Loodus

Video: noortel põdrapullidel hormoonid möllavad

19.09.17 ... Põtrade jooksuaeg on haripunktis ja hilisõhtune metsas uitaja võib raba servast kuulda hirmuäratavaid hääli. Naudi videost noorte põdrapullide rahmeldamist ja mine nädalavahetusel ka ise metsa!

Inimkatse: linnainimene metsas olematute vahenditega ellu jäämas

16.09.17 ... “Osooni” toimetaja Kristo Elias proovis ellujäämiskursusel õpitut praktikasse panna ja veeta öö rabas väheste vahenditega.

Vanu merekalu on väga vähe alles jäänud

16.09.17 ... Väga asjatundliku ja pika kogemusega inimese kohta öeldakse mõnikord piltlikult, et tema on juba vana kala. Mida aeg edasi, seda piltlikumaks see ütlus läheb, sest nagu teatavad Ameerika teadlased, vanu kalu jääb maailma meredes üha vähemaks.

Erinevad putukad näksivad võilillest pea kõiki võimalikke osi

16.09.17 ... Inimesed on võililli söönud aegade algusest. Kuid mida söövad erinevad putukad võilillede küljest?

Kiiresti kasvades võib säilida ka tervis

13.09.17 ... Lennuvõimelisteks kasvamine on lindude jaoks keerukas füsioloogiline protsess. Lihtsalt seletatava seaduspära kohaselt tagab paremad ellujäämisvõimalused ja suurema sigimisedu kiirem optimaalse kasvu saavutamine. Kui kirjeldatud seaduspära alati kehtiks, peaks kõikide organismide seas olema valdav võimalikult kiire kasvamisstrateegia. Ometi leidub looduses erinevaid kasvamise strateegiaid ja seda isegi ühe liigi isendite seas. Kuidas on see võimalik?

Galerii: testi end, kas tunned neid Eesti seeni?

12.09.17 ... Tartu ülikooli loodusmuuseumi seenenäitus andis võimaluse iga-sügiseselt taas tutvuda nii Eesti kui maailma seenerikkusega. Vaata seenenäituse galeriid ja testi kui paljusid neist Põlvamaalt korjatud seentest ise ära tunneksid.

Makaagid laiendasid kivitööriistade kasutusala

12.09.17 ... Tai makaagid on viimastel aastatel laiendanud oma kivist tööriistade kasutamise valdkonda. See on teadlaste sõnul senitäheldamata juhtum.

Doktoritöö: sagedasti raiutavad istandikud võivad leevendada kliimamuutusi

11.09.17 ... Lühikese raieringiga ehk sagedasti raiutavad ja uuendatavad arukase- ja hübriidhaavaistandikud on hea võimalus leida rakendus põllumajandusmaadele, puidutoorme tootmiseks ja kliimamuutuste leevendamiseks. Nii selgub Eesti maaülikoolis reedel kaitstavast Reimo Lutteri doktoritööst.

Parasiidid surevad välja (ja see on halb)

11.09.17 ... Aastaks 2070 võib kliimamuutuste tõttu välja surra kuni kolmandik maailmas elavatest parasiidiliikidest. Kuigi esmapilgul võib näha selles vaid positiivset, hoiatavad teadlased, et paljude parasiitide kadumine toob kaasa inimestele ohtlike haigustekitajate laiema leviku.

Miks on tarvis laisku sipelgaid?

11.09.17 ... Sipelgatel on väga töökate putukate maine. Ometi on teadlased mõne aasta eest avastanud, et suur osa niinimetatud töösipelgatest ei tee suurema osa ajast mitte midagi.

Tõeline loodusesõber sööks õunaussi koos õunaga ära

11.09.17 ... Kui õuna sees on uss, siis kuidas oleks temaga õige käituda – panna õunakoortele lootuses, et ta seal end sisse seab või hoopis ära süüa?

Kaasaegsed arhitektuuriimed tapavad nahkhiiri

09.09.17 ... Nüüdisaegset ehituskunsti iseloomustav rohke klaasi ja terase kasutus tapab nahkhiiri. Saksa teadlased näitavad, et ülisiledad vertikaalsed pinnad on kajalokatsioonist lähtuvatele tiivulistele sisuliselt nähtamatud.

Metsaraie avaldab linnustikule mõju parasvöötmest troopikani

05.09.17 ... On teada, et raiejärgses metsas väheneb linnustiku liigrikkus ja liigiline koosseis. Teadlased avaldasid ülevaate muutuste mõjust lindudele erinevate regioonide metsades, troopikast parasvöötmeni. Eestis kaotab lageraie 27 % lindude liigirikkusest. Samas, kui troopikas vähendab igasugune metsa raiumine lindude liigirikkust, võib parasvöötmes mõõdukas raie liigirikkust hoopis suurendada.

Erkki Truve: nii hallitus, puravik kui bakter on inimese sugulased

04.09.17 ... Tallinna tehnikaülikooli professor Erkki Truve rääkis „Labori“ teadlase kommentaaris sellest, et kuigi inimese genoom on väga suures ulatuses sarnane nii šimpansi, hiire kui ka hallitusega, siis oleme siiski erinevad, kuid just see erinevus on meeldetuletus vastutusest ka nende kaugete sugulaste ees.

Eesti taimede lehesuuruse määrab ööjahedus

04.09.17 ... Taimede lehtede suurust mõjutab temperatuur ja vesi. Kuna troopikataimedel on nii sooja kui vett küllaldaselt, kasvatavad nad oma lehed suureks. Ka Eestis on vett rohkesti, kuid siinsete taimede lehed ei kasva nii suureks – miks? Eesti teadlase Ülo Niinemetsa osalusel valminud rahvusvaheline uuring annab sellele vastuse, mis on bioloogidele üle maailma suureks üllatuseks.

Miks on troopika monstera lehed suuremad kui Eestis kasvava taime omad?

02.09.17 ... Sama taimeliigi lehed võivad üleilmselt võrreldes olla väga erinevad. Mõelge kasvõi toalille monstera peale, mille lehed Eesti kliimas on üsna väikesed võrreldes troopikas kasvava liigikaaslasega.

Unustamise võlg: laste näksidest on peaaegu kadunud mugulad ja juurikad

01.09.17 ... Milliseid looduslikke toidutaimede liike on Eesti territooriumil aegade jooksul kasutatud, kuidas nende taimede kasutus on ajas muutunud ning mis on neid muutusi põhjustanud – nendele küsimustele otsis vastust etnobotaanik Raivo Kalle oma doktoritöös. Muu hulgas selgus, et osa traditsioonilisi on meie toidulaualt kadunud, teisi, eriti suviseid taimi, on jällegi juurde tulnud.

Haavaistandikud vanadel põldudel aitavad säilitada metsade elurikkust

01.09.17 ... Küpsete metsade elurikkust ja kaitset on Eestis palju uuritud, vähem on tähelepanu pööratud noortele metsaistandikele, mille pindala on nii meil kui naabermaades suurenemas. Endistele põllualadele rajatud puuistandikke nimetatakse vahel ka puupõldudeks või siis halvustavalt lausa „roheliseks kõrbeks“, kus üldise arvamuse järgi elupaiku teistele liikidele peale istutatud puude ei leidu.

Lind leiab õige tee ka lõhna järgi

30.08.17 ... Kuidas linnud oma pikkadel lendudel ikkagi õige tee leiavad? Ajapikku on kogunenud nii palju tõendeid lindude magnetmeele olemasolust, et üks teine kunagi üsna levinud seletus, et linnud orienteeruvad lõhna järgi, on unustusehõlma vajumas.

Uuring: suurem osa inimeses elavaid baktereid on teadusele tundmatud

28.08.17 ... Suurem osa inimkehal ja selle sisemuses elavatest bakteritest on teadusele täielikult tundmatud, järeldavad inimeste veres leiduvaid DNA juppe uurinud teadlased.

Ka ahvid näevad nägusid seal, kus nägu ei ole

28.08.17 ... Inimestel on kombeks näha nägusid seal, kus nägusid ei ole. Kas ei tundu teinekord, et mõne maja aknad on justkui silmad ja nina või kas ei ole isegi öötäht natuke avatud suuga näo moodi? Selle nähtuse nimi on pareidoolia. Nüüd tuleb välja, et pareidooliat esineb ka ahvidel.

Ahvid vs lapsed kivi-paber-käärid mängus

24.08.17 ... Erinevas vanuses ja mõlemast soost šimpansid suudavad õppida mängima liisumängu kivi-paber-käärid. Seda suudavad ka inimlapsed, aga kui kaua läheb primaadil aega mängu selgeks saamiseks võrreldes inimlapsega?

Lageraied parimates mustikametsades kaotavad saagi mitmekümneks aastaks

23.08.17 ... Tartu ülikooli looduskaitsebioloogide vastsest uuringust selgub, et Eesti metsamajandus muudab oluliselt mustikametsade paiknemist maastikul. 

Varem pesitsema asumine suurendab suitsupääsukeste poegade edukust

22.08.17 ... Geenide järgmisse põlvkonda jõudmise tõenäosust peaks suurendama ühel pesitsushooajal mitme pesakonna järglaste üleskasvatamine. Kuna ühe korraga liiga paljude poegade toitmine on vanalindudele üle jõu käiv, pesitsevad mitmed liigid pärast esimese pesakonna lennuvõimestumist uuesti.

Õpime ahvidelt: jäljendamises peitub midagi rohkemat kui õppimine

22.08.17 ... Jäljendamine on omane nii inimestele kui šimpansidele, seda on teatud juba pikka aega. Seni on aga arvatud, et jäljendamise eesmärk on ennekõike õppida uusi oskusi. Tuleb välja, et see pole ainus põhjus, miks nii ahvid kui inimesed jäljendamistaktikaid kasutavad.

Antarktise rannikuvete bakterid peitsid viiruste eellaste saladust

22.08.17 ... Viirused on kummalised tegelased. Elusolendeiks neid enamasti ei peeta, ja kust nad pärit on, ei teata. Nüüd on Antarktise ranniku lähistelt väikestelt saartelt saadud arvatavasti üsna oluline viide viiruste võimalikule tekkeloole.

Lindude pesakast on aiapidaja liitlane võitluses kahjuritega

18.08.17 ... Hiljuti Tartu ülikooli zooloogide avaldatud video must-kärbsenäpi pesakastist annab elavalt aimu, millised on need putukate ja potentsiaalsete kahjurite kogused, mis linnupoegadele agarate vanemate poolt sisse söödetakse. Kui tõhus selline biorelv igapäevases aiapidamises tegelikult on? Vastab video autor, Tartu ülikooli linnuökoloogia teadur, Marko Mägi.

Maakera lumepallistumine tõukas loomade arengu käima

17.08.17 ... Kuidas on juhtunud, et Maa peal elavad loomad, nende seas ka meie, inimesed? Millised ootamatud kokkusattumused on loonud soodsad tingimused nõnda keerukate olendite kujunemiseks? Rühm teadlasi eesotsas Jochen Brocksi ja Amber Jarrettiga Austraalia rahvusülikoolist väidab, et on jõudnud nende põhjapanevate küsimuste lahendamisele tähtsa sammu võrra lähemale.  

YouTube võimaldab ka linnuteadust teha

15.08.17 ... Mitmete väljaspool Põhja-Ameerikat ja Euroopat levinud õgijaliikide (Lanius sp.) ökoloogia ning bioloogia kohta on teada väga vähe ja just interneti avarustes võib leiduda väärtuslik info lünkade täitmiseks. Näiteks õgijate tava torgata saak oksa või oga otsa paelub sageli juhuslike möödujate tähelepanu, kes selle videoklipina salvestavad ning sotsiaalmeediasse laevad.

Neonikotinoidid ähvardavad hävitada kimalased

15.08.17 ... Põllutaimede putukkahjurite vastu kasutatavad ained neonikotinoidid ei ohusta mitte ainult kodumesilasi, vaid ka metsmesilasi ehk kimalasi. Kanada ja Briti teadlaste väitel võib maailmas laialt kasutatav neonikotinoid tiametoksaam vähendada veerandi võrra võimalust, et emakimalane hakkab munele ja loob koloonia.

Mesilane tunneb nulli

10.08.17 ... Mõnikord öeldakse, et null ei ole number, aga tegelikult on see ikka nii number kui ka arv, ja seda teab ausalt öelda iga mesilanegi. Nii võib vähemalt väita Austraalia teadlaste uuringu põhjal, millest kõneles selle juht Scarlett Howard Kuninglikust Melbourne'i Tehnikainstituudist Lissabonis toimunud loomapsühholoogide konverentsil.

Ka näiliselt lihtsameelsed linnuliigid suudavad õppida

08.08.17 ... Erinevate uuringute põhjal on vareslased, tihaslased, puukoristajad, käbliklased ja papagoid arvatud lindude seast ühtedeks nutikamateks. Nemad suudavad uudsete oludega suhteliselt kiiresti kohaneda ning õppida nii teiste kui ka enda käitumisest. Ülejäänud linnuliikide vaimsete võimete kohta on teadmised kasinad, kuid pidevalt täienevad. Näiteks on selgunud, et ka näiliselt lihtsameelse liigi isendid õpivad elu jooksul nii mõndagi.

Loodusesse tungiv tehisvalgus häirib öiseid tolmeldajaid

02.08.17 ... Öösel põldude ja loodusmaastike lähistel säravad lambid vähendavad õistaimede viljumisedukust. Öösel taimi külastavate putukate hulk võib langeda tehislike valgusallikate mõjul taimi öösel külastavate putukate hulk enam kuni poole võrra.

Teadlased kirjeldasid kõigi lillede võimalikku esiema

02.08.17 ... Evolutsiooniteooriale vundamendi ladunud Charles Darwin nimetas lillede arengut "vastikuks mõistatuseks". Õistaimede fossiilid ilmusid saja miljoni vanustesse ladestustesse justkui üleöö. Sadu lilleliike kirjeldava andmebaasi aluseks võtnud teadlased järeldavad nüüd, et esimesi lilli võis näha Maal juba vähemalt 140 miljoni aasta eest.

Ornitoloogid koguvad droonidega lindude kohta täpsemaid andmeid

01.08.17 ... Droonide lennutamine on populaarne ajaviide, kuid üha enam kasutavad neid ka teadlased. Näiteks aitavad droonid koguda linnuteadlastel ornitoloogilist informatsiooni.

Maailma vastupidavaimate loomade saladused hakkavad paljastuma

30.07.17 ... "Oh mind rumalukest! Bob jõudis meist ette! Miks küll me ometi ise midagi ei avaldanud? Meil olid ju andmed juba aastaid olemas," kirus Edinburghi ülikooli genoomikaprofessor Mark Blaxter ühel 2015. aasta novembrikuu hommikul oma postkasti potsatanud kirja avades. Bob kirjeldas kolleegidega maailma vastupidavaimate olendite DNA-d. See oli aga alles #Tardigate'i algus.

Kuradil on vähk, ta jookseb võidu ajaga

29.07.17 ... Triin Tekko käis Tasmaanias välitöödel abis kukkurkuradite andmeid kogumas, et nii leida lahendust kuradit ohustavale haruldasele nakkavale vähivormile – kukkurkuradi näokasvajahaigusele. Huvitav fakt on seegi, et välitöödel püütud kuradeid ristiti Eesti linnade nimedega, nii jooksevad Tasmaania metsades ringi Tartu ja Narva.

Imekivi tšaroiiti leidub maailmas vaid ühes kohas

27.07.17 ... Kivimaailmas harvaesineva violetse ja sirelililla värvusega poolvääriskivi leidub vaid ligi kümne ruutkilomeetrisel väga raskesti ligipääsetaval alal.

Külm kevad viis paljude tihasepoegade hukkumiseni. Video

27.07.17 ... Tihaste pesitsus on lõppenud või kohe lõppemas. Mõnes õõnsuses võivad veel olla väljalennuks kosuvad rasvatihase pojad, kuid ilmselt lahkuvad ka nemad lähipäevil. Kuidas rasvatihastel 2017. aastal läks – oli see hea või halb pesitsusaasta? Vaata videost kuidas tihasepojad kasvavad.

Püütonipoegade esimene lõuna lükkus edasi - hiiri napib

26.07.17 ... Eelmisel nädalal levis erinevates Eesti meediakanalites uudis Tartu ülikooli loodusmuuseumis koorunud püütonipoegadest. Pojad on praeguseks juba nädalakese elanud ning plaan oli näidata nende esimest tõsisemat (hiiresemat) toidukorda. Kahjuks peame hiiri veel veidikene ootama, kuid piilume sellegipoolest püütonipoegade lastetuppa.

Väike-konnakotkas peab lugu mitmekülgsest maakasutusest

25.07.17 ... Kasvava inimkonna toitmine nõuab põllumajanduslike alade laiendamist. See aga toob kaasa keskkonnamuutusi, millega paljud liigid kohaneda ei suuda. Kas ja kuidas saavad Eestis pesitsevad väike-konnakotkad põllumajanduse intensiivistudes hakkama?

Video: nähtamatu kummituse ehk tantsulise ööliblika varjatud elukäik

24.07.17 ... Tartu ülikooli putukateadlane Sille Holm jälgis kodutalu hoovis Euroopa ühe tantsulisema ööliblika humala-eistekedriku varjatud elu nukust eduka paaritumiseni ja avaldas sellest Instagramis lõbusa video. Skandinaavia ja germaani mütoloogias tuntakse humala-eistekedrikut "nähtamatu kummitusena". 

Piltuudis: põdraperekond soola limpsimas

20.07.17 ... Tartu ülikooli teadlased panid eelmisel sügisel kohalike jahimeeste abiga kümnele Kose-Mäo piirkonna põdrale raadiokaelused. Loomade liikumisteede uuring aitab paremini planeerida uue neljarealise maantee ökodukte. Suvi on põdraperekondadele toonud järelkasvu, kellele tutvustatakse ema poolt soola limpsimise mõnusid.

Taimede dieedil hoidmiseks kulub igal aastal 500 kilogrammi suhkrut

20.07.17 ... Tartu ülikooli botaanika osakonnas on kaks päeva aastas – üks mais ja teine septembris – suhkrupäevad. Juba 15 aastat järjest suunduvad teadurid ja tudengid nendel päevadel Põlvamaale Ahja jõe äärsele niidule, kaasas umbes 250 kilogrammi suhkrut. 

Teaduses hukkub tuhandeid nahkhiiri

19.07.17 ... Zooloogide uurimuste eesmärk üle maailma on enamasti säilitada looduslikku mitmekesisust, kuid värske uurimus näitab, et teadlased kasutavad katsetes ka nahkhiiri, teine kord ka kaitsealuseid liike, mis omakorda jällegi panustab loodusliku mitmekesisuse vähenemisse.

Video: kuidas kujunevad alfaisased

18.07.17 ... Vaimne vastupidavus ning varasemad kogetud võidud mängivad olulist rolli sotsiaalse domineerimise kujunemisel. Seni on aga jäänud selgusetuks, milline on närvivõrgu roll nende sisemiste ja väliste faktorite mõju edasiandmisel.

Elu kalatiigil – kas see on hallpõsk-pütile hea või halb valik?

18.07.17 ... Leida hea pesitsuskoht, otsida toitu, trotsida halba ilma, võidelda parasiitidega, püsida elus – nende olukordadega hakkama saamine toob lindudele muuhulgas kaasa võitluse stressiga. 

Paleontoloog, kellest sai dinosaurus

17.07.17 ... Philip J Currie oli kanada paleontoloog, kelle nime kannab ka Kanadas Alberta osariigis asuv dinosauruste muuseum. Alates tänasest on tema järgi nimetatud ka dinosauruste liik, kes elas Maal ligikaudu 71 miljoni aasta eest.

Lugeja küsib: miks nahkhiired öösel kalamehe tonkanööridesse lendavad?

14.07.17 ... Mis neil nahkhiirtel viga on? Lendavad teised aina vastu tamiili ega lase öistel kalastajatel korralikult lanti tunnetada. 

Valge-toonekure õvede sõbralikkus seab pesakonna kärpimise vanemate õlule

11.07.17 ... Miks linnud oma poegi tapavad, selgitas hiljuti ERR Novaatoris ja Zooloogid 2.0 ajaveebis Tartu ülikooli zooloog, Arizona ülikoolis järeldoktorantuuris resideeruv Tuul Sepp. See pani tema Eesti kolleegi, Marko Mägi, küsima, kuidas see asi toonekurgedel käib. 
täna 20.00 etv-s

ÕPILASTE TEADUSFESTIVAL 2017

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: