Tehnika

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

22.09.17 ... Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

RIA on asutustele oma hinnangu Kaspersky kohta andnud, aga ei avalda seda

20.09.17 ... USA valitsus keelas hiljuti küberturvalisuse kaalutlustel föderaalasutustel Vene päritolu viirustõrjeprogrammi Kaspersky Lab kasutamise. Kuidas suhtub selle programmi kasutamisse aga Eesti valitsus? Selgub, et riigi infosüsteemide amet (RIA) on riigiasutustele küll vastava hinnangu edastanud, aga paraku pole selle hinnangu sisu võimalik avaldada.

Tehisintellekt nuputas välja miljonite LinkedIn'i kasutajate salasõna

19.09.17 ... Keeltes leiduvate erinevate sõnade ja nende kombinatsioonide arvuga arvesse võttes ilmutavad inimesed oma salasõna valides tavaliselt harukordset fantaasiavaesust. Tehisintellekti abi kasutanud teadlasrühm teatab, et suutis ära arvata enam kui kümme miljonit ühismeediaplatvormi LinkedIn kasutaja valitud parooli. Sama strateegiat saaksid rakendada kurjemate kavatustega arvutientusiastid.

Värkvõrk paneb proovile eestlaste fantaasia, unustada ei tohi turvariske

15.09.17 ... Asjade internet võimaldab võrku ühendada pea piiramatult seadmeid, mis suudavad täita neile ette antud ülesandeid. Ühelt poolt loob see rohkelt uusi võimalusi teenuste arendamiseks. Teisalt tekitab see juurde riske küberturvalisuse vallas. Mõlemas vallas on nii mõndagi ära teha ka eestlastel.

DNA-st tehtud robot veab kandameid

15.09.17 ... Väike, aga tubli. Nii võib iseloomustada üheahelalise DNA juppidest kokku pandud robotit, mis oskab viia väikesi asju ühest kohast teise.

Ehitusteadlane: paneelmajad seisavad vajadusel veel 500 aastat

14.09.17 ... Ehitusteadus on liikunud sedavõrd palju edasi, et meil on vastus, kas ja kui kaua paneelmajad vastu peavad. Tallinna tehnikaülikooli ehitusteadlased julgevad uuringute ning välja töötatud tehnoloogiate varal öelda, et õige renoveerimise korral püsivad betoonelamud täpselt nii kaua kui vaja.

TTÜ teadlaste väljakutse: teha vanast paneelmajast liginullenergia maja

14.09.17 ... Enamasti renoveeritakse maju energiatõhusaks, sest vanast majast teha ümber liginullenergia maja on väga keeruline, pea võimatu.

TTÜ katsed kinnitavad: elektri väiketootjatel on tulevikus oma koht olemas

14.09.17 ... Maailmas ja Eestis kasvav tuule- ja päikeseelektrijaamade hulk on tekitanud rea küsimusi, kas elektrivõrk suudab ikka uue ajastu väljakutsetega toime tulla. Tallinna tehnikaülikooli teadlaste Saksamaal tehtud katsed näitavad, et nutikaid elektrivõrgu lahendusi kasutades ei valmista ka väiketootjate lisandumine erilisi probleeme.

Tehnofilosoof: tehnika areng paljastab inimlikkuse otsimise mõttetuse

13.09.17 ... Täielikult inimnäolise tehisintellekti loomine ja selleks tarviliku universaalse inimlikkuse eraldamine on sisuliselt võimatu, leiab Amsterdami ülikooli tehnikafilosoof Alix Rübsaam. Küll aga aitab nüüdisaegne tehnika ja tehnoloogia mõista taoliste otsingute mõttetust ja hinnata iga üksikolendi ainulaadsust

Europarlamendi piraat: Eesti toetab tsensuurimasinaid

06.09.17 ... Euroopa Liidus on Eesti juhtimisel arutlusel autoriõiguse direktiivi eelnõu, mille järgi võib tulevikus olla näiteks ajaleheartikli sotsiaalmeedias jagamiseks vajalik litsentsileping. See tähendab, et ettevõtted nagu Facebook ja Google, kes soovivad ajalehtede sisu oma platvormidel jagada, peavad selle eest kirjastustele maksma. Samuti on võimalik, et tulevikus peavad veebiplatvormid nagu Youtube, Dropbox ja Vikipeedia hakkama järjepidevalt monitoorima kasutajate üles laetud sisu, et tuvastada võimalikke autoriõiguste rikkumisi.

Viis aastat valideerimist – kas ainult kiusu pärast?

05.09.17 ... Tallinna tehnikaülikool koostöös Tallinna transpordiametiga esitab lähikuudel ettepanekud Tallinna liinivõrgu muutmiseks, mille jaoks hankisid nad maksu- ja tolliametilt andmed ka elanike töö ja elukohtade ning kodu ja kooli vaheliste seoste kohta. Validaatorid on Tallinna ühistranspordis olnud kasutusel juba 2012. aastast, mistõttu tekib küsimus, et milleks neid andmeid seni üldse koguti, kui liinivõrgu analüüsimiseks ja sellele parendusettepanekute tegemiseks oli vaja andmeid riigi andmekogudest juurde küsida.

ERR Novaator: mida tasub teada vesinikupommist?

03.09.17 ... Põhja-Korea teatas pühapäeval, et katsetas edukalt vesinikupommi. Esialgsete hinnangute kohaselt vabanes plahvatuse käigus sama palju energiat kui 100 000 tonni trotüüli (TNT) plahvatamisel, suurusjärgu võrra rohkem kui eelmise tuumakatsetuse käigus. Kuid miks sellest üleüldse hoolima peaks?

Doktoritöö: vanade palkmajade energiakulu annab vähendada kuni neli korda

30.08.17 ... Vanade palkmajade oskusliku renoveerimisega annaks vähendada nende küttekulu kuni neli korda ning pole head põhjust, miks ei saaks nautida vanades maamajades kõiki kaasaegseid mugavusi. Nii selgub hiljuti Tallinna tehnikaülikoolis kaitstud doktoritööst.

Tarkvarateadlane: inforevolutsiooni uus laine teeb inimese üha abitumaks

28.08.17 ... Inforevolutsiooni teine laine ei too endaga küll kaasa düstoopilist maailma, kus vajatakse vaid piiratud arvul insenere ja mänedžere, kuid ilmselt jõuame ära näha töönädala pikkuse vähendamise, kodanikupalga jm tööhõivet vähendavad meetmed. Samal ajal muudab revolutsioon oluliselt inimeste argielu, leiab saates "Labor" kõlanud teadlase kommentaaris Tallinna tehnikaülikooli tarkvarateaduse instituudi vanemteadur Andri Riid.

ESTCube-i teaduspraktika inspireerib noori kosmosetehnoloogiat arendama

25.08.17 ... Tehnoloogiast, inseneriteadusest ja matemaatikast huvitatud õpilased ja üliõpilased on juba aastaid oma unistuste suved veetnud Tõravere observatooriumis satelliite arendades. Kuuldus tohutust arenguvõimalusest ja kaasakiskuvast väljakutsest enda anded proovile panna meelitab Eesti suurimasse astronoomiauuringute keskusesse aasta-aastalt ka ühe rohkem välismaalasi, kirjutab ESTCube-2 meeskond ERR Novaatorile.

Külmad molekulid salvestavad hiigelhulga mälubitte

24.08.17 ... Elektroonikaseadmed on ajapikku läinud ikka väiksemaks ja veel väiksemaks lähevad. Nüüd on Briti teadlased avastanud võimaluse, kuidas salvestada mälubitte üksikutesse molekulidesse, kasutades ära nende magnetilisi omadusi.

Elektriautode täieliku keskkonnakasuni jõutakse Eestis alles aastate pärast

23.08.17 ... Kuigi elektrisõidukitel on keskkonnasäästlikuma ühiskonna saavutamisel oluline roll, saab selgest keskkonnakasust rääkida alles aastate pärast. Peale selle, et elektriautosid on meie teedel veel liiga vähe, tuleb arvestada ka sellega, et nende tootmine on energiakulukam kui tavalise auto tootmine. Samuti tuleb vaadata, millest on toodetud elekter, mida elektriauto sõitmiseks kasutab.

Uudne andur võimaldab tuvastada riknenud toitu või kosmeetikatoodet

22.08.17 ... Teadlased on välja töötanud odava paberipõhise indikaatormaterjali, mis annab infot toidu või kosmeetikatoodete riknemise või saastumise kohta.

Biohäkkerid lisasid DNA-sse isekäivituva pahavara

14.08.17 ... DNA-sse on võimalik salvestada määratus koguses informatsiooni. Nii nähakse seda ühe tuleviku kõige paljutõotavama andmekandjana. USA biohäkkerid näitavad nüüd, et DNA-sse saab peita ka pahavara, millega saab ideaaltingimustel üle võtta selle järjestamiseks kasutatavaid arvuteid. See seaks löögi alla näiteks tundlikud terviseandmed.

Virtuaalruumis ei saa kehtida reaalse maailma reeglid

12.08.17 ... Arvamusfestivali arutelul "Kust jookseb virtuaalse ja reaalse maailma piir?" leidsid osalejad, et virtuaalruumi ei saa reguleerida päris maailma moraali- ja seadusnormide alusel, kuna see võtaks kasutajatelt motivatsiooni virutaalruumi külastada.

Mis "salakeeles" suhtlevate Facebooki arvutitega tegelikult juhtus?

10.08.17 ... “Tehisintellekt, ise mõtlevad ja inimesest sõltumatult otsuseid tegevad arvutid ning piiramatu õppimisvõime” – kõlab kui maailmalõpu stsenaarium, kuigi tegemist on vaid arvutiteadlaste igapäevatööga. Kas me suudame kontrolli omada superintelligentse arvuti üle? Kas me teeme veebis suheldes vahet, kes on inimene ja kes arvuti? Ning miks ei oska LHV panga virtuaalne kasutajatugi Uku vastata kõikidele küsimustele? – uurime teadlastelt endilt.

Füüsikud tundsid 43 aasta järel universumi kummitusosakeste õrna paitust

04.08.17 ... Füüsikutele meeldib heietada, mida kõike nad tahaksid, et nende eluajal juhtuks, kuid mida nende silmad ilmselt ei näe. Näiteks sellest, kuidas müksavad üksikut aatomit universumi kõige antisotsiaalsemad elementaarosakesed – neutriinod. Mõnikord aga veab.

Uued soovitused: laste ekraaniaja piiramisest enam ei piisa

03.08.17 ... Sõpradega suhtlemine algab hommikul veel enne kui voodist tõustud ning lõppeb viimase asjana kui nutitelefon pannakse öökapile või padja alla. Nende kahe hetke vahele jääb terve hulk väga mitmekülgseid suhtlemise, aga ka üksiolemise viise internetis. Nii võiks võtta kokku laste meediauurija Sonia Livingstone'i ja tema kolleegi Alicia Blum-Rossi viimase uuringu tulemused ja soovitused.

Google'i intelligentne häälassistent ei hakka niipea eesti keeles tööle

19.07.17 ... Eile kirjutas tehnoloogiauudiste väljaanne Geenius, et Google asus oma tehismõistusele eesti keelt õpetama. Eestis kõnetehnoloogiaga tegelev TTÜ vanemteadur Tanel Alumäe selgitab, kuidas seda tehakse ja kui kaua võib minna, et Google'i häälassistenti saaks kõnetada ka eesti keeles.

Tehnoloogiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

17.07.17 ... Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Professor õngitsemas: 5 nippi oma andmete kaitsmiseks

12.07.17 ... Kui te lähete õhtusöögiks kala püüdma, siis sageli mitte püüdma konkreetset kala, vaid lepite mistahes saagiga. Aga mis siis, kui kalaks sobite ka teie – nii võiks kokku võtta dr Tobias Eggendorferi, Ravensburg-Weingarteni rakenduskõrgkooli professori, eile Tallinnas peetud ettekande iva. Artikli lõpus annab professor viis käitumissoovitust, mis aitavad tervikuna andmeõngitsemist piirata.

Inimeste moraali jäljendamine oleks tehisintellekti jaoks häirivalt lihtne

07.07.17 ... Ajada alla viis sõiduteele astunud inimest või sõita otsa süütule kõnniteel seisvale jalakäijale? Isesõitvate autode pealetung on muutnud igipõlised mõtteeksperimendid häirivaks reaalsuseks. Autodel võib olla inimeste mõttemaailma jäljendamine aga selles osas arvatust hõlpsam, ükskõik kui suurt lööki see inimegole ei tähendaks.

Tartus saab esmakordselt uudistada 200 aastat vana Parroti maali

03.07.17 ... Alates kolmapäevast, 5. juulist on Tartus vana anatoomikumi rotundis avatud Tartu ülikooli kunstimuuseumi näitus “Maali lahkamine. G.F.Parrot“.

Ööliblikad aitavad päikese käes nutitelefoni vaadata

29.06.17 ... Kui on suvi ja ilm on ilus, on tore olla päikesepaistelises mererannas. Ainuke mure on see, et telefonist ei näe hästi e-kirju lugeda, sest päike on liiga ere. Nüüd aga on Ameerika ja Taivani teadlased välja nuputanud, kuidas ekraanivaatamiselamust rannas parandada. Selleks vähendasid nad ekraani peegelduvust.

Teaduste Akadeemias arutleti eesti puidutööstuse tuleviku üle

27.06.17 ... Kaasaegsete puidukeemia tehnoloogiate rakendamine võimaldaks kasvatada Eestil kordades puidult teenitavat ühiskondlikku tulu. Selleks tuleb aga üdini mõista muu hulgas tehnoloogiatega kaasnevaid riske, metsavarude seisu, aga ka silmas pidama metsa laiemat rolli ühiskonnas ja kultuuris. Kontsentreeritud faktipõhist ülevaadet pakkus Eesti Teaduste Akadeemia korraldatav seminar.

Kerade ladumise maksimaalne tihedus on tõestatud

17.06.17 ... Kuidas laduda apelsine, pingpongipalle või muud kerasid üksteise peale nii, et need võtaksid kõige vähem ruumi? See võib olla tähtis küsimus kaubavedajale. Kuid see on olnud tähtis küsimus ka matemaatikutele.

Hiinlaste saavutus toob lähemale üliturvalise kvantinterneti

16.06.17 ... Hiina teadlastel õnnestus juba paar kuud pärast esimese kvantsidesatelliidi orbiidile saatmist põimida omavahel enam kui 1200 kilomeetri kaugusel asuvad valgusosakesed. Saavutus sillutab teeb üliturvalistele sidesüsteemideni ja toob lähemale tõelise kvantinterneti.

Seinavärv toodab päikesevalgusest ja veeaurust vesinikku

16.06.17 ... Vesinikust võib saada tulevikus tähtis energiaallikas, kuid kuidas oleks kõige parem saada vesinikku ennast on veel üsna lahtine küsimus. Nüüd on austraalia ja ameerika teadlased loonud niisuguse värvi, mis imab õhust veeauru ja lagundab selle päikesevalguse toimel vesinikuks ja hapnikuks.

AGFA tööstus 4.0: innovatsioon läbi standardite

07.06.17 ... Peissenbergis meditsiiniseadmeid tootvas AGFA tehases usutakse lihtsusesse ja uuendustesse. Sellepärast on ülemaailmne korporatsioon aastate jooksul arendanud standardiseeritud töövood ja -võtted, mille abil on muudetud elektroonikaseadmete koostamine sama lihtsaks nagu LEGO-ga mängimine.  

ASM arendab ettevõtja unistust – tööjõuvaba elektroonikatehast

07.06.17 ... Saksmaal "Aasta tehas 2016" tiitli pälvinud elektroonikafirma ASM on jõudsalt rakendamas Saksa valitsuse Industry 4.0 visiooni. Ettevõte on praegu testimas intelligentset elektroonika komponentide tootmisliini, mille juhtimiseks poleks vaja tehasesse mitte ühtegi töötajat. Kuid kas ettevõtjate hele unistus loob ühiskonnale rohkem väärtust?

Tööstus 4.0 Porsches: mitte robot-revolutsioon, vaid evolutsioon

07.06.17 ... Luksusautosid tootev Porsche on pika ajalooga Saksa autotööstuse kroonijuveel, mis näeb oma töötajaid kvaliteedi garantiina. Sestap on Stuttgardis asuv ettevõte otsustanud rakendada robotid oma töötajate kasuks tööle ega kavatse tootmisliinidel askeldavaid mehi ja naisi asendada masinatega. Selle ettevõtte jaoks ei tähenda Saksa majandusdoktriin “Tööstus 4.0” mitte revolutsiooni, vaid loomulikku evolutsiooni.

Graafik: millal tehisintellekt inimestelt töö võtab?

07.06.17 ... Tehisintellekt muudab maailma peadpööritava kiirusega ja teeb üha rohkemaid töid vähemalt sama hästi kui inimene. Kõiki tänapäeval inimeste täidetavaid ülesandeid hakkab tehisintellekt sadade tehisintellekti arendamisega tegelevate teadlaste koondarvamuse kohaselt täitma kõige varem sajakonna aasta pärast.

EuroDIG 2017: praeguses EL-is ei saaks Skype sündida

07.06.17 ... Euroopa Liidu ühise digituru idee – või õigemini puudulik teostus – on läbi kukkunud. Ühist turgu ei ole ja paistab ka, et ei tule, sedastas Christian Borggreen CCIA-st* üle-euroopalisel internetiteemalisel konverentsil EuroDIG 2017.

Valdkondade vastasseis? Digihumanitaaria – see ongi tänane humanitaaria

07.06.17 ... Viimasel ajal on humanitaarvaldkondades järjest rohkem kõlanud sõna digihumanitaaria. Humanitaarteadlaste arusaamad ja seisukohad on selles osas väga vastakad. Mis see digihumanitaaria ikkagi on ja milleks seda vaja on?

EuroDIG 2017: Tähelepanu! Saadaval töökoht küberjulgeoleku superkangelasele

06.06.17 ... Kas iga moodsa külmkapi ostja peaks olema ekspert küberkaitses ja hoolitsema selle eest, et külmik ei varastaks nii muu hulgas omaniku meiliparoole? Või saab kodanikule tulla appi riik, kes „õpetab“ külmakappi olema siivas köögitehnika, ja ainult seda? Vastus on: nii seda kui teist, sekka pisut kolmandat ja neljandatki.

Geenitrikk muutis bakterid elavaks värviks

01.06.17 ... Tavalistele kolibakteritele värvitaju andnud teadlastel õnnestus panna mikroobid moodustama värvikirevaid mustreid ja pildikesi. Analoogse tehnikaga saaks panna bakterid käsu korras teisigi kasulikumaid ühendeid, näiteks ravimeid.

Tehisintellekt tunneb inimest paremini kui ta ise, et küsida kõrgemat hinda

22.05.17 ... Öeldakse, et ajalugu kordab ennast. Kui nii, siis peaks järgmistele dilemmadele leidma ajaloost lahendused. Kui neid sealt ei leidu, kas tegemist on jätkusuutliku arenguga? Kristjan Port arutleb selle üle, kas tehisintellekt tunneb inimest paremini kui inimene ise selleks, et küsida nõnda kõrgemat hinda?

Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

17.05.17 ... Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.

Lepatriinu tiivad võiksid olla tuulise ilma vihmavarju eeskujuks

16.05.17 ... Lepatriinul on ilusad punased mustatäpilised kattetiivad, aga lennates lähevad käiku hoopis õhemad ja vähem värvilised lennutiivad. Kuidas täpselt lepatriinu pärast lendamist oma lennutiivad kattetiibade alla kokku voldib, on seni aga jäänud saladuseks.

Liblikatest inspireeritud printer loob tilgagi tindita värvifotosid

12.05.17 ... Liblikatest ja putukatest õppust võtnud taani teadlased esitlevad printimistehnikat, mis põhineb paberile tindi või pigmentide kandmise asemel molekulide tasandil pinna kuju muutmisel.

Uudne tehnika võimaldab leida räpaseid pomme kilomeetrite kauguselt

11.05.17 ... Radioaktiivset ainet saab uudse tehnika abil leida kümnete kilomeetrite kauguselt, teatavad Lõuna-Korea teadlased. Leiutisest oleks kasu näiteks räpaste pommide avastamiseks kui ka tuumaõnnetuse tõttu saastunud alade kaardistamiseks.

TTÜ keemikud töötasid põlevkivi toel välja unikaalse materjali

04.05.17 ... Kohtla-Järve õlitehasest pärit põlevkivifenoolidest said Tallinna tehnikaülikooli teadlased unikaalset orgaanilist aerogeeli, mida saab kasutada näiteks loodusest saasteainete kogumisel.

Elroni rongirataste mõistatus: mis neid siis tegelikult kulutab?

03.05.17 ... „Kõik, mis liigub, kulub,“ kinnitavad nii raudteespetsialistid kui teadlased. Aga millegi pärast kuluvad samast materjalist diiselrongide rattad kiiremini kui elektrirongide omad. ERR Novaator uuris, kas põhjuseks on Eesti muutlik ilmastik, raudteerööbaste kuju või hoopis asjaolu, et materjal ei vasta lubatud nõuetele.

Rekordiline kiirkaamera jäädvustab sekundis viis triljonit kaadrit

03.05.17 ... Uudne kiirkaamera suudab jäädvustada sekundis viis triljonit kaadrit. Kaamera valmistanud rootsi teadlased loodavad, et see võimaldab värske pilguga uurida mitmesuguseid nähtusi alates loomade ajuaktiivsusest lõpetades keemiliste reaktsioonidega.

Laser jahutas aine peaaegu absoluutsesse nulli

02.05.17 ... Nüüd, mil Eesti ilmad on loodetavasti mõneks ajaks soojemaks pööramas, teatavad ameerika füüsikud uuest saavutusest külmateaduse alal. Esimest korda teaduse ajaloos on neil korda läinud jahutada kolmeaatomilistest molekulidest koosnev aine peaaegu absoluutse nulltemperatuurini.

ÕPILASTE TEADUSFESTIVAL 2017

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: