Loodus

Piltuudis: põdraperekond soola limpsimas

20.07.17 ... Tartu ülikooli teadlased panid eelmisel sügisel kohalike jahimeeste abiga kümnele Kose-Mäo piirkonna põdrale raadiokaelused. Loomade liikumisteede uuring aitab paremini planeerida uue neljarealise maantee ökodukte. Suvi on põdraperekondadele toonud järelkasvu, kellele tutvustatakse ema poolt soola limpsimise mõnusid.

Taimede dieedil hoidmiseks kulub igal aastal 500 kilogrammi suhkrut

20.07.17 ... Tartu ülikooli botaanika osakonnas on kaks päeva aastas – üks mais ja teine septembris – suhkrupäevad. Juba 15 aastat järjest suunduvad teadurid ja tudengid nendel päevadel Põlvamaale Ahja jõe äärsele niidule, kaasas umbes 250 kilogrammi suhkrut. 

Teaduses hukkub tuhandeid nahkhiiri

19.07.17 ... Zooloogide uurimuste eesmärk üle maailma on enamasti säilitada looduslikku mitmekesisust, kuid värske uurimus näitab, et teadlased kasutavad katsetes ka nahkhiiri, teine kord ka kaitsealuseid liike, mis omakorda jällegi panustab loodusliku mitmekesisuse vähenemisse.

Video: kuidas kujunevad alfaisased

18.07.17 ... Vaimne vastupidavus ning varasemad kogetud võidud mängivad olulist rolli sotsiaalse domineerimise kujunemisel. Seni on aga jäänud selgusetuks, milline on närvivõrgu roll nende sisemiste ja väliste faktorite mõju edasiandmisel.

Elu kalatiigil – kas see on hallpõsk-pütile hea või halb valik?

18.07.17 ... Leida hea pesitsuskoht, otsida toitu, trotsida halba ilma, võidelda parasiitidega, püsida elus – nende olukordadega hakkama saamine toob lindudele muuhulgas kaasa võitluse stressiga. 

Paleontoloog, kellest sai dinosaurus

17.07.17 ... Philip J Currie oli kanada paleontoloog, kelle nime kannab ka Kanadas Alberta osariigis asuv dinosauruste muuseum. Alates tänasest on tema järgi nimetatud ka dinosauruste liik, kes elas Maal ligikaudu 71 miljoni aasta eest.

Lugeja küsib: miks nahkhiired öösel kalamehe tonkanööridesse lendavad?

14.07.17 ... Mis neil nahkhiirtel viga on? Lendavad teised aina vastu tamiili ega lase öistel kalastajatel korralikult lanti tunnetada. 

Valge-toonekure õvede sõbralikkus seab pesakonna kärpimise vanemate õlule

11.07.17 ... Miks linnud oma poegi tapavad, selgitas hiljuti ERR Novaatoris ja Zooloogid 2.0 ajaveebis Tartu ülikooli zooloog, Arizona ülikoolis järeldoktorantuuris resideeruv Tuul Sepp. See pani tema Eesti kolleegi, Marko Mägi, küsima, kuidas see asi toonekurgedel käib. 

Mängi kohverkala ja Krasnojarski meteoriidi 3D-mudelitega

10.07.17 ... Muuseumis on eksponaatide katsumine rangelt keelatud. Seda teab iga laps. Erand on Tartu ülikooli loodusmuuseumi virtuaalnäitus, kus väljapandud asju võib keerata nii- või naapidi, pöörata ühele ja teisele küljele, uurida nii seest kui väljast. 

Ohu korral põgenevad Eesti linnud Hispaania liigikaaslastest hiljem

05.07.17 ... See, et linnades on oht kiskja saagiks langeda väiksem kui maal, on ka üheks linnade lindude kõrge arvukuse põhjuseks. Aitamaks linnalindudel lokaalsete oludega kohastuda, peaks väiksem kisklusrisk avalduma ka nende käitumises.

Lennukiirus määrab linnumuna kuju

30.06.17 ... Üllatavalt paljudel linnuliikidel ei ole munad üldse eriti munakujulised, nii nagu me seda munakuju enamasti ju peamiselt kanamunade põhjal ette kujutame. Kakumunad on peaaegu täiesti ümarad, koolibrimunad on küll piklikud, kuid mõlemast otsast ühesugused, kurvitsalistel aga jälle on munad peaaegu veetilga kujulised. Mis siis linnumuna kuju määrab?

Biovaha aitab kaitsta männiistikuid kahjurite eest

28.06.17 ... Riigimetsa majandamise keskus (RMK) püüab võidelda ühe olulise puukahjuriga ja esimesed tulemused on paljutõotavad - männiistikutele kantud mehaaniline kaitse on piisav, et männikärsakad taime süüa ei saa. Nii peab istutama vähem taimi ja raielanke saab sisuliselt kohe taas metsastada.

Kala tunneb kala näo järgi

28.06.17 ... Kes oleks võinud arvata, et kalad ka üksteist nägupidi tunnevad. Kuid tunnevad, vähemalt mõnda liiki kalad. Näiteks suudab seda jaapani teadlaste väitel väike vöödiline kirevahvenlaste sugukonda kuuluv kalake ladinakeelse nimega Julidochromis transcriptus, kes elab Ida-Aafrikas Tanganyika järves.

Lindude pereelus peitub võti inimeste abielukriiside mõistmiseks

23.06.17 ... Lindudel püsivad abielud palju paremini ilma perekonnaseaduse ja vanemahüvitiseta. Inimesed aga ei suuda ka seaduslike sunnimeetmete abiga abielusid koos hoida. Sel nädalal Tartu ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonna magistriaktusel peetud akadeemilises loengus tõi professor Raivo Mänd ilmekalt välja, mida on inimestel lindudelt õppida sigimis- ja perekäitumise kohta? Tuleb välja, et õppida on nii mõndagi.

Tugevamad jäävad ellu? Kliimamuutused mõjutavad puunaabreid erinevalt

23.06.17 ... Teadlaste hinnangul toovad kliimamuutused Eesti aladel kaasa rohkem sademeid ja ekstreemsed ilmastikuolud. Kuidas meie mets sellega hakkama saab, seda uurivad teadlased Tartumaal Järvselja katsemetsas. Hiljuti avaldatud uuringust selgub, et naabrite omavahelised suhted ja konkurents mängivad olulist rolli puude kohanemisvõimes kliimamuutustega.   

Kalad tulid maismaale arvatust kiiremini

22.06.17 ... Kalade areng vee-elukatest maismaaloomadeks võis käia seniarvatust palju kiiremini. Nii väidavad kanada ja rootsi teadlased, kes on tänapäevaste võtetega uuesti põhjalikult läbi uurinud ühe enam kui 300 aastat tagasi Šotimaalt leitud loomafossiili.

Geeniuuring: kassid kodustasid end ise

20.06.17 ... Esimesed kassid hakkasid inimeste südameid ja meeli vallutama enam kui 9000 aasta eest käsikäes põlluharimise laiema levikuga, leiavad paarisaja iidsel ajal elanud kassi säilmetes leidunud DNA-d uurinud teadlased. Geneetilises mõttes erineb nüüdisaegne kodukass enda kunagistest esivanematest imevähe.

Sauruste maailmale panid aluse vulkaanid

20.06.17 ... Kuidas dinosaurused hukkusid, see on praegu üsna selge: tuli suur asteroid, mis põhjustas üleilmse katastroofi. Kuid sauruste ajastu arvatavasti ka algas võimsate loodusnähtustega.

Video: põdraema argipäev Eesti metsas

13.06.17 ... Zooloog Ants Tull avaldas järjekordse video, seekord põdraema igapäeva askeldustest. Lisaks arvukatele lendavatele parasiitidele tuleb rinda pista ka inimmõju negatiivsete külgedega.

Metssead maiustavad ka metsistega

13.06.17 ... Metsiste ja mitmete teiste metsakanaliste arvukus väheneb kõikjal Euroopas lisaks elupaikade kadumisele ka kiskjate saagiks langemise tõttu. Peamised metsise ohustajad on metsnugis, kährik, rebane ja kanakull, kuid on teada, et kanaliste pesi võib rüüstata ka metssiga.

Ronk jätab petise näo meelde

09.06.17 ... Sa võid küll ronka tüssata, kuid ronk jätab su näo meelde, vähemalt kaheks kuuks.

Teadlased taastavad veealuseid meriheina aasasid

08.06.17 ... Tartu ülikooli Eesti mereinstituudi teadlased plaanivad Eesti rannikumerre istutada 384 meriheina taime, et aidata taastada mereökosüsteeme ja parandada mereelupaikade seisundit.

Doktoritöö: kliimamuutused mõjutavad mändide kasvu

07.06.17 ... Reedel tuleb Eesti maaülikoolis kaitsmisele doktoritöö, milles sedastatakse, et kliimamuutuste mõju metsadele ei tasu alahinnata, sest mõju on juba praegugi märgata.

Katsealadel selgitatakse välja Eesti parimate puude kasvuomadused

06.06.17 ... Et saada vastust küsimusele, milline on meie tuleviku mets, alustati juba 2012. aastal katsealade rajamisega, kuhu on viie aasta jooksul istutatud ligi 50 tuhat hariliku männi plusspuude järglast. Viimastena jõudsid katsealal mulda ka maailma kõrgeima hariliku männi, Ootsipalu hiiglase järglased.

Miks linnud oma poegi tapavad?

06.06.17 ... Nii sel kui eelnevatel aastatel on must-toonekure pesakaamera jälgijad olnud tunnistajaks pealtnäha arusaamatutele ja kohutavatele sündmustele. Üks hiljuti koorunud kohevatest sulepalli-tibudest tõugatakse vanemate poolt pesa servale ning määratakse hukkumisele, või pannakse koguni vanemate endi poolt nahka.

Teadlased hindavad soode taastamise edukust droonide abil

05.06.17 ... Eesti teadlased kavatsevad 2020. aastaks taastada ligikaudu 5800 hektarit Eesti soid ning selleks kasutatakse nüüd muuhulgas ka droone. "Aktuaalne kaamera" käis uurimas, milline roll on droonidel juba ligi kaks aastat väldanud soode taastamisel.

Looduskaitsjad ja teadurid taastavad kõrede elupaiku

04.06.17 ... Juttselg-kärnkonn ehk kõre on üks ohustatumaid kahepaiksete liike Eestis ning kõrede väljasuremise vältimiseks on vajalik liigi aktiivne kaitse.

Esimest korda ei viida tänavu Hiiumaale juurde Euroopa naaritsat

03.06.17 ... "Populatsioonide taastamine on toimetamine teadmise ja mitteteadmise piiril, kusjuures mitteteadmist on alati rohkem,“ nendib zooloog ja Tallinna loomaaia direktor Tiit Maran Sirbis. Euroopa naaritsa populatsiooni taastamise ettevõtmine Hiiumaal näitab edumärke.

Sauruste lähieellased käisid neljal jalal

02.06.17 ... Mõne inimese kohta öeldakse, et ta on kindlalt kahe jalaga maas. Kümnete miljonite aastate eest oleks nii võidud niimoodi öelda ka peaaegu kõigi dinosauruste kohta, kes liikusid samuti peamiselt oma tugevatel tagajalgadel. Kuid nüüd väidab rahvusvaheline teadlasrühm, et dinosauruste otsesed eellased olid siiski maas pigem mitte kahe, vaid nelja jalaga.

Video: võitlus pesapoegade elu eest

30.05.17 ... Tartu ülikooli zooloogia osakonna linnuökoloogid avaldasid oma uurimisala pesakasti juures filmitud video, millel on näha looduskeskkonna olelusvõitluse karmim pool. Vaata videost, kas rasvatihase poegasid himustanud rähn pääses pesa kaitsvast linnuvanemast edasi või mitte.

Eesti teadlased lahendavad kalakajaka tiivalaikude saladust

25.05.17 ... Lindude pea-, saba- või tiivasulestikus on sageli silmatorkavaid laike. Sellised “ornamendid“ on märgid isendi kõrgest kvaliteedist: eredamaid või suuremaid laike saavad lubada vaid parimad isendid. 

Vaataja küsib: kas suurem mari on parem?

24.05.17 ... Televaataja saatis „Novaatorile“ küsimuse, kas suurem mari on parem, pidades sealjuures silmas suviseid maasikaid. Esitasime küsimuse kas suuremad maasikad ja tomatid on paremad kui väikesed Eesti maaülikooli emeriitprofessorile Anne Luigele.

Loeng: milline on taimebioloogia tulevik?

24.05.17 ... Tartu ülikooli molekulaarse taimebioloogia professor Hannes Kollist tutvustas inauguratsiooniloengul kaasaegsete tehnoloogiate võimalusi taimebioloogias.

Merepinnatõus on kiirenenud arvatust hoogsamalt

24.05.17 ... Rühm teadlasi väidab, et maailmamere pind tõusis 20. sajandil vähem kui seni arvatud, millest võib järeldada, et merepinna tõusutempo on kasvanud kiiremini kui arvatud.

Teadlased: suurem liigirikkus lõunas tähendab suuremat ohtu kiskluse läbi hukkuda

23.05.17 ... Bioloogidele on seni olnud üldteada, et ekvaatori poole liikudes eluslooduse liigiline mitmekesisus suureneb. Sel nädalal maailma ühes mainekamas teadusajakirjas Science ilmunud artiklis näitasid 40 teadlast 21 riigist liblikaröövikute näitel aga seda, et suurem liigirikkus ekvaatoril tähendab ka suuremat tõenäosust kiskluse kaudu hukka saada.

Maaülikooli teadlased andsid panuse arukase genoomi järjestamisse

22.05.17 ... Helsingi ülikooli professorite Jarkko Salojärvi ja Jaakko Kangasjärvi teadusrühm, kuhu kuulusid ka Eesti maaülikooli teadlased, avaldas arukase genoomiuuringu tulemused. Kaskede loodusliku kohanemismehhanismi mõistmine lisab uusi teadmisi geenitehnoloogiasse ning metsade biotehnoloogiasse.

Võime end teiste kingadesse panna võib olla arvatust vanem

19.05.17 ... Ahvid puhastavad üksteise kasukat, peavad üheskoos jahti ja loobivad loomaaias liialt uudishimulikke inimesi väljaheidetega. Juba paarist näitest piisab tõestamaks, et ahvid suudavad toime tulla keerukates sotsiaalsetes olukordades. Teadlased on nüüd leidnud selle taga lasuva ajurakkude võrgustiku. Leid vihjab, et inimestel ja ahvidel on ühist arvatust rohkem.

Orangutanid imetavad isegi kaheksa-aastaseid poegi

18.05.17 ... Orangutanid toidavad oma järeltulijaid rinnapiimaga enam kui kaheksa aastat, teadaolevalt kauem kui ükski teine imetaja, näitab värske uuring.

Puulehed muudab punaseks stress

18.05.17 ... 9-aastane Eva saatis ERR Novaatorile küsimuse, miks lähevad osade puude lehed sügiseti punaseks, osad aga kollaseks või pruuniks. Palusime sellele küsimusele vastata Tallinna ülikooli botaanika lektoril Tõnu Ploompuul.

Üle-eestilise liblikaprojekti käigus määratakse sadu tuhandeid liblikaid

17.05.17 ... Eelmisel ja käesoleval aastal võib suve jooksul üle Eesti näha tavapärasest rohkem liblikavõrguga loodusteadlasi – sest käimas on üle-eestiline päevaliblikate kaardistamine. Kahe aasta jooksul määratakse enam kui 1200 proovipunktis sadu tuhandeid liblikaid.

Väike-konnakotka ellujäämushinnang sõltub märgistamise meetodist

16.05.17 ... Lindude märgistamine annab võimaluse isendeid tuvastada ja koguda teavet nende ellujäämuse kohta. Sagedaseim meetod lindude märgistamiseks on rõngastamine, kuid selle puuduseks on vajadus rõngal oleva numbrikombinatsiooni lugemiseks lind hiljem uuesti kinni püüda või linnule piisavalt lähedale pääseda. Suurematele lindudele on aga võimalik paigaldada ka tiivamärgiseid, millel olevat koodi saab kaugemalt märgata. Eesti ja Läti teadlaste uuringust selgub, et märgistusviisi valik mõjutab ka linnuliigi kohta tehtud ellujäämushinnangut.

Lõhede seiklusrikas teekond jõest merre

15.05.17 ... Kevadel liiguvad noored lõhed Pirita jõest mere poole, et alustada mereelu. Tartu ülikooli mereinstituudi teadlased panid Pirita jõe suudmeossa mõrra, et vaadata, kui palju noori lõhesid on mere poole teel. „Osoon“ uuris, mis lõhejõgedes toimub.

Mesilaste elu putukamürgi ja kahjuritega

15.05.17 ... Kui panna stetoskoobi ots tarusse on kuulda suminat. Koputamise peale läheb sumin kõvemaks. Nii tuleb mesitarude „tervist“ kontrollida mitu korda talve jooksul. Kui heli meenutab kuivanud lehtede kahinat, on mesilastel nälg. Kui on vaikus, pole enam midagi teha. „Osoon“ uuris, kuidas on mesilased talve üle elanud ja mis ootab ees kevadiste põllutööde ajal.

Tihane tahab naabriks endasarnast

15.05.17 ... Lind valib pesapaiga muu hulgas selle järgi, kes saavad tema naabriteks. Inglismaa Oxfordi ülikooli teadlased kogusid kuue pesitsushooaja jooksul andmeid rasvatihaste pesitsuspaikade kohta Oxfordi lähedal Wythami metsas.

Austraalia fossiilid juhatavad maavälise elu jälgedele

11.05.17 ... Lääne-Austraalia kivistisi uurinud teadlased on leidnud elu jälgi 3,5 miljardi aasta eest vulisenud kuumaveeallikates. Töö pakuv toetuspinda ideele, et elu tekkis merepõhja asemel maismaal ja võib mõjutada maavälise elu otsinguid.

Lõvisid ähvardab sama oht, mis kunagi mõõkhambulisi tiigreid

11.05.17 ... Jääaja lõpul välja surnud seitset suurekasvulist kaslaseliiki ühendas rahvusvahelise teadlasrühma vastvalminud uuringu andmetel asjaolu, et nende levilas oli nende saakloomade arvukus vähenenud rohkem kui teiste kaslaste saakloomade arvukus nende teiste kaslaste levilas.

"Väike draakon" leidis viimaks kodu

10.05.17 ... Aastal 1993 kui "Jurassic Park" esmakordselt kinodesse jõudis, tegi hiina põllumees erakordse avastuse. Mehele jäi silma päris dinosauruste fossiliseerunud munakurn koos sauruse embrüoga. Nüüd, enam kui 20 aastat hiljem, on teadlastel viimaks selge, kellega tegu on.

Mineraalinäljas hirv leidis abi inimjäänustest

09.05.17 ... Kuigi hirvi peetakse sageli võrdlemisi malbeteks metsaloomadeks, täiendavad nad aeg-ajalt oma toidulauda ka näiteks linnupoegade ja surnud jänestega. Uute tähelepanekute järgi ei ütle hirved fosforinälja rahuldamiseks ära ka inimeste ribidest.

Hoolimata öisest toidurohkusest eelistavad tutkad toituda päeval

09.05.17 ... Eestis võib rändeperioodil kohata arvukalt põhjapoolsetele pesitsusaladele suunduvaid tutkaid. Kui veel paarkümmend aastat tagasi olid tutkad meie rannikuala tavapärased haudelinnud, siis tänaseks on Eestis pesitsevate tutkaste arvukus langenud vaid paarikümnele paarile – põhjuseks on Euroopa intensiivne põllumajandus ja Eesti rannaniitude taandumine.

Galerii: mereteadlane uurib hobikatse abil ahaskoodikute kasvu

05.05.17 ... Tartu ülikooli Eesti mereinstituudi mereökoloogia teadur Riina Klais alustas hobikorras katset, selgitamaks, kuidas mõjutab veetemperatuur ahaskoodikute kasvu.