Liigu peamenüü juurde 19.04.24 ELU ... Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi tutvustas "Terevisioonis" Eestis enamlevinud lindude pesasid ja ütles, et linnupesa leides tuleks sellest kohe eemalduda, sest me võime lindude pesitsemisele kahju teha juba ainuüksi oma kohaolekuga.
18.04.24 ELU ... Looduses üksinda olev metslooma- või linnupoeg enamikul juhtudel inimese abi ei vaja, mistõttu võib kahejalgse liigne agarus neile hoopis liiga teha, rõhutas keskkonnaameti loomaabi peaspetsialist Karmel Ritson "Terevisioonis".
18.04.24 LOODUS ... Peale tuumasõda jäävad piltlikult öeldes lisaks prussakatele alles loimurid. Mikroskoopilised olendid suudavad trotsida nii külmumist, hapnikuvaegust, kosmilist kiirgust kui ka ärakeetmist. Nüüd leidis rühm USA teadlasi, et olevuste edu taga on muu hulgas nende DNA kahjustusi kiirkorras parandav geen.
18.04.24 LOODUS ... Ühendkuningriigi andmetel põhinev hiljutine mudeluuring näitas, et tolmeldajatel napib vara soojaks mineval kevadel tolmeldamiseks taimi. Eesti putukateadlase sõnul on ka siinmail näha, et kevad nihkub varasemaks. Muutunud kliima jätab putukad aga nälga pigem põuasel suvel, mil taimed ei tooda piisavalt õienektarit.
15.04.24 LOODUS ... Värske uuring lükkas ümber bonoboid puudutava levinud eelarvamuse. Nimelt väidavad teadlased nüüd, et varem rahumeelseteks peetud primaatide isasloomad on üksteise suhtes šimpansitest märksa agressiivsemad.
12.04.24 LOODUS ... Bioloogiaõpikutes tuleb nüüd vist küll mõnedki lõigud ümber ja isegi juurde kirjutada, sest teadlased on tulnud välja tõendusega, et leidub taimi, kes oskavad ise, ilma kõrvalise abita siduda keskkonnast lämmastikku.
10.04.24 LOODUS ... Paljud kalad on karjaloomad, kes ujuvad ringi suurte parvedena. Koos tunnevad nad end küllap vaenlaste vastu paremini kaitstuna. Nüüd on teadlased avastanud tähtsa lisateguri, mis seda kaitstuse tunnet veelgi õigustab.
09.04.24 ELU ... Veebruarikuus Tallinna loomaaias ilmavalgust näinud Eesti esimene binturongipoeg kosub jõudsalt, kinnitas "Osoonis" veterinaar Aleksandr Semjonov.
09.04.24 LOODUS ... Kägu tuntakse eeskätt "kuku" häälitsuse järgi, kuid harvem toob lind kuuldavale ka kolmesilbilise "kuku-kuu". Hiina teadlaste uuring osutab, et sagedamini häälitsevad kolme silbiga isakäod emaslindu kuuldes. Emased seevastu häälitsuse peale tavapärasest enam ei reageeri.
08.04.24 KESKKOND ... Meeldiv roheline elukeskkond vajab vett. Samas on liiga palju vett linnas halb, sest siis on linlased jalgupidi vees. Loodusest inspireeritud looduslikele protsessidele ja kohalikele taimeliikidele tuginevad sademeveelahendused aitavad linnakeskkonnas aina süveneva äravooluprobleemiga oskuslikumalt tegeleda.
04.04.24 LOODUS ... Kuigi kägu peetakse rahvapärimuses sageli õnnetust toovaks linnuks, on lindu võimalik ka petta ja uskumusi murda.
03.04.24 LOODUS ... Kalurite ja kormoranide konkurents saagi pärast on viimasel kümnendil Eestis jõudsalt kasvanud. Kuidas mõjutavad kormoranid eesti looduskeskkonda ja mida teha linnu kasvava arvukuse piiramiseks, rääkisid Novaatorile Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi teadlased Timo Arula, Markus Vetemaa ja Redik Eschbaum.
03.04.24 LOODUS ... Põhjatihane (Poecile montanus) oli 20. sajandi keskel Soomes arvukuselt neljas liik, kuid tänaseks on ta ohustatud. Soome pikaajalised andmed näitavad, et põhjatihase rohkus sõltub metsa majandamise intensiivsusest.
02.04.24 ELU ... Putukateadlase Urmas Tartese abil jõudis eesti keelde ülevaade Euroopa putukatest "Putukad. Välimääraja". "Ringvaate" stuudios tutvustas Tartes põnevaid isendeid, keda raamatust leida võib.
02.04.24 ELU ... Möödunud nädalal Eestit tabanud rekordsoe kevadilm meelitas talvistest peidupaikadest maod, konnad ja putukad välja, rääkis loodusmuuseumi zooloog-kuraator Joosep Sarapuu "Terevisioonis".
02.04.24 ELU ... Zooloog Aleksei Turovski rääkis "Ökoskoobis" Ida-Berliini loomaaias kohatud väikesest linnukesest, kes rääkis hispaania keeles, ropendas vene keeles ja ütles puhtas saksa keeles "härra professor, see ei ole ju kellegi zooloogia", ning meenutas juhtumit orangutaniga, kes nalja pärast talle puuhaluga pähe virutas. Turovski sõnul teevad kõik linnud ja loomad nalja.
01.04.24 LOODUS ... Hülgepoegade sündimise ajal oli tänavu talvel Eesti merel piisavalt jääd, mille tõttu hüljestel oli piisavalt ruumi ja ei levinud haigused. Hüljeste tulevik Eestis sõltubki sellest, kas on piisavalt jääd või tuleb kolida Läänemere külmemasse piirkonda, ütles hülgeuurija Mart Jüssi.
01.04.24 TERVIS ... Alates 2016. aastast on käinud esimese koertele mõeldud vähivaktsiini kliinilised katsed. Esialgu on vaktsiiniga saavutatud tulemused paljulubavad. Teadlased loodavad vaktsiini edu korral võtta selle edust malli ka inimeste vähiravis.
01.04.24 LOODUS ... Portugali teadlasrühm lõi geenmuundamise teel kuue jalaga hiireembrüo. Suguelundite asemel kolmanda käpapaariga varustatud loom näitab, kuidas evolutsioonilise ürgstruktuuri lõpliku saatuse määrab üks teatud geenirada.
28.03.24 LOODUS ... Vaba looduse liigid saabuvad linna igal juhul, sest eesootav keskkond on neile kui pelgupaik. Inimene saab saabujaid toetada, kõrvaldades ohte alates peegeldavatest pindadest kuni pesapaiganappuseni. Loomaökoloog Tuul Sepa sõnul paraneks linnakeskkond ka inimese jaoks, kui taastataks rohkem linnatiike, -ojasid või konnalompe.
27.03.24 LOODUS ... Fossiilileiud ja kosmoselennud tunduvad olevat kaks täiesti omaette maailma, ent nüüd on tekkinud nende maailmade vahele uus ühendus.
26.03.24 LOODUS ... Kuigi Eesti paistab silma oma soode arvukuse poolest, pole meil alles peaaegu ühtegi looduslikku ehk inimtegevusest puutumata sood. See kasvatab omakorda märkimisväärselt Eesti kasvuhoonegaaside heidet. Tartu Ülikooli loodusgeograafia ja maastikuökoloogia professor Ülo Manderi sõnul võib nigelast olukorrast välja aidata vaid avatus lühi- ja pikaajaliste strateegiate paljususele.
26.03.24 LOODUS ... Koroonaviiruse pandeemia seiskas mõneks ajaks pea kogu elu. Kuna inimesed olid kodudesse aheldatud, vähenes näiteks maa-alusest inimtegevusest tingitud vibratsioon lausa poole võrra. Märgata võis ka näiteks Veneetsia kanalite selginemist ja Hiina tehaste kohal muutus õhk puhtamaks.
22.03.24 LOODUS ... Hispaania teadlased kinnitasid möödunud kuul, et linnugripi üks kõige nakkavamaid tüvesid H5N1 on levinud Antarktikasse, sest Argentiina uurimisjaama lähedalt leiti kaks surnud Änni. Möödunud nädalal teatasid Tšiili teadlased nakkuse levikust Adeelia pingviinide ning kormoranide seas.
21.03.24 LOODUS ... Ligi 45 protsendi imetajaliikide isased on emasloomadest suuremad, näitab väliseesti teadlase osalusel valminud ülevaateanalüüs. Varasemast rangema metoodikaga tehtud töö seab kahtluse alla Charles Darwini palju tsiteeritud väite, et enamikul imetajaliikidel on isased emastest suuremad. Samuti osutab töö, et senised hinnangud põhinevad pahatihti kitsal karismaatiliste liikide ringil.
20.03.24 TERVIS ... Kuna puugid muutuvad aktiivseks varakevadel, on praegu õige aeg end puukentsefaliidi vastu vaktsineerida. Sel aastal on registreeritud juba ka esimene puukentsefaliidi juhtum.
20.03.24 LOODUS ... Möödunud aastal lendas Pärnumaal asuvasse seirepüünisesse esimest korda luha-pisivaksik (Eupithecia addictata). Hiljutine kinnitus võimaldab nüüd viimaks öelda, et tegu oli tõepoolest Eesti jaoks uue liigiga.
20.03.24 LOODUS ... Miks võib kassidele täis toidukausi rahuga ette jätta, aga koerte toidulauale jõudvat tuleb hoolikalt jälgida? Teadlased on nüüd välja selgitanud, et vähemalt paljude labradoride ja retriiverite tohutu isu taga on üksainus geeniviga.
19.03.24 LOODUS ... Eestis on hakanud paiguti levima varem eksootiliseks peetud ja välisriikides reisimisega seostatud parasiitne koerte südameuss, mis põhjustab koertele väga erinevaid tervisemuresid. Eesti Maaülikooli teadlaste sõnul võib selles oma rolli mängida nii kliimamuutus kui ka lemmikloomade suurenenud liikumine.
19.03.24 LOODUS ... Veiseliha võib olla maitsev, kuid selle tootmine nõuab rohkelt sööta ja paiskab õhku palju kasvuhoonegaase. Rühm teadlasi leiab nüüd, et loomaliha asemel putukate või taimsete alternatiivide eelistamise kõrval võiks tõsiselt kaaluda ka söögiks püütonite kasvatamist.
18.03.24 LOODUS ... Merebioloog Ivar Jüssi sõnul andis sel aastal varakult moodustunud merejää Läänemere hüljestele viimaste aastate parimad poegimistingimused. Eriti vajas seda lumest ja jääst tugevalt sõltuv viigerhüljes, kes on kliimamuutuse suhtes eriti tundlik.
15.03.24 LOODUS ... Kuigi kevad algab ametlikult järgmisel nädalal, on ilmastik ja loodus omadega juba kevades kohal. Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi sõnul võib linnaservades praegu kohata muidu haruldasi, kuid jooksuajal aktiivseks muutunud ilveseid.
13.03.24 LOODUS ... Pariisist põhja pool avastasid teadlased 15 aastat tagasi jäljed iidsest vihmametsast. Kui tänaseks on sellest kirjutatud mitmeid teadusartikleid, siis aasta lõpus ilmunud värske teadusartikli üks autor on ka Eesti teadlane – Tallinna Tehnikaülikooli geoloogiadoktorant Eliise Kara.
13.03.24 LOODUS ... Maailma kõige kiirem loom on gepard. Tal ei ole mingi küsimus joosta kas või sajaga ja isegi üle saja. Mõtlema võib aga panna asjaolu, et gepard on seejuures üsna keskmise suurusega loom, kaalub umbes 50 kilo, paljud loomad on tast suuremad, paljud väiksemad, aga nemad liiguvad kõik gepardist aeglasemalt.
12.03.24 EESTI ... Valgamaal mõõdeti Eesti kõige kõrgem ebatsuuga. Tõenäoliselt Eesti kõrgeim ebatsuuga kasvab Läti piiri ääres Tellingumäe vaatetorni lähistel koos teiste natuke lühemate ebatsuugade, lehiste ja mändidega.
11.03.24 LOODUS ... Siugkonnad on ühed imelised loomad. Peale selle, et nii nagu teistelgi konnadel, ei ole neilgi ei saba ega sarvi, ei ole neil ka jalgu ega mõnikord isegi mitte silmi, vähemalt välisel vaatlusel. Üleüldse võib neid välimuse järgi esmapilgul pigem suureks limaseks vihmaussiks pidada.
06.03.24 LOODUS ... Kuidas läheb maailma taimedel? Taimeliike on palju, paljud neist on ohustatud, paljud aga ka mitte. Täpset järge kõigi liikide ohustatuse või turvatuse seisundi kohta pidada on raske.
05.03.24 LOODUS ... Rändeperioodil hukkub vastu klaaspindu lennates palju linde. Keskkonnaagentuur ootab kõiki huvilisi osalema vabatahtlikus seires ja sellistest juhtumistest teada andma. Nii saab teada, milliste hoonete vastu linnud end peamiselt surnuks lendavad.
04.03.24 LOODUS ... Kuidas suudab vaal nii erilisi hääli teha? Aga sellepärast, et tal on selleks eriline kõri, nagu on nüüd välja selgitanud Taani, Austria ja Ameerika teadlased.
01.03.24 KESKKOND ... Mõne nädala eest ilmunud uuringu tõlgendused äratasid taas paljudes hirmu, et Atlandi hoovuste süsteem (AMOC) on kokkuvarisemise äärel ja Põhja-Euroopas on oodata uut jääaega. Ehkki Eesti ekspertide sõnul pandi AMOC kliimamudelis käituma uudsel viisil, pole uurimuse põhjal võimalik tuleviku kohta üheseid ega selgeid ennustusi teha.
01.03.24 LOODUS ... Hiljutised uuringud vihjavad, et emaskägudel aitab partneri väärtuslikkust hinnata see, kas isaslinnul on piisavalt infot piirkonnas leiduvate sulasliigi pesade kohta, räägib linnuökoloog Marko Mägi aasta linnu teadusuudistes.
29.02.24 LOODUS ... Hiirtega tehtud katsetel põhinev uuring tõi päevavalgele geneetilised muudatused, mille tagajärjel jäi inimene erinevalt oma ahvidest esivanematest sabast ilma.
28.02.24 LOODUS ... Kalad ei ole üldiselt tuntud just eriti häälekate loomadena. Seda ootamatum on tõik, et üks Birma ehk Myanmari sogastes mägiojades elutsev imepisike läbipaistev kalake suudab kuuldavale tuua heli, mida on valjuse poolest võrreldud trellpuurimüra või koguni püssipauguga.
27.02.24 LOODUS ... Teadlased leidsid hiljutises uuringus, et vähemalt neli inimestele lähemat inimahviliiki tegeleb enda ja kaaslaste lõbustamiseks mängulise narrimisega. Zooloog Aleksei Turovski sõnul pole tähelepanekus midagi üllatavat ja nalja meeldib teha suurele osale kõrgematele selgroogsetele.
27.02.24 LOODUS ... Kui maakera tekkis, tekkis ta peale üllatavalt kiiresti ka elu. Päris alguses ei olnud Maal elusolenditele vajalikke keemilisi koostisosi olemas, seetõttu on arvatud, et neid tõid siia Maale kukkunud asteroidid ja komeedid.
26.02.24 LOODUS ... Ühegi taime välimus pole juhuslik, vaid toetab hakkamasaamist teatud tingimustes. Kui need tingimused näiteks kliimasoojenemise mõjul muutuvad, võib osa liike kooslusest lahkuda ja uusi juurde tulla. Tartu Ülikooli teadlane hakkab ERC grandi toel uurima, kuidas mõjutavad erinevate omadustega taimed omakorda oma kasvukeskkonda.
23.02.24 LUGEJA KÜSIB ... Kui Uno Loopi huvitas küsimus "mis värvi on armastus", võib tegelikult olla nii, et inimesed seda värvi ei näegi. Sellest, miks on inimeste värvinägemine võrreldes teiste lindude ja loomadega üsna kesine, rääkisid Novaatorile Tartu Ülikooli entomoloog Kelly Kittus, linnuökoloog Marko Mägi ja Tallinna Ülikooli zooloogia lektor Arno Põllumäe.
23.02.24 LOODUS ... Õige tee maitse saab alguse juba teetaime juurtest, õieti isegi juba teetaime juurtel toimetavatest mikroobidest. Hiina teadlased on avastanud, et õige mikroobikooslus teetaime juurtel teeb tee veelgi maitsvamaks.
22.02.24 EESTI ... Maa-amet kaardistab iga kaheksa aasta möödudes Läänemere ja suurte järvede kaldajoone. Värske kaardistuse tulemusel kasvas Eesti meresaarte arv 95 võrra, ent Eesti uus pindala on 45 335 ruutkilomeetrit ehk neli ruutkilomeetrit varasemast väiksem.
22.02.24 KESKKOND ... Nii inimese kui ka enamiku muude liikide jaoks maamunal on kõige sobivam temperatuur 20 kraadi, kinnitab rahvusvaheline ülevaate-uuring. See tähendab, et kliima soojenemise tõttu kaotavad juba praegu kõrgema temperatuuriga piirkonnad liigirikkust.