Loodus

Video: võitlus pesapoegade elu eest

30.05.17 ... Tartu ülikooli zooloogia osakonna linnuökoloogid avaldasid oma uurimisala pesakasti juures filmitud video, millel on näha looduskeskkonna olelusvõitluse karmim pool. Vaata videost, kas rasvatihase poegasid himustanud rähn pääses pesa kaitsvast linnuvanemast edasi või mitte.

Eesti teadlased lahendavad kalakajaka tiivalaikude saladust

25.05.17 ... Lindude pea-, saba- või tiivasulestikus on sageli silmatorkavaid laike. Sellised “ornamendid“ on märgid isendi kõrgest kvaliteedist: eredamaid või suuremaid laike saavad lubada vaid parimad isendid. 

Vaataja küsib: kas suurem mari on parem?

24.05.17 ... Televaataja saatis „Novaatorile“ küsimuse, kas suurem mari on parem, pidades sealjuures silmas suviseid maasikaid. Esitasime küsimuse kas suuremad maasikad ja tomatid on paremad kui väikesed Eesti maaülikooli emeriitprofessorile Anne Luigele.

Loeng: milline on taimebioloogia tulevik?

24.05.17 ... Tartu ülikooli molekulaarse taimebioloogia professor Hannes Kollist tutvustas inauguratsiooniloengul kaasaegsete tehnoloogiate võimalusi taimebioloogias.

Merepinnatõus on kiirenenud arvatust hoogsamalt

24.05.17 ... Rühm teadlasi väidab, et maailmamere pind tõusis 20. sajandil vähem kui seni arvatud, millest võib järeldada, et merepinna tõusutempo on kasvanud kiiremini kui arvatud.

Teadlased: suurem liigirikkus lõunas tähendab suuremat ohtu kiskluse läbi hukkuda

23.05.17 ... Bioloogidele on seni olnud üldteada, et ekvaatori poole liikudes eluslooduse liigiline mitmekesisus suureneb. Sel nädalal maailma ühes mainekamas teadusajakirjas Science ilmunud artiklis näitasid 40 teadlast 21 riigist liblikaröövikute näitel aga seda, et suurem liigirikkus ekvaatoril tähendab ka suuremat tõenäosust kiskluse kaudu hukka saada.

Maaülikooli teadlased andsid panuse arukase genoomi järjestamisse

22.05.17 ... Helsingi ülikooli professorite Jarkko Salojärvi ja Jaakko Kangasjärvi teadusrühm, kuhu kuulusid ka Eesti maaülikooli teadlased, avaldas arukase genoomiuuringu tulemused. Kaskede loodusliku kohanemismehhanismi mõistmine lisab uusi teadmisi geenitehnoloogiasse ning metsade biotehnoloogiasse.

Võime end teiste kingadesse panna võib olla arvatust vanem

19.05.17 ... Ahvid puhastavad üksteise kasukat, peavad üheskoos jahti ja loobivad loomaaias liialt uudishimulikke inimesi väljaheidetega. Juba paarist näitest piisab tõestamaks, et ahvid suudavad toime tulla keerukates sotsiaalsetes olukordades. Teadlased on nüüd leidnud selle taga lasuva ajurakkude võrgustiku. Leid vihjab, et inimestel ja ahvidel on ühist arvatust rohkem.

Orangutanid imetavad isegi kaheksa-aastaseid poegi

18.05.17 ... Orangutanid toidavad oma järeltulijaid rinnapiimaga enam kui kaheksa aastat, teadaolevalt kauem kui ükski teine imetaja, näitab värske uuring.

Puulehed muudab punaseks stress

18.05.17 ... 9-aastane Eva saatis ERR Novaatorile küsimuse, miks lähevad osade puude lehed sügiseti punaseks, osad aga kollaseks või pruuniks. Palusime sellele küsimusele vastata Tallinna ülikooli botaanika lektoril Tõnu Ploompuul.

Üle-eestilise liblikaprojekti käigus määratakse sadu tuhandeid liblikaid

17.05.17 ... Eelmisel ja käesoleval aastal võib suve jooksul üle Eesti näha tavapärasest rohkem liblikavõrguga loodusteadlasi – sest käimas on üle-eestiline päevaliblikate kaardistamine. Kahe aasta jooksul määratakse enam kui 1200 proovipunktis sadu tuhandeid liblikaid.

Väike-konnakotka ellujäämushinnang sõltub märgistamise meetodist

16.05.17 ... Lindude märgistamine annab võimaluse isendeid tuvastada ja koguda teavet nende ellujäämuse kohta. Sagedaseim meetod lindude märgistamiseks on rõngastamine, kuid selle puuduseks on vajadus rõngal oleva numbrikombinatsiooni lugemiseks lind hiljem uuesti kinni püüda või linnule piisavalt lähedale pääseda. Suurematele lindudele on aga võimalik paigaldada ka tiivamärgiseid, millel olevat koodi saab kaugemalt märgata. Eesti ja Läti teadlaste uuringust selgub, et märgistusviisi valik mõjutab ka linnuliigi kohta tehtud ellujäämushinnangut.

Lõhede seiklusrikas teekond jõest merre

15.05.17 ... Kevadel liiguvad noored lõhed Pirita jõest mere poole, et alustada mereelu. Tartu ülikooli mereinstituudi teadlased panid Pirita jõe suudmeossa mõrra, et vaadata, kui palju noori lõhesid on mere poole teel. „Osoon“ uuris, mis lõhejõgedes toimub.

Mesilaste elu putukamürgi ja kahjuritega

15.05.17 ... Kui panna stetoskoobi ots tarusse on kuulda suminat. Koputamise peale läheb sumin kõvemaks. Nii tuleb mesitarude „tervist“ kontrollida mitu korda talve jooksul. Kui heli meenutab kuivanud lehtede kahinat, on mesilastel nälg. Kui on vaikus, pole enam midagi teha. „Osoon“ uuris, kuidas on mesilased talve üle elanud ja mis ootab ees kevadiste põllutööde ajal.

Tihane tahab naabriks endasarnast

15.05.17 ... Lind valib pesapaiga muu hulgas selle järgi, kes saavad tema naabriteks. Inglismaa Oxfordi ülikooli teadlased kogusid kuue pesitsushooaja jooksul andmeid rasvatihaste pesitsuspaikade kohta Oxfordi lähedal Wythami metsas.

Austraalia fossiilid juhatavad maavälise elu jälgedele

11.05.17 ... Lääne-Austraalia kivistisi uurinud teadlased on leidnud elu jälgi 3,5 miljardi aasta eest vulisenud kuumaveeallikates. Töö pakuv toetuspinda ideele, et elu tekkis merepõhja asemel maismaal ja võib mõjutada maavälise elu otsinguid.

Lõvisid ähvardab sama oht, mis kunagi mõõkhambulisi tiigreid

11.05.17 ... Jääaja lõpul välja surnud seitset suurekasvulist kaslaseliiki ühendas rahvusvahelise teadlasrühma vastvalminud uuringu andmetel asjaolu, et nende levilas oli nende saakloomade arvukus vähenenud rohkem kui teiste kaslaste saakloomade arvukus nende teiste kaslaste levilas.

"Väike draakon" leidis viimaks kodu

10.05.17 ... Aastal 1993 kui "Jurassic Park" esmakordselt kinodesse jõudis, tegi hiina põllumees erakordse avastuse. Mehele jäi silma päris dinosauruste fossiliseerunud munakurn koos sauruse embrüoga. Nüüd, enam kui 20 aastat hiljem, on teadlastel viimaks selge, kellega tegu on.

Mineraalinäljas hirv leidis abi inimjäänustest

09.05.17 ... Kuigi hirvi peetakse sageli võrdlemisi malbeteks metsaloomadeks, täiendavad nad aeg-ajalt oma toidulauda ka näiteks linnupoegade ja surnud jänestega. Uute tähelepanekute järgi ei ütle hirved fosforinälja rahuldamiseks ära ka inimeste ribidest.

Hoolimata öisest toidurohkusest eelistavad tutkad toituda päeval

09.05.17 ... Eestis võib rändeperioodil kohata arvukalt põhjapoolsetele pesitsusaladele suunduvaid tutkaid. Kui veel paarkümmend aastat tagasi olid tutkad meie rannikuala tavapärased haudelinnud, siis tänaseks on Eestis pesitsevate tutkaste arvukus langenud vaid paarikümnele paarile – põhjuseks on Euroopa intensiivne põllumajandus ja Eesti rannaniitude taandumine.

Galerii: mereteadlane uurib hobikatse abil ahaskoodikute kasvu

05.05.17 ... Tartu ülikooli Eesti mereinstituudi mereökoloogia teadur Riina Klais alustas hobikorras katset, selgitamaks, kuidas mõjutab veetemperatuur ahaskoodikute kasvu.

Nokk aitab linnul kehasoojust reguleerida

04.05.17 ... Linnu nokk pajatab nii mõndagi liigi eluviisidest ning on selle tõttu juba sajandeid teadlastele huvi pakkunud. Näiteks Charles Darwin võrdles mitmeid aastaid Galapagose saarte vindiliikide nokkade suurusi ning seostas nende varieeruvust evolutsiooniliste muutustega. Kõikide teiste ülesannete – toitumis-, sulgede sugemis-, pesaehitamisabivahend – kõrval on lindude nokkadel ka n-ö soojusvaheti roll.

Teepõõsa genoomijärjestus aitab mõista teesortide aroome

03.05.17 ... Miks on tees nii palju kofeiini? Miks on teesortidel just selline aroom, nagu neil on? Teadlased on nüüd vastuste leidmise teel suure sammu edasi astunud, sest nad on pärast pikka pusimist täielikult järjestanud hiina teepõõsa genoomi.

Linnamõnud meelitavad nii linde kui rahvast. Aga mis hinnaga?

03.05.17 ... Veel paarsada aastat tagasi elas linnades vaid 3% inimestest, tänaseks on linlaste arv maailma rahvastikus tõusnud juba üle 50%, kirjutab ökoloog Marko Mägi Tartu loodusfestivali eel.

Eestlased peaksid UV-kiirguse mõjule enam tähelepanu pöörama

02.05.17 ... Kui palju jõuab UV-kiirgust Eestis maale ja inimesteni ning kuidas mõjutavad seda pilved? Tartu observatooriumi nooremteadur Margit Aun uuris seda Tartu üliloolis kaitstud doktoritöös ja pani esimest korda kirja andmed Eesti UV-kiirguse spektrite ja koguste kohta.

Šimpansid annavad edasi peretraditsioone

27.04.17 ... Kuue aasta eest tuli ühele Ugandas Bundogo metsas elavale šimpansile pähe mõte hakata kasutama joogikohast vee ammutamiseks sammalt. Peagi võtsid kombe üle tema seitse lähikondlast. Karja juurde tagasi pöördunud teadlaste sõnul on käitumismall veelgi levinud, viidates, et tegu on tõepoolest kultuurilise nähtusega.

Vene teadlased tegid kindlaks, mis seened helenduma paneb

26.04.17 ... Maailmas kasvab teadaolevalt umbes 80 helenduvat seeneliiki. Vene teadlased on nüüd kindlaks teinud täpse mehhanismi, mis need valgust kiirgama paneb. Inimesed saaksid kasutada seente leitud lahendust mikromaailma uurimiseks või ka näiteks tänavavalgustina käituvate puude loomiseks.

Liblikaröövikud aitavad plastsaastet hävitada Uuendatud 21:50

25.04.17 ... Inimkond toodab rohkesti plasti ja saastab sellega keskkonda. Nüüd loodavad hispaania teadlased, et inim- ja keskkonnale võivad appi tulla väikesed hallid ja pruunid liblikad, vahaleedikud, õigemini vahaleedikute väikesed röövikud, kes elavad tavaliselt mesitarus ja söövad seal kärjevaha.  

Seeneriik võib olla arvatust oluliselt vanem

25.04.17 ... Rootsi teadlased leidsid Lõuna-Aafrikast päevavalgele tulnud basalditüki pragudest 2,4 miljardi aasta vanuseid seeneniidistikku meenutavaid kivistisi. Kinnitust leides võis esimesi hulkrakseid organisme näha Maal seniarvatust sadu miljoneid aastaid varem.

Läänemeri – hüljeste poegimisturismi sihtkoht

22.04.17 ... Varakevadine Saaremaa. “Osooni” teekond viib Nasvalt Liivi lahes asuva väikese Kerju saare poole. Soov on teada saada, kuidas on läinud sellel aastal hallhüljeste poegimine.

Reportaaž linnurallilt: laulust ja lindudest kihav Tallinn

22.04.17 ... Kell on 5 hommikul ja “Osoon” on Kadrioru pargis. On linnade linnuvaatluse võistlus ja eesmärk on järgmise kaheksa tunni jooksul märgata ja kirja panna võimalikult palju linnuliike. Linnuralli on alanud.

Paljastuhnurid võtavad hapnikupuuduse trotsimiseks taimse mõõtme

21.04.17 ... Hapnik on loomade jaoks hädavajalik. Inimaju hakkab elutähtsa gaasi nappuse korral aeglaselt surema juba kolme minuti pärast. Mõned loomad on aga juba loomult vastupidavamad. Teadlased on nüüd välja selgitanud, kuidas suudavad paljastuhnurid ilma hapnikuta ellu jääda tervelt 18 minutit.

Ornitoloog: rändlindude kevadkülma eest pagemine on tavaline

18.04.17 ... Nii Soomes kui ka Eestis on külmalaine saabumisega täheldatud, et rändlinnud, kes kord tagasi põhja jõudnud, on taas end lõuna poole teele seadnud. Taolist pendeldamist juhtub tegelikult igal aastal ja muretsemiseks oleks põhjust alles siis kui ka mais lund rookima peaksime.

Tartu botaanikaaias pandi tülikas umbrohi taldrikule

17.04.17 ... Tartu botaanikaaias avatud näitusel on väljas 24 muidu umbrohuna tuntud taime, mis tegelikult kõlbavad süüa ja millest saab teha erinevaid roogi, isegi leiba ja veini.

Lihavõtte linnuvaatluspäevadega tähistatakse lindude kevadist saabumist

15.04.17 ... Eesti ornitoloogiaühing kutsub osalema sellel nädalavahetusel peetavatel lihavõtte linnuvaatluspäevadel, mille eesmärk on lindude kevadise saabumise tähistamine ning tähelepanu pööramine meie ümber tegutsevatele sulelistele.

Teadlased imiteerivad Järvselja katsemetsas kliimamuutuseid

12.04.17 ... Teadlased usuvad, et kliimamuutuste tulemusena on Eesti alade ilm tulevikus soojem, niiskem ning võimalike ekstreemsete põudade ja sadudega. Tartu ülikooli keskkonnateadlased uurisidki suurenenud sademetega stsenaariumi mõju meie metsadele ja mullastikule.

Vaataja küsib: kas uriini süstimine teeb tomatid punaseks?

12.04.17 ... Nõukogude ajal levis kuulujutt, et kui tomatitesse süstida uriini, siis lähevad need punaseks. Teadussaate "Novaator" vaataja küsis meie käest, kas see ka päriselus toimib. Küsisime seda akadeemiku ja Eesti maaülikooli taimefüsioloogia professori Ülo Niinemetsa käest.

Elu võib leida isegi 10 kilomeetri sügavusel maakoores

12.04.17 ... Lihtsamad eluvormid võivad suuta trotsida ka kilomeetrite sügavusel ookeanipõhja all valitsevaid äärmuslikke tingimusi, viitavad maailma sügavaima süviku lähistel asuva mudavulkaani juurest kogutud setted. Tähelepanekud parandavad potentsiaalseid väljavaateid leida elu teistelt planeetidelt.

Teadlased jälgisid hüdra kogu närvisüsteemi tegevust

12.04.17 ... Hüdra on väike lihtsakoeline läbipaistev veeloomake, kelle algeline närvisüsteem kujutab endast pelgalt neuronite hajusat võrgustikku. Nüüd on teadlased reaalajas jälginud, kuidas hüdra närvisüsteemi kõik neuronid laenglevad ehk saadavad edasi elektrilisi närvisignaale.

Ligi kaks kolmandikku Suurest Vallrahust on pöördumatult pleekinud

10.04.17 ... Pea kaks kolmandikku Suurest Vallrahust ehk maailma suurimast korallrahust on pöördumatult pleekinud, teatas Austraalia korallrahude uurimisasutus.

Saagrai on märkamatum kui arvata võiks

10.04.17 ... Saagrail on koonu küljes võimas ninamik, mis meenutab oma teravate äärenagadega tõepoolest saagi ja mida saagraid vaadates on üsna raske märkamata jätta. Kuid nüüd selgub, et saagrai ninamik on arenenud evolutsioonis just selliseks, et saagrai saakloomadel on seda raske märgata.

Lendorava pabulad kõrvuti metsnugiste omadega – vaja asuda küttima

08.04.17 ... Maas on lendorava pabulad ja kõrval on kohe metsnugise väljaheide. See tähendab, et kiskja ei liigu väga kaugel oma saakloomast. Ja teada on, et lendorava kõige suuremad looduslikud vaenlased ongi justnimelt metsnugised ja kakulised. „Osoon“ käis uurimas lendorava seiret ning toob välja õige mitu asja, mida lendorava säästmiseks tuleks ette võtta.

Osoon uuris, kuidas Eesti haavapuust valge kuld saab

08.04.17 ... Iga teine Eestis langetatavast haavast jõuab Estonian Celli tehasesse. Kundas asuvasse Austria kapitaliga Estonian Celli tehasesse jõuab pool Eestis langetatavast haavast, millest toodetakse kemitermomehaanilist haava puitmassi. „Osoon“ käis uurimas, kuidas seda tehakse.

Hiiglaslik viirus tekitas tulise vaidluse

07.04.17 ... Enam kui 150 aastat viiruste osas valitsenud dogma põrmustanud hiidviirused külvavad bioloogide seas jätkuvalt lahkhelisid. Järjekordse hiidviiruse genoomi järjestanud teadlased võrdlevad mikroobe oma ohvrite geene varastanud Frankensteiniga. Uurimuse kriitikud osutavad aga puudujääkidele töös kasutatud meetodites.

Peajalgsed kirjutavad oma aju geenikoodi ise ümber

07.04.17 ... Kaheksajalad ja kalmaarid on kummalised loomad. Tuleb välja, et erinevalt suuremast osast teistest loomadest suudavad peajalgsed, kelle hulka kuuluvad kaheksajalad ja kalmaarid koos näiteks ka seepia ehk tindikalaga, muuta omaenda geenides kirjas olevaid juhiseid.

Inimahvid kummutavad kaaslaste väärarusaamu

06.04.17 ... Orangutanid, bonobod ja šimpansid suudavad ennustada sama hästi kui paariaastased inimlapsed, millal on teiste uskumused õiged ja millal väärad. Inimeste lähisugulastel võivad olla olemas vähemalt vaimuteooria algmed, näitavad enam kui 30 primaadiga tehtud katsed.

Tark kimalane korjab vähem nektarit

06.04.17 ... Kimalasi ehk metsmesilasi on targemaid ja rumalamaid. Nüüd tuleb välja, et rumalad kimalased elavad targematest kauem.

Sinivetikad õppisid hapnikku tootma "laenatud" geenide toel

05.04.17 ... Ühe lõpp on teise algus. Umbes 2,4 miljardi aasta eest sai alguse planeedi ajaloo üks kõige ulatuslikum väljasuremine, mis sillutas samaaegselt teed pea kõigi tänapäeval nähtavate eluvormide tekkimiseks. Rühm teadlasi on nüüd saanud parema aimduse hapniku holokausti põhjustanud eluvormide päritolust.

Juhend: milline on ohutu plastik?

05.04.17 ... Plastikust joogipudel, seebikarp või ühekordselt kasutatavad toidunõud – milliseid neist võib põletada nii, et seeläbi keskkonda ja iseend ei kahjusta. Mida tähendavad pakenditel leiduvad tootemärgised? On aeg teha teadlikke valikuid.

Merevaik säilitas ahvi verelibled koos parasiitidega

05.04.17 ... 20–30 miljonit aastat tagasi elas praeguse Dominikaani Vabariigi aladel kaks ahvi, kellest üks, nagu ahvidel ikka kombeks, suges teise ahvi karvakasukat. Suges kasukat, leidis puugi, tõmbas välja ja poetas maha. Ei pannud ta tõenäoliselt tähelegi, et puuk kukkus otse puumahla tilga peale.