Teaduselu

TTÜ võtab kasutusele ainulaadse digiülikooli põhimõtte

18.09.17 ... Digiülikool tähendab murranguliste tehnoloogiate loomist ja kasutamist õppetöös, teaduses ning ülikooli toimimises.

Pilanobelid: kass on voolav, vanameestel suuremad kõrvad ja putukate seks

18.09.17 ... Miks võivad käituda kassid ühtaegu nii tahkise kui ka vedelikuna, kas krokodilli hoidmine muudab sind paremaks mänguriks ja kuidas hommikul kõige vähem kohvi maha loksutada? Kuigi pilanobelite vääriliseks hinnatud teadustööd võivad tunduda veidrate ja ehk isegi ajaraiskamisena, on neis peidus nii mõndagi praktilist.

TTÜ professori uuringud toidutööstuse bakteritega pälvisid suure tunnustuse

16.09.17 ... Raivo Vilu on Tallinna tehnikaülikooli (TTÜ) biotehnoloogiaprofessor, kes on aastaid uurinud erinevaid mikroobiprotsesse, mida kasutatakse toiduainetööstuses. Nüüd pälvis see teadustöö maineka DuPont’i medali.

Nobelist Kurt Wüthrich pidas loengu Endel Lippmaa mälestuseks

12.09.17 ... "Poliitikud ei peaks küsima teaduse kasulikkuse kohta kohe praegu," ütles Nobeli preemia laureaat Kurt Wüthrich, kes meenutas akadeemik Endel Lippmaa aastakümnete eest alustatud teadustööd, mis jõuab igapäevaelu rakendustesse alles praegu.

Eesti teadus on heal tasemel, arenguruumi on koostöös ja rahastuses

07.09.17 ... Eesti teaduse olukorda hindavad iga seitsme aasta järel väliseksperdid. Täna andsid välishindajad ülevaate, kus tõdeti, et teaduse olukord üldiselt on hea, kuid on ka üksjagu puudusi.

Sotsiaalteaduse tervis on üldjoontes tugev, välja arvatud ühe erandiga

07.09.17 ... Eesti sotsiaalteadused said välishindajatelt väga positiivse ja tunnustava tagasiside, kuid see kehtis neljast ülikoolist kolme kohta. Ühe ülikooli puhul on hindajad seisukohal, et selle sotsiaalteaduste kvaliteet ei vasta rahvusvahelise tippteaduse standarditele.

Loodusteadustes on laborid tipptasemel, kuid terendab teadlaste põud

07.09.17 ... Eesti ülikoolide ja teadusasutuste loodusteadused näivad tegevat tipptasemel teadust, kuid kui välishindajad võtsid selle pildi ette üksikasjalikumalt, torkasid silma murekohad, mis teevad tuleviku ees murelikuks.

Esitleti Eesti teaduse oluliseima hindamisraporti tulemusi

07.09.17 ... Selleks, et ülikoolil või teadusasutusel oleks õigus saada riigieelarvest raha teadustöö ja doktoriõppe jaoks, peab see iga seitsme aasta järel läbima välishindamise. Värskelt on valmis saanud 20 Eesti teadus- ja arendusasutust käsitlev hindamisraport, mille tulemustest rääkisid täna rahvusvahelised hindajad.

Teaduskeskus Ahhaa tähistas 20. sünnipäeva uute ja vanade atraktsioonidega

03.09.17 ... Ahhaa teaduskeskus tähistas sel nädalavahetusel oma 20. sünnipäeva. Sel puhul sai teaduskeskuses lisaks püsinäitusele näha pea kõigi teadusvaldkondadega seotud atraktsioone, millest mõni oli pärit Ahhaa tegevuse alguspäevilt, teised aga seotud tulevikuga.

Neoliberaalsus nihestab ülikooli akadeemilisust

02.09.17 ... Toimunud on oluline nihe selles osas, millised on akadeemilise töö olemus ja funktsioonid, kirjutab Kadri Aavik koos kolleegidega Sirbis.

Teadlaste ja ettevõtjate 4 soovitust Eesti teaduse päästmiseks

01.09.17 ... Kui vaid kümnendik värsketest teadusdoktoritest saab Eestis teadlastena jätkata, siis mida ülejäänud 180-190 kõrgelt haritud noort inimest ette võtavad ning kuidas nende oskusi riigi kasuks pöörata? Keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi (KBFI) eestvedamisel arutasid sel teemal teadlased, poliitikud ja ettevõtjad.

Jaak Aaviksoo: teaduse ja meie ühised mured

30.08.17 ... Eesti teaduse olukorda ja tulevikku käsitlevad teadlaste arvamused on vastuolulised – ühest küljest tõdetakse teaduse taseme ja rahvusvahelise konkurentsivõime olulist edenemist, teisal kurdetakse alarahastamise ja liigse projektikesksuse üle.

Engelbrecht teadusrahast: Eestis käib ringi projektitont

19.08.17 ... Kas viimaste aastate tendents teadusasutusi vägisi liita ja kokku pressida on süsteemi elujõulisusele kasuks või kahjuks tulnud? Akadeemik Jüri Engelbrecht leiab, et olukord võiks palju parem olla.

Uuring: miks "Rakett 69" võib olla nakkav

16.08.17 ... Teaduslikku mõtteviisi populariseeriv saade „Rakett 69“ on toonud Eestisse mõisted raketipõlvkond, rakettlased, raketi-poiss jt. USAs tehtud värske uuring, mis küll ei analüüsinud seda saadet, ütleb, et teadus on nakkav, kui on teaduslikult nakatavad klassikaaslased.

Ülikoolid pole suutnud oma teadmisi ministeeriumiteni viia

12.08.17 ... Teadusuuringute rakendamine poliitikas on natuke nagu muna ja kana küsimus. Nii sotsiaalminister Jevgeni Ossinovski kui ka mõttekoja Praxis analüütik Jane Matt tõdesid, et teadlased pole palju teinud selleks, et nende uuringutulemused oleksid sisendiks loodavatele poliitikatele. Samas märkis kultuuri- ja teadusajaloolane Aro Velmet, et akadeemia peab alati säilitama oma sõltumatuse.

Teadusdoktorid: tunneme, et ühiskond ei väärtusta meid piisavalt

12.08.17 ... Kui muus maailmas on doktorikraad ühiskonnas austatud ja tähtsal kohal, siis Eestis paistab, et avalikkus isegi ei märka, millist kasu selle kraadiga inimesed ühiskonnale anda võiks, märgiti Arvamusfestivali teadusalal toimunud ingliskeelses arutelus.

Uuring: parem ligipääs kõrgharidusele võinuks ära hoida Brexiti

08.08.17 ... Kui kõrgharidus oleks olnud praegusest vaid kolmele protsendile enam kättesaadav, poleks möödunud suvel Brexiti hääletus läbi läinud, selgub Leicesteri ülikooli matemaatikute uuringust.

Teadlased: milleks doktorikraad, kui teadlasi rakendada ei osata?

05.08.17 ... Milleks koolitada doktorikraadiga inimesi, keda Eesti tööturg ja avalik sektor tegelikult ei oska palgata ega ka rakendada? Sinna juurde tuleks küsida, kust peaks tulema teadus, kui teadlastele uuringute tegemiseks raha ei leita? Nii võiks kokku võtta Keemilise- ja bioloogilise füüsika instituudi (KBFI) teadlaste dr Anne Kahru ja dr Olesja Bondarenko mõtted Eesti teaduse valupunktidest, mis tulevad arutelu alla Arvamusfestivalil.

Marju Himma: mis siis teaduseesistumisest Eestile kasu on?

26.07.17 ... Ja läinud need Euroopa Liidu teadusministrid ongi. Loeti ja arutati üheskoos ümarasõnalisi kõrgetasemeliste ekspertkomisjonide koostatud raportite soovitusi, mis algavad sõnadega “peame, püüame, loodame, liigume”. Patsutati õlale ja lahkuti taas teadmisega, et üldsõnaliste eesmärkide täitmiseni jõutakse ehk 10–20 aasta pärast. Kui üldse.

Ekspert: kui tahate EL-i teadusrahastust mõjutada, tuleb tegutseda kiiresti

26.07.17 ... Euroopa Liidu järgmist teadusrahastusprogrammi, mis hakkab kehtima 2020. aastal, asutakse ette valmistama juba 2018. aastal. See tähendab, et kui Eesti tahab eesistumise ajal tõstatatud teemat ajada, on vaja väga kiiresti tegutseda.

Eesti väljakutse: korrastada teadusraha jagamise vahendid

25.07.17 ... Eesti on võtnud ambitsioonika ülesande: töötada välja lahendus, kuidas vähendada erinevate instrumentide ehk teadusraha jagamise viiside killustatust. Kuigi sellest teemast on Euroopas räägitud aastaid, usub Eesti eesistujana, et suudab muudatusi eest vedada, et need aastaks 2020 saaksid toimuma hakata.

Rahastusest olulisem on Eestis paindliku teadlaskarjäärimudeli loomine

25.07.17 ... Teaduse rahastamise kõrval on Eesti teadussüsteemi jaoks isegi olulisem paindliku karjäärisüsteemi loomine, leiavad teadlased. Euroopa Liidu teadusrahastuse programmi Horisont 2020 suhtuvad teadlased aga pigem skeptiliselt.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

25.07.17 ... Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

TTÜ teadlased alustavad koostööd küberturbeettevõttega CybExer Technologies

24.07.17 ... Tallinna tehnikaülikool (TTÜ) alustas koostööd Eesti küberturbe ettevõttega CybExer Technologies, kes tõi TTÜ-le 300 000 eurose teadusstipendiumi, et järgneva kolme aasta jooksul uurida võimalusi, kuidas tõhusama küberhügieeniga seista vastu maailmas järjest sagenevatele küberünnakutele

Reps Horisont 2020 teadusrahast: uued EL-i riigid on allhankijad

24.07.17 ... Eestis on koos Euroopa Liidu teadusministrid, et arutada Euroopa Liidu teadusprogrammi Horisont 2020 vahehindamise tulemusi ning Euroopa teaduse ja innovatsiooni rahastamist.

Teadlaste tulevik: tsiteeringute lugemine muutub veelgi olulisemaks

22.07.17 ... Bibliomeetria tähtsus teadusliku pädevuse hindamisel kasvab tulevikus veel enam, kuid oluline on ka see, et teadlane ise teeb end nähtavaks, näiteks Google Scholari kaudu, leiab Tartu ülikooli eksperimentaal­psühholoogia professor, akadeemik Jüri Allik. Omaette küsimus on kuidas moonutavad bibliomeetrilist pilti sadade autoritega masspublikatsioonid.

Kristjan Vassili 5 suvist raamatusoovitust

21.07.17 ... Vastne Tartu ülikooli teadusprorektor Kristjan Vassil kasutas ära uude kontorisse kolimist, et heita pilk viimastel aastatel kogunenud kirjandusele ja anda suviseks lugemiseks oma raamatusoovitused.

Munamägi on kõrgem: Eesti loobub kõrguste arvutamisel Kroonlinna nullist

20.07.17 ... Keskkonnaminister allkirjastas geodeetilise süsteemi määruse muudatused, mille alusel hakkab Eesti sarnaselt teiste Euroopa riikidega arvestama absoluutset kõrgust ja sügavust Euroopa kõrgussüsteemi ehk Amsterdami nulli suhtes. Kroonlinna nullist, mis oli seni kõrgussüsteemi aluseks, Eesti loobub.

11 soovitust teaduse tervise parandamiseks

19.07.17 ... Euroopa Komisjon tellis juhtivatelt teadlastelt ja ekspertidelt raporti, milles on 11 soovitust edasiseks tegutsemiseks. See raport annab aluse teemadele, mida hakatakse arutama Eesti EL-i Nõukogu eesistumise ajal. Haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Indrek Reimand kirjutas samal teemal viimases Sirbis. ERR Novaator sünteesis raportit ja Reimandi analüüsi suuremas plaanis.

Teadlased: et pakkuda tööd tippudele, on vaja karjäärisüsteemi paindikkust

15.07.17 ... Kuidas saaksime teaduse majandust vedama? Kuidas maksimaalselt realiseerida teadlaste potentsiaal kogu riigi hüvanguks? Millised reeglid tuleb selleks luua, mida muuta ja millistest eelarvamustest loobuda?

Noorteadlased karjäärist: tarvis on reaalselt toimuvaid konkursse

15.07.17 ... Eesti Noorte Teaduste Akadeemia liikmed kirjutavad Sirbis lahti Eesti teaduse karjäärimudeli kitsaskohad ning toovad konkreetsed soovitused muutusteks. Muu hulgas tuleks üle vaadata akadeemiliste ametikohtade konkursid, mis praegu on väga ebaühtlaste nõudmistega, pole sageli rahvusvahelised ning kuhu kandideerib 1–2 inimest.

Haiguste geneetilise riski hindamisel mängib tähtsat rolli päritolu

07.07.17 ... Juba täna on olemas palju mudeleid ja geeniteste, mille abil on igaühel võimalik teada saada, kui suur on tema geneetiliste haiguste risk. Tartu teadlaste töö näitas, et haiguste geneetilise riski hindamisel mängib väga olulist rolli inimese päritolu.

Sotsiaalsed tegurid toetavad, mitte ei takista teadust

27.06.17 ... Teadusfilosoofid Maarten Boudry ja Massimo Pigliucci jõudsid järeldusele, et sotsiaalsed tegurid ei takista teaduse ambitsioone, vaid aitavad selle arengule kaasa. Klassikalise vaate kohaselt töötavad sotsiaalsed, poliitilised ja ideoloogilised tegurid teaduse tõeotsingutele vastu, kuid Boudry ja Pigliucci pigem nii ei arva.

Eesti teadlased on EL-i raha taotlemisel Euroopas 3. kohal

25.06.17 ... Euroopa Liit jagab teadlastele raha programmi kaudu, mis kannab nime Horisont 2020 ning Eesti teadlased on selles viimasel kolmel aastal olnud väga edukad: ühtekokku on Eesti teadusprojektid saanud üle 72,6 miljoni euro.

Lindude pereelus peitub võti inimeste abielukriiside mõistmiseks

23.06.17 ... Lindudel püsivad abielud palju paremini ilma perekonnaseaduse ja vanemahüvitiseta. Inimesed aga ei suuda ka seaduslike sunnimeetmete abiga abielusid koos hoida. Sel nädalal Tartu ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonna magistriaktusel peetud akadeemilises loengus tõi professor Raivo Mänd ilmekalt välja, mida on inimestel lindudelt õppida sigimis- ja perekäitumise kohta? Tuleb välja, et õppida on nii mõndagi.

Eesti teadlase töörühm võib tuua läbimurde Parkinsoni haiguse ravimisel

21.06.17 ... Rahvusvaheline neuroteadlaste töörühm, mida juhib eestlasest professor Mart Saarma, on pärast kümneaastast uurimistööd valmis kliiniliselt katsetama uut ravimit, mis võib tuua läbimurde Parkinsoni haiguse ravimisel.

Brian Cox tahab noori teadusega inspireerida

16.06.17 ... Teaduse populariseerimise imemees, Briti füüsik ja saatejuht, professor Brian Cox, on Suurbritannias toonud teadusteemalisi kõnekoosolekuid kuulama tuhandeid inimesi ning Tallinna tuli ta sama eesmärgiga - panna ka siinsed inimesed füüsikast huvituma ja seda armastama.

Video | Brian Cox: idiootsusel on loomulik piir

15.06.17 ... Kolmapäeval astus Vene kultuurikeskuses üles briti osakestefüüsika professor ja saatejuht Brian Cox. ERR Novaator uuris enne esinemist, mida arvab Cox elust, universumist ja teadusest.

Els Heinsalu: õpetaja Lauri lahendus doktoranditoetustele

13.06.17 ... Doktorantidele nende endi ja pere elatamiseks piisava toetuse maksmiseks võiks kaaluda doktorantuuri võetavate üliõpilaste arvu vähendamist, leiab keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi vanemteadur ja Eesti Noorte Teaduste Akadeemia president Els Heinsalu.

Eesti teadus ei jõua ettevõtetesse puuduva "lüli" tõttu

12.06.17 ... Ettevõtete ja ülikoolide koostööd rahastatakse, kuid summad on reaalseks majanduse arendamiseks liiga väikesed. Ülikoolid ei jaksa teha korraga teadust ning rakendusuuringuid ettevõtetele: vaja oleks eraldi “lüli” ehk asutusi, mis teeksid teaduspõhist arendustööd ettevõtetele.

Suri akadeemik Georg Liidja

12.06.17 ... 12. juunil suri 83-aastasena Eesti Teaduste Akadeemia liige, füüsik Georg Liidja.

Heli Lukner: teadussüsteemi ummikseisust teadmistepõhise majanduseni

08.06.17 ... Teaduse ja teadmismahuka majanduse käekäik läheb korda väga paljudele Eesti inimestele. Muu hulgas väljendavad seda rohkearvulised arvamused, seisukohavõtud ja analüüsid, kuid miks me ei näe paranemise märke, küsib tänavu noore teadlase eripreemia pälvinud Heli Lukner.

Kalm toob Tartu Ülikooli rektoraati Saro ja Vassili

07.06.17 ... Tartu Ülikooli rektoriks tagasi valitud Volli Kalm avalikustas rektoraadi uue koosseisu, kuhu uutest liikmetest hakkavad kuuluma Anneli Saro ja Kristjan Vassil.

Geeniteadlasel Tõnu Eskol on igav DNA

03.06.17 ... Geenivaramu asedirektoril, populatsiooni ja funktsionaalse genoomika vanemteaduril Tõnu Eskol on mõistagi ka oma geenid uuritud ning teadaolevaid suuremaid riskimutatsioone pole seal ilmnenud. Tema DNA on “igav” ehk geenid on head, tervis, kasv ja akadeemiline võimekus ning muud näitajad on soodsad.

Galerii ja videod: Eesti Noorte Teaduste Akadeemia avaüritus

31.05.17 ... Kolmapäeval toimus Eesti Teaduste Akadeemias silmapaistvaid noori Eesti teadlasi ühendava Eesti Noorte Teaduste Akadeemia pidulik avaüritus. Ülekande salvestist on võimalik vaadata ERR Novaatoris alates 1. juunist.

Suhe suhkru ja vähi vahel võib olla arvatust magusam

26.05.17 ... Texase ülikooli teadlased Dallases leidsid, et teatud tüüpi vähk on suhkrust sõltuvam kui teised. See võib tähendada uut suunda tulevastes ravivõimalustes, kus toitumisalaste muutustega võiks ehk olla võimalik vähi progresseerumist aeglustada.

Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

22.05.17 ... Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Maaülikool üritab leida kloonimisele alternatiivi

20.05.17 ... Eesti Maaülikool töötab rahvusvahelises koostöös välja tehnoloogiat, mille abil kloonimise asemel edaspidi geenikonstrukt otse looma viljastatud munarakku viia.

Andi Hektor ja Mait Müntel: mure sinu pärast, teadusmahukas Eesti!

16.05.17 ... Pikki aastaid valitses Eesti poliitikas konsensus – meie tee heaelu juurde on teaduspõhine majandus. Kahjuks pole see praeguse avaliku rahastusega (0,8% SKP), ülebürokratiseeritud ebastabiilse teadussüsteemiga ja arendustoetustega võimalik. Kuidas edasi, muretsevad KBFI vanemteadur Andi Hektor ja teadusmahuka iduettevõtte Lingvist juht füüsik Mait Müntel.

Kui filmivaataja matsu ei jaga, pole teaduse kujutamisele mõtet kulutada

13.05.17 ... Teadlase ja teadustöö on kinolinal enamasti kujutatud petlikult, leiab Eesti maaülikooli vanemteadur Lauri Laanisto Sirbis. Ta toob välja rea näiteid, kus teadust ja teadlasi on kujutatud kõverpeeglis, ning toob välja põhjused, mis selle kõverpeegli loovad.
täna 20.00 etv-s

ÕPILASTE TEADUSFESTIVAL 2017

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: