Tehnika

Eestis valmiv iseauto sillutab teed uuenduslike tehnoloogiate levikule

24.11.17 ... Autotootjad ja Google on isesõitvate autode kallal töötanud juba aastaid. Tallinna tehnikaülikool ja Silberauto püüavad koostöös samuti algusest lõpuni valmis ehitada iseauto, mis võiks sõitma asuda tuleval sügisel TTÜ linnakus.

TÜ doktorant püüab ajuliidest panna enda mõtteid lugema

24.11.17 ... Mõttejõul sõitvad ratastoolid. Mõttejõul avanevad haiglauksed. Arvutimängud, mida juhib ainuüksi mõttejõud. See on lahe tulevik, milles me peaaegu elame juba praegu. Kuid samas näivad ideaalselt toimivad ja tõeliselt kasulikud lahendused olevat veel oi-oi kui kaugel.

TTÜ magistrandid ehitasid superkondensaatorite jõul sõitva ratta

23.11.17 ... Tallinna tehnikaülikooli (TTÜ) tootearenduse magistrandid valmistasid superkondensaatorite jõul sõitva ratta, millega tahavad sõita algaval Robotexi messil. Neljapäeval proovisid nad oma ratast TTÜ koridorides.

TTÜ teadlased: tuulest elektri tootmine on etteaimamatum kui päikesest

23.11.17 ... Kui traditsioonilised elektrijaamad suudavad toota elektrit nii palju kui parasjagu tarvis läheb, siis taastuvenergialahendused, näiteks päike ja tuul, on ebastabiilsemad. Ja nagu selgub Tallinna tehnikaülikooli (TTÜ) teadlaste uuringust, on tuuleenergia meie oludes kõikuvama tootlikkusega kui päikeseenergia.

Äikeses võib tekkida antiainet

23.11.17 ... Kes oleks võinud arvata, et kui müristab ja välku lööb, siis tekib atmosfääris antiainet. Nii väidavad aga Jaapani teadlased.

Eesti teadlased panustavad maailma suurima termotuumareaktori käivitamisse

22.11.17 ... Meie füüsikud aitavad Prantusmaale rajatava rahvusvahelise eksperimentaalse termotuumareaktori ITER-i jaoks välja töötada uusi hea kiirgustaluvusega materjale. Samuti arendavad nad tehnoloogiat, kuidas kontrollida lihtsalt ohutult 150 miljoni kraadist plasmat ohjeldava reaktori seinte korrasolekut.

Ettevõtjad saavad tootmise tõhustamiseks abi TTÜ laborist

21.11.17 ... Tehastel on sageli probleem – tootmisliini ümberseadistamine võtab kaua aega ning on kulukas. Täna Tallinna tehnikaülikoolis avatud nutika tootmine labor aitab analüüsida ja välja töötada tootmislahenduse, mis on kõige tõhusam. Tegu on Eesti ühe esimese teaduslikel alustel tugineva laboriga, mis astub sammu lähemale mõistele tööstus 4.0.

Kinnitust ootav kokkulepe: geoblokeering kaob osalt järgmisteks jõuludeks

21.11.17 ... Järgmisteks jõuludeks kaob geoblokeering internetipoodidest. Samas ei kao asukohapiirangud veel vähemalt kaks aastat autoriõigustega kaitstud toodetelt ja teenustelt, näiteks internetivideotelt. Nii leppisid ööl vastu teisipäeva kokku Euroopa Liidu Nõukogu, keda esindas eesistujana Eesti, ja Euroopa Parlament. Kokkulepe peab veel leidma lõpliku heakskiidu alaliste esindajate komitees.

Uue kompuutertomograafiga saab piiluda mistahes materjali sisemusse

20.11.17 ... Eesti maaülikooli ja Tallinna tehnikaülikooli koostöös on valmimas nutika tootmise tuumiktaristu. Maaülikoolis avatud kompuutertomograafia labor on osa sellest, pakkudes nii teadlastele kui ka ettevõtetele võimalust uurida mitmesuguste detailide siseehitust, avastada pragusid, tühimikke ja muid puudusi.

Tudengid valmistavad suhkrutest plasti - see ongi sünteetiline bioloogia

16.11.17 ... Maailma parandamiseks tarvilike lahenduste loomiseks ei pea tingimata aastaid ülikoolis õppinud teadlane olema. Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudis alles eelmisel aastal loodud sünteetilise bioloogia õppekava tudengid püüavad juba sel aastal nafta asemel suhkrutest plasti luua. Asendada keemilise tööstuse bioloogilise tööstusega.

Me ei ehmunud ja pommi ei saa: kvarkide ühinemisel tekib rohkelt energiat

13.11.17 ... Kergeid aatomeid kõrgel rõhul ja temperatuuril kokku pressides saavad need ühineda omavahel suuremaks aatomituumaks. Tuumasünteesi käigus vallandub määratus koguses energiat. Teoreetikud näitavad, et midagi sarnast saab juhtuda ka aine ehituskivideks olevate kvarkidega ja veelgi energeetilisemalt. Leiul pole hetkel aga absoluutselt mitte mingisugust praktilist väärtust.

Kärbse aju aitab otsimootoreid tõhusamaks teha

12.11.17 ... Kes meist ei oleks kasutanud otsimootorit. Lihtne on sellega leida nii tekste kui ka pilte. Kuid looduses on juba miljoneid aastaid oma otsimootor, mis otsib paljuski paremini kui mistahes Google, sealhulgas ka lõhnu. See otsimootor asub kärbse ajus, täpsemalt öeldes isegi toakärbsest veelgi pisema äädikakärbse ajus.

Kuidas teha teemanti?

12.11.17 ... Aafrika läänerannikul asuvast Sierra Leone kaevandusest leiti hiljuti 476-karaadine ehk pea 100 grammi raskune teemant. Ekspertide sõnul on massi poolest tegu suuruselt 29. teemandiga, mis maailmas eales leitud. Särava leiu valguses on kohane meenutada, kuidas teemandid üleüldse looduses tekivad.

TÜ doktoritöö osutab üllatavale tegurile, mis aitab IT-tudengid diplomini

07.11.17 ... Infotehnoloogia (IT) üliõpilased tahavad juba õpingute käigus töötada IT ettevõtetes. Kui varasemalt on levinud dogma, et see pärsib nende õpingute lõpetamist, siis täna Tartu ülikoolis kaitstav doktoritöö kinnitab vastupidist: erialane töö õpingute ajal soodustab kõrgkooli edukat lõpetamist.

Kosmosealasel arendusmaratonil valmisid kasulikud lahendused

05.11.17 ... Euroopa Kosmosenädala avas Tartu ülikooli Physicumis toimuv kosmosealane tark- ja riistvara arendusnädalavahetus. ERR Novaator näitas 48 tundi kestnud programmeerimismaratoni lõpetamisest otseülekannet.

Kas teadlase siirdumine ettevõtlusesse on üheotsapilet?

03.11.17 ... Ivar Kruusenberg on vesinikkütuseelementidel töötavaid elektrigeneraatoreid loova ettevõttega PowerUp astunud olulise sammu Eesti teaduspõhise ettevõtluse maailmakaardile viimisel. Väiketarbijatele, eeskätt purjetajatele suunatud kütuseelemendil põhineva elektrigeneraatori turule jõudmist ootavad pikisilmi huvilised üle maailma. Tartu ülikooli keemik avab oma senise teadlasest-ettevõtjaks teekonna tagamaid.

Eesti teadlane aitab muuta roboteid üha inimlikumaks

01.11.17 ... Robotid vallutavad maailma – kõlab kui Isaac Asimovi raamat või ulmefilmi lööklause, aga see on üha rohkem tegelikkus. Inimkujulised robotid pole tulevikuteadus, vaid neid arendatakse paljudes maailma paigus. Selles võidujooksus osaleb ka eestlane Joan Kangro, selgub "Pealtnägija" androididele pühendatud loost.

Õigusrobootika kergendab juristi tööd ja lihtsustab ka tavakodanike elu

27.10.17 ... Õigusvallas tuleb tegeleda paljude standardsete olukordade, tüüplahenduste ja ka tekstikogude läbitöötamisega. Juristide kallist aega selliste tegevuste juures võiksid kokku hoida automaatlahendused, algoritmid, tehisintellekt.

Kahjurimürgid saab õuntelt maha soodaga

26.10.17 ... Puuvilju tasub enne söömist pesta, mitte lihtsalt varrukasse või särgihõlma suuremast prahist puhtaks pühkida. Värskest teadusuuringust aga ilmneb, et ka kergest loputamisest kraani all ei ole piisavalt kasu, kui soovime puuviljalt eemaldada kahjuritõrjeainete jäägid.

Eestlaste arendustöö aitab asendada saastava diisli kütuseelementidega

21.10.17 ... Tartu ülikooli keemia instituudi teadur Ivar Kruusenberg arendab vesinikkütuseelemendil põhinevat elektrigeneraatorit. See toob uusi tuuli avamerel kasutatavatele jahtidele, pakkudes alternatiivi lärmakatele ja õhku saastavatele diiselgeneraatoritele.

TTÜ paneb doktorandid lahendama tööstusettevõtete probleeme

20.10.17 ... Doktorantidel puudub sageli pärast kraadi kaitsmist töö ülikoolides, kuid ka ettevõtetes. Ettevõtjate jaoks aga ei uuri doktorandid just neile spetsiifiliselt vaja minevat. Sellele probleemile on Tallinna tehnikaülikool (TTÜ) pakkunud nüüd lahenduse: ülikool hakkab vastu võtma tööstusdoktorante ehk noored teadlased on korraga tööl ettevõttes ning teevad ülikoolis just sellele ettevõttele vajalikku teadus- ja arendustööd.

Tehisintellekt tegi inimliku abita tuule alla maailma parimale go-mängijale

20.10.17 ... Ettevõtte DeepMind loodud tehisintellekt õpetas endale selgeks maailma ühe kõige keerukama strateegiaga lauamängu – go. Programm edestas inimestest maailmameistreid löönud eelkäijat tulemusega 100:0, kasutades selleks nippe, mida polnud suutnud inimesed leida paari tuhande aasta jooksul. Saavutus sillutab teed inimlikest piirangutest vabale tehisintellektile.

Testi, kuidas vihane Eva või rõõmus Tõnu uudiseid loevad

17.10.17 ... Tänu teadustööle saavad kõnepuudega inimesed oma emotsioone lisaks sõnavalikule ka häälega väljendada.

Video: millal muutuvad plast ja nanoosad kasulikuks ja millal ohtlikuks

13.10.17 ... „See on jah huvitav, et kui me räägime juuspeenest ja selle all me mõtleme midagi, mis on hästi peenikene, siis tegelikult saab palju peenemaks minna,“ märgib Andres Krumme, Tallinna tehnikaülikooli polümeeride tehnoloogia professor. Õigustatult tekib küsimus, miks ülipeenike on parem kui lihtsalt peenike?

Eesti füüsiku spinnid sattusid suure tähelepanu alla

13.10.17 ... KBFI-ga seotud Eesti füüsik Girsh Blumberg on Rutgers’i ülikoolis tehtud katsetes leidnud uut tüüpi, kiraalse sümmeetriaga spinnide ergastused.

Inimese sõrmejäljes on turvaauk

06.10.17 ... Politseinik võtab kuriteopaigalt sõrmejäljed, roimar tabatakse ja mõistetakse süüdi. Elementaarne. Kuid Ameerika teadlastel on vastuväide. Ameerika Teaduse Edendamise Assotsiatsiooni töörühma asjakohase aruande koostajad väidavad, et kuriteopaigalt võetud sõrmejälgede omistamine ühele kindlale isikule ei ole lõpuni õigustatud ega teaduslikult põhjendatud.

Doktorant õpetas eestikeelsele kõnesüntesaatorile kurbust ja viha

06.10.17 ... See ei olnud esialgne plaan, iselugeja ei saanud rõõmu väljendamisega hakkama.

Lihtne selgitus: mille eest saadi Nobeli keemiaauhind

05.10.17 ... Rakkudes, neis eluslooduse saladuste kambrites kihab keerukate molekulide vilgas virvarr. Küll oleks tore aatomi täpsusega teada, kuidas see kõik käib! Sammsammult teadus selle täpsuse suunas ka liigub, aga see tee nõuab hoolt ja püsivust. Hea, kui teame esmalt täpsemini sedagi, kuidas aatomid valgumolekulides paiknevad!

Nobeli keemiapreemia läks elu molekulide pildistajatele

04.10.17 ... Nobeli keemiapreemia said sellel aastal Jacques Dubochet, Joachim Frank ja Richard Henderson. Preemia anti krüoelektronmikroskoopia arendamise eest, et tehnikat saaks kasutada lahuses ülikõrge lahutusvõimega biomolekulide pildile püüdmiseks.

Nobeli füüsikapreemia pälvisid gravitatsioonilainete uurijad

03.10.17 ... Nobeli füüsikapreemia pälvisid sellel aastal Rainer Weiss, Barry C. Barish ja Kip S. Thorne gravitatsioonilainete avastamiseks kasutatud LIGO detektori loomisse antud panuse ja gravitatsioonilainete vaatlemise eest.

Allan Aksiim: tehisliku intellekti ajastul

30.09.17 ... Tehisintellekt vajab võimalusi pakkuvat õiguslikku regulatsiooni, samas on üha enam tarvilik mõelda, mis saab tööhõivest automatiseerumise taustal ning mida muud tehnoloogiline ja sotsiaalne innovatsioon võib kaasa tuua, kirjutab Tuleviku Tehnoloogiate Sihtasutuse juhatuse esimees Allan Aksiim.

TÜ teadlased viivad grafeen-nina Euroopale vaadata

29.09.17 ... 29. septembril toimub Tallinnas Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumisega seoses digitaalvaldkonna tippkohtumine Tallinn Digital Summit, kus osalevad Euroopa riigipead ja valitsusjuhid. Tartu ülikooli digiteaduse saavutusena eksponeeritakse kohtumisel grafeenil põhinevat tehisnina, mis on võimeline kasutajat reaalajas ohtliku õhtusaaste eest hoiatama.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

22.09.17 ... Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

RIA on asutustele oma hinnangu Kaspersky kohta andnud, aga ei avalda seda

20.09.17 ... USA valitsus keelas hiljuti küberturvalisuse kaalutlustel föderaalasutustel Vene päritolu viirustõrjeprogrammi Kaspersky Lab kasutamise. Kuidas suhtub selle programmi kasutamisse aga Eesti valitsus? Selgub, et riigi infosüsteemide amet (RIA) on riigiasutustele küll vastava hinnangu edastanud, aga paraku pole selle hinnangu sisu võimalik avaldada.

Tehisintellekt nuputas välja miljonite LinkedIn'i kasutajate salasõna

19.09.17 ... Keeltes leiduvate erinevate sõnade ja nende kombinatsioonide arvuga arvesse võttes ilmutavad inimesed oma salasõna valides tavaliselt harukordset fantaasiavaesust. Tehisintellekti abi kasutanud teadlasrühm teatab, et suutis ära arvata enam kui kümme miljonit ühismeediaplatvormi LinkedIn kasutaja valitud parooli. Sama strateegiat saaksid rakendada kurjemate kavatustega arvutientusiastid.

Värkvõrk paneb proovile eestlaste fantaasia, unustada ei tohi turvariske

15.09.17 ... Asjade internet võimaldab võrku ühendada pea piiramatult seadmeid, mis suudavad täita neile ette antud ülesandeid. Ühelt poolt loob see rohkelt uusi võimalusi teenuste arendamiseks. Teisalt tekitab see juurde riske küberturvalisuse vallas. Mõlemas vallas on nii mõndagi ära teha ka eestlastel.

DNA-st tehtud robot veab kandameid

15.09.17 ... Väike, aga tubli. Nii võib iseloomustada üheahelalise DNA juppidest kokku pandud robotit, mis oskab viia väikesi asju ühest kohast teise.

Ehitusteadlane: paneelmajad seisavad vajadusel veel 500 aastat

14.09.17 ... Ehitusteadus on liikunud sedavõrd palju edasi, et meil on vastus, kas ja kui kaua paneelmajad vastu peavad. Tallinna tehnikaülikooli ehitusteadlased julgevad uuringute ning välja töötatud tehnoloogiate varal öelda, et õige renoveerimise korral püsivad betoonelamud täpselt nii kaua kui vaja.

TTÜ teadlaste väljakutse: teha vanast paneelmajast liginullenergia maja

14.09.17 ... Enamasti renoveeritakse maju energiatõhusaks, sest vanast majast teha ümber liginullenergia maja on väga keeruline, pea võimatu.

TTÜ katsed kinnitavad: elektri väiketootjatel on tulevikus oma koht olemas

14.09.17 ... Maailmas ja Eestis kasvav tuule- ja päikeseelektrijaamade hulk on tekitanud rea küsimusi, kas elektrivõrk suudab ikka uue ajastu väljakutsetega toime tulla. Tallinna tehnikaülikooli teadlaste Saksamaal tehtud katsed näitavad, et nutikaid elektrivõrgu lahendusi kasutades ei valmista ka väiketootjate lisandumine erilisi probleeme.

Tehnofilosoof: tehnika areng paljastab inimlikkuse otsimise mõttetuse

13.09.17 ... Täielikult inimnäolise tehisintellekti loomine ja selleks tarviliku universaalse inimlikkuse eraldamine on sisuliselt võimatu, leiab Amsterdami ülikooli tehnikafilosoof Alix Rübsaam. Küll aga aitab nüüdisaegne tehnika ja tehnoloogia mõista taoliste otsingute mõttetust ja hinnata iga üksikolendi ainulaadsust

Europarlamendi piraat: Eesti toetab tsensuurimasinaid

06.09.17 ... Euroopa Liidus on Eesti juhtimisel arutlusel autoriõiguse direktiivi eelnõu, mille järgi võib tulevikus olla näiteks ajaleheartikli sotsiaalmeedias jagamiseks vajalik litsentsileping. See tähendab, et ettevõtted nagu Facebook ja Google, kes soovivad ajalehtede sisu oma platvormidel jagada, peavad selle eest kirjastustele maksma. Samuti on võimalik, et tulevikus peavad veebiplatvormid nagu Youtube, Dropbox ja Vikipeedia hakkama järjepidevalt monitoorima kasutajate üles laetud sisu, et tuvastada võimalikke autoriõiguste rikkumisi.

Viis aastat valideerimist – kas ainult kiusu pärast?

05.09.17 ... Tallinna tehnikaülikool koostöös Tallinna transpordiametiga esitab lähikuudel ettepanekud Tallinna liinivõrgu muutmiseks, mille jaoks hankisid nad maksu- ja tolliametilt andmed ka elanike töö ja elukohtade ning kodu ja kooli vaheliste seoste kohta. Validaatorid on Tallinna ühistranspordis olnud kasutusel juba 2012. aastast, mistõttu tekib küsimus, et milleks neid andmeid seni üldse koguti, kui liinivõrgu analüüsimiseks ja sellele parendusettepanekute tegemiseks oli vaja andmeid riigi andmekogudest juurde küsida.

ERR Novaator: mida tasub teada vesinikupommist?

03.09.17 ... Põhja-Korea teatas pühapäeval, et katsetas edukalt vesinikupommi. Esialgsete hinnangute kohaselt vabanes plahvatuse käigus sama palju energiat kui 100 000 tonni trotüüli (TNT) plahvatamisel, suurusjärgu võrra rohkem kui eelmise tuumakatsetuse käigus. Kuid miks sellest üleüldse hoolima peaks?

Doktoritöö: vanade palkmajade energiakulu annab vähendada kuni neli korda

30.08.17 ... Vanade palkmajade oskusliku renoveerimisega annaks vähendada nende küttekulu kuni neli korda ning pole head põhjust, miks ei saaks nautida vanades maamajades kõiki kaasaegseid mugavusi. Nii selgub hiljuti Tallinna tehnikaülikoolis kaitstud doktoritööst.

Tarkvarateadlane: inforevolutsiooni uus laine teeb inimese üha abitumaks

28.08.17 ... Inforevolutsiooni teine laine ei too endaga küll kaasa düstoopilist maailma, kus vajatakse vaid piiratud arvul insenere ja mänedžere, kuid ilmselt jõuame ära näha töönädala pikkuse vähendamise, kodanikupalga jm tööhõivet vähendavad meetmed. Samal ajal muudab revolutsioon oluliselt inimeste argielu, leiab saates "Labor" kõlanud teadlase kommentaaris Tallinna tehnikaülikooli tarkvarateaduse instituudi vanemteadur Andri Riid.

ESTCube-i teaduspraktika inspireerib noori kosmosetehnoloogiat arendama

25.08.17 ... Tehnoloogiast, inseneriteadusest ja matemaatikast huvitatud õpilased ja üliõpilased on juba aastaid oma unistuste suved veetnud Tõravere observatooriumis satelliite arendades. Kuuldus tohutust arenguvõimalusest ja kaasakiskuvast väljakutsest enda anded proovile panna meelitab Eesti suurimasse astronoomiauuringute keskusesse aasta-aastalt ka ühe rohkem välismaalasi, kirjutab ESTCube-2 meeskond ERR Novaatorile.

Külmad molekulid salvestavad hiigelhulga mälubitte

24.08.17 ... Elektroonikaseadmed on ajapikku läinud ikka väiksemaks ja veel väiksemaks lähevad. Nüüd on Briti teadlased avastanud võimaluse, kuidas salvestada mälubitte üksikutesse molekulidesse, kasutades ära nende magnetilisi omadusi.

Elektriautode täieliku keskkonnakasuni jõutakse Eestis alles aastate pärast

23.08.17 ... Kuigi elektrisõidukitel on keskkonnasäästlikuma ühiskonna saavutamisel oluline roll, saab selgest keskkonnakasust rääkida alles aastate pärast. Peale selle, et elektriautosid on meie teedel veel liiga vähe, tuleb arvestada ka sellega, et nende tootmine on energiakulukam kui tavalise auto tootmine. Samuti tuleb vaadata, millest on toodetud elekter, mida elektriauto sõitmiseks kasutab.

Uudne andur võimaldab tuvastada riknenud toitu või kosmeetikatoodet

22.08.17 ... Teadlased on välja töötanud odava paberipõhise indikaatormaterjali, mis annab infot toidu või kosmeetikatoodete riknemise või saastumise kohta.
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: