab kaasa väikese tulekustuti

17.01.17 ... Nutitelefon on vahva vidin, aga nutuseks võib olukord minna siis, kui telefoni aku ühtäkki leekidesse lahvatab. Seda on juhtunud. Möödunud aastal oli telefonitootja Samsung sunnitud just isesüttivate liitium-ioonakude pärast turult tagasi kutsuma kõik Note 7 telefonid.

Tartu teadlased aitavad tuumasünteesiuurijatel Päikese Maale tuua

17.01.17 ... Euroopa üks suuremaid teadus- ja arendusprojekte EUROfusion, mis loodi tuumasünteesil põhineva elektritootmise saavutamiseks, andis eestlastest ja prantslastest koosnevale teadlasterühmale tööd. Nad said võimaluse luua kõrge kiirgustaluvusega optilised materjalid. Neid materjale võiks tulevikus kasutada tuumasünteesireaktorite talitust jälgivates diagnostikaseadmetes.

Moodulelemendid kiirendavad hoone ümbersündi liginullenergiamajaks

13.01.17 ... TTÜ teadlaste ja puitmajaehitajate koostöös arendatakse puitelementidega mooduleid, mis võimaldavad korrusmaja renoveerida liginullenergiahooneks kiirelt ja ilma tellinguteta.

Loomauuringud aitavad vigastatud droonidel lennata  

09.01.17 ... Droonide ehitajatel on lindudelt ja mesilastelt mõndagi õppida. Nii saaks näiteks äädikakärbse eeskujul ehitatud droon jätkata lendamist ka pärast tiiva kaotamist.

"Agenda" CES-il: nutihäll aitab vanematel magada

07.01.17 ... Tehnoloogiamessil CES esitletud nutikas häll Snoo võtab unest ärganud imikute uuesti uinutamiseks appi automaatselt mitmeid trikke, mis peaks vähendama vanemate kurnatust ja tuua õnnelikuma pereelu.

"Agenda" CES-il: robotid tulevad!

07.01.17 ... Paljude inimeste sooviks on ilmelt leida oma ellu kaaslane, kes aitaks neil kodus paremini hakkama saada. Maailma suurimal tehnoloogimessil CES võis näha mitmeid roboteid, mis üritavad täita just seda tühimikku.

Meie aju loob ettekujutuse maailmast eelnevate teadmiste põhjal

07.01.17 ... Aju ei vahenda pärismaailma, vaid loob selle sisendi eelnevate teadmiste põhjal, kirjutavad Sirbis ajuteadlane ja psühholoog Jaan Aru ning Madis Vasser.

Kapten Korrosioon võitleb materjalide hävimise vastu

07.01.17 ... Tartu ülikooli hargettevõtte Captain Corrosioni juhataja ja TÜ kiletehnoloogia labori insener Maido Merisalu on koostöös teiste ülikooli materjaliteadlastega töötanud välja kõrgtehnoloogilised kaitsekatted. Need kaitsekatted võivad pikendada eri metallisulamite eluiga kuni mitu tuhat aastat, kirjutab ülikooli ajakiri Universitas Tartuensis.

"Agenda" CES-il: kaasaskantav päikesepaneel ühendab kodu elektrivõrgust lahti

06.01.17 ... Maailma suurimal tehnoloogiamessil CES tutvustatakse esimest päikesepatareid, mis oskab energiat salvestada ja seda jagada ning suhelda energiat tarbivate asjadega.

"Agenda" CES-il: nutikas juuksehari kuulab, kui katki on kiharad

05.01.17 ... Kas kammid juukseid õigesti? Maailma esimene nutikas juuksehari annab sellele vastuse, analüüsides seda, kui tugevasti, millise nurga alt ja kui mitu korda kiharaid harjad.

Ülikõvas külmas saab ka vismutist ülijuht

03.01.17 ... Ülijuhid on põnevad materjalid, milles võib elektrivool püsima jääda ka ilma vooluallika osaluseta. Nüüd on india teadlased avastanud, et üheks niisuguseks materjaliks on ka raskemetall vismut, mis saab ülijuhiks küll väga külma käes – õige pisut üle nulltemperatuuri.

Masinõppe uurija: tehisintellekt pole enam ulme

30.12.16 ... Tartu ülikooli masinõppe ja neuroteaduse doktorant Ilja Kuzovkin leiab ''Aktuaalsele kaamera'' 2016. aastat kokkuvõtvale erisaatele antud intervjuus, et tehisintellekti ja selle arengut ei tohiks vaadata enam kui killukest ulmefilmist, vaid midagi, mis on lõimitud tihedalt tavamaailmaga.