Loodus

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

20.11.17 ... Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Tudengid valmistavad suhkrutest plasti - see ongi sünteetiline bioloogia

16.11.17 ... Maailma parandamiseks tarvilike lahenduste loomiseks ei pea tingimata aastaid ülikoolis õppinud teadlane olema. Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudis alles eelmisel aastal loodud sünteetilise bioloogia õppekava tudengid püüavad juba sel aastal nafta asemel suhkrutest plasti luua. Asendada keemilise tööstuse bioloogilise tööstusega.

Tartu ülikooli loomaökoloogid aitavad lahendada kirka sulestiku saladust

15.11.17 ... Tartu ülikooli loomaökoloogid osalesid esimeses lindude seedesüsteemi aktiivsust ja sulestiku värvust seostavas uuringus. Kinnitus leidis, et seedimise ja sulestiku värvuse vahel on seos, kas see on ka põhjuslik, vajab veel täpsustamist.

Noores metsas on tihasel talvel eriti raske

15.11.17 ... Talv on linnukestele raske aastaaeg. Kuid tuleb välja, et võrreldes talvega vanas ja looduslikus metsas on linnukesel veelgi raskem see karm aastaaeg üle elada noores, istutatud metsas.

Teadlase 6 ettepanekut putukate väljasuremise peatamiseks

14.11.17 ... Hiljuti avaldatud teadustöö leidis Saksamaa looduskaitsealasid uurides, et viimase 27 aasta jooksul on sealsete lendavate putukate biomass kahanenud rohkem kui 75 protsenti. Tartu ülikooli ökoloog Aveliina Helm selgitab, millist rolli putukad meie igapäevaelus mängivad, mis ohud putukate kadumisega kaasnevad ning millest selline suur langus võib põhjustatud olla.

Kompostikastis võib leiduda sadu seniavastamata sääseliike

13.11.17 ... Aastasadu on inimesed üritanud meie ümber olevaid eluslooduse liike kokku lugeda ja süstematiseerida. Seni pole see veel õnnestunud. Kas te usute, et ühes kompostikastis võib olla kümneid kui mitte sadu seniavastamata liike?

Merikotkale piisab mürgistuse saamiseks pliipurust

13.11.17 ... Loomaarstini jõuavad röövlinnud, kes vaaguvad hingejahipraagi tõttu saadud pliimürgistusega. Samasuguses seisus jõudis jaanipäeva paiku maaülikooli loomaarstide juurde ka merikotkas, keda terve suvi turgutati ning kes nüüd oma kodukanti tagasi lasti.

Obamat tundvad lambad võivad edendada ajuhaiguste ravi

13.11.17 ... Lammas pole sõimusõna. Suur aju võimaldab loomadel ära tunda nii teisi lambaid kui ka oma talitajaid. Värske uuring näitab, et sotsiaalsed elukad suudavad lühikese treeningu järel eristada piltidel ka neile isiklikult täiesti võõraid kuulsusi.

Malaariaparasiit sunnib sääske inimesi ründama

13.11.17 ... Malaariat kandvaid hallasääski tõmbab inimeste poole eriti tugevasti just siis, kui sääskede kehas leidub parajasti just haiguse tekitajaid. See Burkina Faso teadlaste avastus on arvatavasti taas näide sellest, kuidas parasiidid oma peremeesorganismi käitumist mõjutavad.

RMK veebikaamera hakkas jälgima šaakaleid

08.11.17 ... RMK loodusblogi veebikaamera on alates möödunud nädalavahetusest üles seatud Läänemaale Metsküla randa, kus 2013. aastal saadi esmakordselt tõestusmaterjali hariliku šaakali (Canis aureus) esinemisest Eestis.

Vigastatuna leitud merikotkas ja kaljukotkas lasti vabadusse

07.11.17 ... Suvel Pärnumaalt vigastatuna leitud merikotkas ja kaljukotkas on Eesti maaülikooli loomakliinikus terveks ravitud ja nad lasti vabadusse. Maaülikooli doktorant Madis Leivits ütles, et peatselt saabuv talv lindudele ohtu ei kujuta ja nad saavad hakkama. 

Tiibade värvivalik mõjutab lennumasina tõhusust

07.11.17 ... Biomimikri on valdkond, mis kasutab looduse insenerivõimeid ja püüab neid üle kanda inimeste maailma. Pole juhuslik, et lennukid näevad välja nagu linnud - kuid kas peaksime ka lennumasinate tiivad lindude järgi värvima? Teadlased arvavad, et see tuleks kasuks.

80 miljonit ja tuleb juurde: Ölandi saar peidab maailma suurimat putukakogu

06.11.17 ... Läänemere suuruselt kolmandal saarel asuvas teaduskeskuses on hoiul peaaegu 80 miljonit putukat, muutes selle üheks kõige suuremaks putukakoguks terves maailmas. Unikaalne kollektsioon aitab tulevikus muu hulgas paremini mõista, kuidas mõjutavad putukate asurkondi kliimamuutused.

Läänemaal peeti Soome rahvuslinnu auks vaatluspäeva

04.11.17 ... Soome iseseisvuse 100. sünniaasta tähistamisest ei jää kõrvale ka loodushuvilised ning kuna käes on Soome rahvuslinnu, laululuige rändeaeg, siis peeti Läänemaal Haeskas nende suleliste auks vaatluspäeva.

Teadlased leidsid uue orangutaniliigi ja see on juba hävimisohus

04.11.17 ... Meie inimlaste ehk hominiidide sugukond on saanud ühe liigi võrra rikkamaks. Teadlased on kuulutanud Sumatra saare metsades elutseva väikesearvulise orangutanikogukonna omaette liigiks.

Helviksambla geenid aitavad mõista maismaataimede lugu

03.11.17 ... Võib-olla olete märganud maapinnal, enamasti kas niisketel metsaalustel, tuleasemetel, paljakutel, teeservadel või kraavikallastel madalaid lapikuid taimekesi, mille pinnal võib tihti näha ka justkui väikesi korvikesi. Aga võib-olla ka ei ole märganud. Igal juhul on tegemist hariliku helvikuga, sammaltaimega, mis on levinud troopikast arktikani. Nendes korvikestes asuvad tema sigikehad.

Leemurid ei hooli puuviljadest, sest neis on vähe valku

01.11.17 ... Leemurid on nagu meiegi primaadid ehk esikloomalised, kuid võrreldes suurema osa ülejäänud primaatidega söövad leemurid märksa vähem puuvilju. Miks? Tuleb välja, et seepärast, et Madagaskaril, kus leemurid elavad, sisaldavad puuviljad ebatavaliselt vähe valku.

Soome lahe viigrid seisavad hääbumise äärel

31.10.17 ... Soome lahe viigerhüljeste tulevik on tume ja nende arvukus on kahanenud vähem kui 200 isendini, nentisid esmaspäeval Vene keskkonnakaitsjad. Tõdemus pole Eesti hülgeuurija Mart Jüssi sõnul teadlaskonnale üllatav. Avalikkuse tähelepanu püüdis probleem pigem seoses Ust-Luga sadama valmimise ja plaaniga rajada hüljeste asuala lähistele veel üks gaasitoru.

Sotsiaalsed suhted mõjutavad partide peenise pikkust

31.10.17 ... Kevadel, mil päeva pikenemisest tingituna hakkavad vallanduma suguhormoonid, saavutavad lindude sigimisorganid võrreldes talvitamisperioodiga kordades suuremad mõõtmed.

Videointervjuu: kui palju seda metsa Eestis ikka on?

27.10.17 ... Sel nädalal on kõneainet pakkunud Eesti mets. Mõistetavalt on teema läinud taas konfliktseks, mistõttu tegi ERR Novaator koostöös “Uudishimu tippkeskusega” Facebooki otseintervjuu Tartu ülikooli loodusteadlase Asko Lõhmusega.

Bakteri puutemeel peitub viburimootoris

27.10.17 ... Mitte ainult mitmesugused ekraanid ei ole tänapäeval puutetundlikud. Puutetundlikud on ka bakterid, ja arvatavasti juba miljardeid aastaid. Šveitsi teadlased on avastanud, et bakteritel on puutetaju.

Looduskaitsebioloog lükkab ümber riikliku metsastatistika väited

25.10.17 ... Eesti metsade jätkusuutliku majandamise, kaitse ja planeerimise üle on avalik diskussioon kestnud juba mõnda aega. Riigikogu konverentsil “Mets kui loodusvara ja ühine vastutus” täna kokku saanud eksperdid ja huvigruppide esindajad püüavad vastuseid leida küsimusele, kas vastab tõele riiklik seisukoht sellest, et metsa on viimastel aastakümnetel üha juurde tulnud, metsa seisund on hea ning info selle kohta piisav.

Lühike suvi noorlinde sügisrändel ei säästa

24.10.17 ... Kas tänavune pikk kevad, mis lükkas lindude pesitsemist hilisemaks, on ka sügisrände algust nihutanud? Tuleb välja, et mitte - hiljem sündinud ja kehvemas konditsioonis noorlinnud peavad tänavuse rände üle elama nii hästi või halvasti kui suudavad.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

23.10.17 ... Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

Inimeste tähelepanu paneb koerad kulmu kergitama

22.10.17 ... Koerainimestele meeldib ehk mõelda, et nende parim sõber ilmutab nende suhtes osavõtlikkust isegi juhul, kui neil pole parasjagu käes maitsvat toidupalakest. Uus uuring kinnitab, et koerte miimika on inimeste vaateväljas viibides tõepoolest mitmekesisem. Selle täpsed põhjused jäävad aga hetkel ebaselgeks.

Loodusmuuseum paneb südamele: ära toida rändlinde!

21.10.17 ... Kätte on jõudnud järjekordne lindude rändeaeg ning seetõttu paslik inimestele meelde tuletada, et hea kavatsus võib tiivulistele hoopis elu maksta.

Linnud saavad laulumeistrist konkurendi peale vihaseks

21.10.17 ... Laululinnud saavad oma konkurentide peale vihaseks, kui nad neist paremini laulavad. Nii on see vähemalt tuide puhul.

Suured kukkurloomad võtsid ette pikki rändeid

20.10.17 ... Vombatid on pontsakad kukkurloomad, pisut aeglasevõitu olekuga, umbes meeter pikad ja elavad Austraalias. Kauges minevikus elutses sealsamas Austraalias aga üks palju suurem vombatilaadne loom Diprotodon optatum, kes võis kasvada kuni kolme meetri pikkuseks nagu jõehobu ja oli seega kõigi aegade kõige kogukam kukkurloom.

Kolm strateegiat, et Eesti kahepaiksed ellu jääks

19.10.17 ... Viimasel mõnekümnel aastal on teadlased näinud ülemaailmselt pea poolte kahepaiksete liikide arvukuse tugevat langust. Tartu ülikooli doktorandi Elin Soometsa lõputöö analüüsib neid tegevusi, mille abil kindlustada kevadine konnalaul Eesti elupaikades.

Putuklik seenkeha lisab lõugjalalistele nutikust

19.10.17 ... Soojades madalates meredes elutsevad teiste toredate olendite seas ka lõugjalalised – vähid, kes vaatavad oma varrekeste otsas asuvate silmadega vilkalt ringi, haaravad võimaluse korral oma võimsate röövjalgadega kalu, krabisid, limuseid ja krevette ning lasevad neil hea maitsta.

Liikide kuues väljasuremine - kas ka Eestis?

18.10.17 ... Igal aastal avastatakse üle maailma sadu uusi taime- ja loomaliike – nende seas taimed, mis sisaldavad võimalikke ravimeid rasketele haigustele ja loomad, kelle insenerioskustest oleks õppida nii mõndagi. Juhtub ka, et äsja leitud liik on avastamisega samal ajal juba hääbumas. Kas väikeses Eestis tasub üldse liikide väljasuremise pärast muretseda?

Kuidas läheb Teravmägede lühinokk-hanedel ja mida on Eestil sellest õppida?

17.10.17 ... Kui Eestis pole kütitavate lindude arv piiratud, siis Teravmägedes pesitsevate lühinokk-hanede puhul on suhteliselt täpselt teada, kui palju peaks küttima, et linnud põllukahjuriteks ei muutuks, kuid samas püsiks populatsioon elujõuline.

Myanmaris tuli päevavalgele trobikond gekoliike

16.10.17 ... Mõnikord juhtub, et uusi loomaliike avastatakse korraga terve trobikond. Nii on see nüüd juhtunud Myanmaris, sooja kliimaga Kagu-Aasia maal, mida tuntakse ka Birma nime all, kus teadlased on avastanud ühest üsna väikesest piirkonnast tervet 19 senitundmata gekoliiki.

Vähiuurijad nuputasid välja, mis duriani jälgiks muudab

10.10.17 ... Maailmas on aroome, millega harjumine võtab aega. Minu jaoks oli see Duriani hõrk lõhnakompott. On endiselt äärmiselt raske otsustada, kas see meenutab pigem roiskuvat lihakäntsaka aroomi või üheskoos mädanema pandud naereid ja sibulaid ümbritsevat lõhnapilve. Igal juhul on teadlased nüüd viimaks järjestanud kuulsa puuvilja genoomi. See võiks aidata muuta selle söödavaks veel kümnete miljonite inimeste jaoks.

Kes on koovitajad ja vigled ning miks nad kaitset vajavad?

10.10.17 ... Rahvusvaheline kahlajate ekspertgrupp, kuhu kuulusid ka Eesti ornitoloogid Hannes Pehlak ja Jaanus Elts, kaardistasid lindude kaitse eesmärgil koovitajaid ning viglesid ohustavaid tegureid. Selgus, et suurim mõju koovitajate ja viglede arvukuse vähenemisele on inimtegevusel: elamu- ja äripindade ning taristu arendamisel, maavarade kaevandamisel, saastatusel ja kliimamuutustel. 

Video: mõmmikud uudistavad rajakaamerat

10.10.17 ... Rajakaamera on väike kuid metsaelanikele koheselt ära tuntav võõrkeha. Nii soovivadki noored karud teada, kas see kannatab süüa või ehk saab sellega mängida - pilguheit mõmmikute igapäevaellu on tänu zooloog Ants Tulli loomatundmisele garanteeritud.

Galerii: kõige ohtlikumad taimekahjurid, kes puidukoormas piiri ületavad

07.10.17 ... Üha rohkemate inimeste ja kaupade ühest piirkonnast teise liikumine suurendab nii inimese teadmisel kaasa võetud kui ka tahtmatult kaasa sattunud taimekahjustajate hulka.

Taimekahjurid rändavad Venemaalt Eestisse kaubakoormates

07.10.17 ... Narva piiripunkt asub Eesti Vabariigi, aga ühtlasi Euroopa Liidu ja NATO piiril. See on rangelt turvatud läbipääs, aga ometi on reaalne oht, et just siit võivad Eesti loodusesse pääseda ohtlikud rüüstajad.

Metssead söövad sama palju kanalisi kui rebased

06.10.17 ... Metssiga on sigalaste sugukonna kõige levinum liik, kelle arvukus tõusis oluliselt kahekümnenda sajandi teisel poolel – muutus, mida on seostatud nii põllumajanduse üha jätkuva tugevnemisega kui laialt levinud lisasöötmisega. Ragne Oja doktoritöö eesmärk oli uurida metssigade lisasöötmise võimalikke tagajärgi maas pesitsevatele lindudele ja metssigade nakatumisele siseparasiitidega.

Video: vaata kes sul heinamaal pikutades külje all sebivad

03.10.17 ... Suvine õiterikas niit koosneb teatavasti lilleilust, lendlevatest kirjudest liblikatest ja sumisevatest mesilastest. Suurem osa niitude loomsest elustikust ei paista aga niidunautlejale esmapilgul silma, vaid toimetab oma tegemisi rohukõrtel, lehtedel, mullapinnal ja selle all. Ökoloogid Mart Meriste ja Aveliina Helm korjasid suvel Karula rahvuspargis Tatimetsas niidutaimede seemneid ja salvestasid veidi selle tulemusena avanenud mitmekesisust.

Kuidas oma elu planeerida? Linnud teavad

03.10.17 ... Aeglase ja kiire elutempo strateegiad on miljonite aastate jooksul välja kujunenud ning emb-kumb on sobilik just kindlates tingimustes võimalikult paljude geenide edasikandmiseks järgnevasse põlvkonda. Kuidas aga on erinevad elutempod evolutsiooni käigus kujunenud?

Video: hiiglaslik ämblik Eesti kraavipervedelt

02.10.17 ... Jõgede ääres ja niisketes paikades võib kohata Eesti kõige suuremat ämblikku – hiidämblikku, kelle täiskasvanud isendi jalgade siruulatus on kuni 7 sentimeetrit. Ämbliku iseloomulikuks tunnuseks on hele vööt mõlemal küljel. "Osoon" vaatas seda hiiglaslikku ämblikku ülisuures plaanis.

Putukamürkidele tundlike kimalastega on midagi väga valesti

02.10.17 ... Inimsõbralikud ja armsa välimusega kimalased on taimede olulised tolmeldajad ja seetõttu paneb nende käekäik muretsema ka loodusuurijad.

Virtuaaltuur: Tallinna loomaaia jääkarud said viimaks uue kodu

02.10.17 ... Eestis leidub käputäis inimesi, kes on jääkarusid nende õiges elupaigas Arktikas näinud. Timo Palo, Tartu ülikooli polaaruurija on üks neist, kes maismaa suurima kiskjaga ka lähedalt kokku puutunud. Jääkarude kaitsmine on praegu väga valuline, ent oluline küsimus, milles on oma roll ka loomaaedadel, leiab Palo.

Millal kodustati hunt koeraks?

02.10.17 ... Nii koera kodustamise piirkonna kui aja kohta on õhus omajagu küsimusi.

Virumaa kõrgeim päevalill on kasvanud 4,70-meetriseks

30.09.17 ... Eesti selle aastakõrgeim päevalill on kasvanud juba nelja meetri ja 70 sentimeetri kõrguseks. 

Taimetoidulised dinosaurused krõmpsutasid ka koorikloomi

30.09.17 ... Taimetoidulised dinosaurused ei olnudki võib-olla nii täielikud veganid, kui seni on võidud arvata. Vähemalt mõned neist krõmpsutasid vahetevahel ka arvatavasti koorikloomi.

Haisev ürp meelitab lutikaid nagu mesi kärbseid

28.09.17 ... Lutikatele meeldivad inimesed. Lutikatele meeldib ka inimeste lõhn. Väikeste vereimetajatega katseid teinud teadlased märgivad, et kantud riideid sisaldav reisikott tõmbab lutikaid ligi kaks korda tõhusamalt kui samalaadne puhast pesu sisaldav kotike.

Elu võis tekkida Maal arvatust sadu miljoneid aastaid varem

28.09.17 ... Kanadas Labradori poolsaarel päevavalgele tulnud kivimites peitunud grafiit viitab, et elu tekkis Maal juba 3,95 miljardi aasta eest. Kuigi tulemused on äratanud geoloogide seas eluterve skeptikupisiku, on tegu järjekordse tööga, mille kohaselt leidis revolutsiooniline sündmus aset vaid paarsada miljonit aastat pärast planeedi enda moodustumist.

Kablis registreeriti Eesti 60. kiililiik

27.09.17 ... Teisipäeval Kabli linnujaama mõrdpüünist rändsetest kiilidest tühjendanud keskkonnaagentuuri töötajad leidsid püünisest lõunakõrsiku (Lester barbarus). Tegu on esimese korraga, kui liiki on Eestis kohatud.
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: