Keskkond

WMO: maailma kimbutavad jätkuvalt äärmuslikud ilmaolud

22.03.17 ... Möödunud aasta läks ajalukku rekordilise õhutemperatuuri, erakordselt väikese merejää ulatuse ning enneolematult kiire süsinikdioksiidi suhtelise sisalduse tõusuga, näitab Maailma Meteoroloogia Organisatsiooni raport. Aastat vürtsitasid mitmed äärmuslikud ilmaolud.

Energiatootjate süsinikuheitmete maht ei kasva

21.03.17 ... Maailma energiasektori süsinikdioksiidiheitmete hulk ei kasvanud mullu kolmandat aastat järjest.

Algas kevad

20.03.17 ... Hoolimata sellest, kas akna taga paistis parasjagu Päike, sadas vihma või langes lund, algas esmaspäeval, 20. märtsil kell 12.29 Eestis astronoomiline kevad.

Õuesmäng edendab keskkonnateadlikkust

20.03.17 ... Tundub, et tänapäeval mängivad lapsed vähem õues kui endistel aegadel, mil polnud elektroonikaseadmed veel sedavõrd meeliköitvad kui nüüd. Kuid selgub, et sellest võib kõige muu kõrval kahju olla ka keskkonnakaitse seisukohalt.

Reisijad jätavad Läänemere laevadele maha tohutu hulga jäätmeid

18.03.17 ... Läänemerel seilavad reisilaevad on tohutud ujuvad linnad, oma autoparkla, kaubanduskeskuste, restoranide ja hotelliga. Tallinki laev Baltic Queen mahutab 2800 reisijat, kes kõik siin pidutsevad, söövad, joovad ja veedavad oma öö. “Osoon” uurib aga kuhu liiguvad laeval tekitatud jäätmed.

TTÜ teadlased kasutavad liinilaeva abi reostuse tuvastamiseks

15.03.17 ... Kui naftareostus tekib, siis suurema tõenäosusega laevateedel ning just talvistes oludes. Suuri naftalaike seiratakse praegu satelliitidelt ja lennukitelt, kuid kuna need andmed jõuavad kohale pika ajalõtkuga, ei pruugi naftareostust piisavalt kiiresti avastada. Lisaks pole jääaluseid või väiksemaid reostusi nõnda üldse näha.

Orgaaniline väetamine võib suurendada reostust

15.03.17 ... Eesti maaülikoolis doktoritöö kaitsnud Mailiis Tampere sõnul kaasneb lautadest põldudele veetava vedelsõnnikuga mitmeid probleeme. Esiteks kipuvad meie kliimas ja pinnases toitained ära nõrguma ning võivad põhjavett ja veekogusid reostada, teiseks sisaldab sõnnik sageli antibiootikumresistentsuse geene.

Maailmameri soojeneb arvatust kiiremini

14.03.17 ... Maailmameri hoiab endas seniarvatust 13 protsenti rohkem soojusenergiat, selgub rahvusvahelise teadlasrühma ajakirjas Science Advances avaldatud uuringust.

17 halli varjundit: kas mahetootmine on tavatootmisest keskkonnasõbralikum?

13.03.17 ... Kuigi mahetoit ja -põllundus seostub ilmselt paljudele automaatselt keskkonnasõbralikuma tootmise ja täisväärtusliku toiduga, sõltuvad nende voorused rangelt kontekstist, selgub kõiki teemakohaseid vaheanalüüse hõlmanud suuruuringust.

Pliist haavlid ja õngetinad mürgitavad aastas kümneid merikotkaid

08.03.17 ... Eesti looduskeskkonda jõuab jahi- ja kalameeste vahendusel tuhandeid kilogramme pliid. Raskemetallist põhjustatud mürgistus tekitab merikotkastel tajuhäireid ja võib päädida lindude hukkumisega.

Metsanduse innovatsiooni kannustavad piirangud

01.03.17 ... Hiljuti Eesti maaülikoolis doktoritööd kaitsnud Meelis Tederi sõnul pole metsandus eriti innovatiivne ehk uuenduslik valdkond. Pigem toimub uuendus puidutöötlemises või nendes valdkondades, mis valmistavad seadmeid, olgu need siis metsanduse või puidutöötlemise tarbeks.

Teadlased arvutasid välja saiapätsi keskkonnamõju

28.02.17 ... Peaaegu pool saiapätsi valmistamisel keskkonnale jäetavast jäljest tuleneb lämmastikväetiste kasutusest, järeldavad briti teadlased. Kokkuvõtlikult on saiapätsi valmistamiseks kuluv ressursside hulk võrreldav umbes viie kilomeetri pikkuse autosõiduga*.

Uuring: taimekaitsevahendite kasutust saab oluliselt vähendada

28.02.17 ... Põldude kaitseks kasutatavate taimekaitsevahendite hulka saab oluliselt kärpida, vähendamata seejuures põllukultuuride saagikust ja põllumeeste teenitavat tulu, selgub Prantsusmaal tehtud suuruuringust. Üleminek nõuab aga kopsakaid alginvesteeringuid.

Nutikas tehas sorteerib prügi optilise seadmega

27.02.17 ... Jäätmekäitlus muutub tänu tehnoloogiale üha nutikamaks ning oskab prügi liigiti sorteerida optilise seadme abil. “Osoon” käis uuenduslikku tehast uurimas ning tuvastas, et kõrgtehnoloogiline tehas ei vabasta siiski prügi liigiti sorteerimisest kodudes.

Soovitused kliimasõbralikuks toitumiseks

21.02.17 ... Eelistades lähedal kasvatatud toitu välismaisele ja kaugelttoodule ning vähendades liha osakaalu oma toidulaual saab iga inimene vähendada oma mõju kliimamuutusele, kirjutab Eestimaa looduse fondi kliimamuutuste teavitusjuht Meel Valk.

"Osoon" uuris kuiva maa ja süvavee vahele jäävaid alasid

20.02.17 ... Märgalad on kooslused ja maastikud, mis hoiavad ja koguvad vett. Sellepärast ongi nad märgalad. Need on ökosüsteemid, mis on kuiva maa ja süvavee vahel. See, et nad hoiavad vett, ongi see võtmekoht, mille pärast "Osoon" käis Endla looduskaitsealal Kaasikjärve rabas rahvusvahelisel märgalade päeval.

Mööbli-, plasti- ja rõivajäägid vormuvad soojaks ja uuteks toodeteks

20.02.17 ... Tööstuses tekib paratamatult jääke, olgu need tekstiilist või puidust – kõike saab teatud määral ära kasutada tootmise tõhustamiseks või kulude vähendamiseks. "Osoon" uuris, kuidas seda tehakse.

Uus-Meremaa on senitunnustamata mandri veepealne osa

18.02.17 ... Ei juhtu just väga sageli, et on põhjust teatada uue mandri leidmisest maakeralt. Uus-Meremaa teadlased annavad teada, et nende saareriik kujutab endast tegelikult veealuse kontinendi üle veepinna ulatuvat osa.

Ookeanisüvikud on tugevalt saastunud

17.02.17 ... Maailmamere sügavikes elavates kirpvähilistes leidub kohati rohkem saasteaineid, kui Hiina saastunud jõgedes elutsevates krabides, järeldavad Mariaani ja Kermadeci süviku nõlvadelt kogutud proove uurinud teadlased.

Millised tuuled puhuvad Hiiumaa hiigeltuulepargi ehitamisel?

13.02.17 ... Merele tuulepargi planeerimine on Eestis erakordne ettevõtmine. Mujal maailmas on meretuulepargid aina populaarsemad, sest maismaal jääb sobivat ruumi üha vähemaks ja merel on ka tuult rohkem. Ettevõte 4Energia on meretuulepargi äriprojekti arendanud juba 10 aastat, kuid miks plaanitakse seda just Hiiumaa rannikule? „Osoon“ uuris lähemalt.

Lumeilvesed käisid Eesti mägesid üle mõõtmas

11.02.17 ... 2013. aastal ei teadnud keegi, et Kukumägi on Eesti 20 kõrgema mäe hulgas. Seda sellepärast, et keegi polnud piisavalt täpsete riistadega seda üle mõõtnud. „Osoon“ käis kaasas Tartu üliõpilaste looduskaitse ringi algatatud matkaga Lumeilves, millel mõõdetakse üle Eesti mäetippe.

Eesti mudakivi ehk graptoliitargilliit – kas oht või kasulik maavara?

07.02.17 ... Eesti graptoliitargilliit tuntakse kui üht vana mudakivi, mis paljudele seostub uraani, kiirguse ja radooniga. Selle kivimi positiivseid ja negatiivseid tahke ning nendega seotud ülikoolidevahelisi uuringuid tutvustavad Alvar Soesoo ja Sigrid Hade Tartu ülikoolist ja Tallinna tehnikaülikoolist.

Ringkäik Eesti brändirahnude kivises maailmas

04.02.17 ... Rändkivides pole iseenesest midagi erilist, sest ainuüksi sentimeetrise läbimõõduga kristalset veerist, mis meie aluspõhjas ei paljandu, võib juba nimetada rändkiviks. Hiidrahnud on aga tõelised looduse imed ja Kunda lähedal Letipeal asuv Ehalkivi võiks vabalt olla Eesti "brändrahn". "Osoon" teeb põhjaliku sissevaate ränd- või hiidrahnude maailma ja tõestab, miks rahn tõesti ongi Eesti bränd. 

Graafikud: jaanuaris sadas keskmisest poole vähem

01.02.17 ... Jaanuari keskmine õhutemperatuur oli -2,1 °C, mis on paljuaastasest keskmisest 1,4 °C kõrgem. Vihma ja lund langes taevast tavapärasest poole vähem – vaid 26 millimeetrit

"Osoon" veealuste ohtude ja ohumärkide jahil

30.01.17 ... Punane, roheline, kollane, punane-valge, must-kollane – need värvilised jonnipunnisarnased suured tünnid ja kiitsakad silindrid pole muud kui mere suvised "liiklusmärgid", mis on talveks Rohuküla sadama kai äärde puhkama toodud. "Osoon" käis veeteede ametiga mere ohumärke välja korjamas.

Süvakivimite sees võib tekkida vett

28.01.17 ... Maakera suured veevarud ei tarvitsegi olla saabunud siia komeetidega, nagu tänapäeval enamasti arvatakse, vaid tekkinud kohapeal, meie planeedi sisemuses.

TTÜ teadusprojektiga püütakse põlevkivist väärtuslikku kerogeeni välja võtta

27.01.17 ... Tallinna tehnikaülikool sõlmis lepingu ettevõttega Kerogen, et asuda otsima põlevkivi kerogeeni väärindamise tehnoloogiat.

Maavärin võis maailma kõrgeima mäe madalamaks teha

26.01.17 ... Maailma kõrgeim mäetipp Džomolungma võib pärast tunamullust Nepali maavärinat olla senisest madalamaks jäänud. Nii paistab satelliitidelt tehtud mõõtmiste järgi, aga india teadlased kavatsevad nüüd minna tipu kõrgust koha peale üle mõõtma.

Inimtegevus soojendab tööpäeviti linnasüdant

24.01.17 ... Juba ammust aega on räägitud sellest, et inimene muudab kliimat, aga nüüd selgub, et inimtegevus võib üsna tuntavalt mõjutada ka ilma. Austraalia teadlaste uuring tuvastas, et suuremates linnades tõuseb õhutemperatuur võrreldes ümbritsevate aladega igal nädalal järk-järgult esmaspäevast reedeni, nädalavahetusel aga langeb.

"Osooni" reportaaž: olmeprügi jutustab lugu

23.01.17 ... Kui palju mõtlevad inimesed prügi ära visates, kuhu need lõpuks jõuavad ja mis neist edasi saab? "Osoon" uuris lähemalt prügi lugu ehk kuidas me praegu ja kuidas varem on prügiga majandatud ning kas me oleme oma esivanematega võrreldes targemad prügikäitlejad.

Vedelad soolad aitavad ökoloogilist jalajälge vähendada

14.01.17 ... Ökoloogilise jalajälje vähendamiseks on vaja seadmeid, mis aitaksid edukalt energiat muundada ning liikuda alternatiivsemate energiatootmise võimaluste poole võrreldes fossiilsete kütustega. Carolin Siimensoni doktoritöö Tartu ülikoolis just sellele keskenduski.

Indial ja Euraasial võis olla sidemeid juba enne ühinemist  

13.01.17 ... India on oma pika geoloogilise ajaloo jooksul olnud ka päris ehtne saar. Umbes 100 miljoni aasta eest murdus see Aafrika ja Madagaskari küljest lahti ning alustas uhkes üksinduses pikka merereisi põhja poole, kuni tormas lõpuks sellise jõuga vastu Euraasiat, et tekkisid Himaalaja mäed.

Prantsusmaa keelustas plastikust toidunõud – kas Eesti on järgmine?

11.01.17 ... Paar nädalat tagasi vapustas maailma meediat uudis Prantsusmaal jõustunud seadusest, millega keelati klassikaliste plastikust toidunõude kasutamine – edaspidi saavad Pariisi arvukad tänavakohvikud kasutada vaid biolagunevad söögiriistasid. Keeld on leidnud elavat vastukaja ning ka vastuseisu.

Atlas kaardistab liigikao põhisüüdlased

09.01.17 ... Üleilmastunud maailmas avaldab praktiliselt iga tarbimisotsus survet tuhandete kilomeetrite kaugusel asuvatele ökosüsteemidele. Rühm teadlasi on nüüd kokku pannud atlase, mis kaardistab pea iga riigi tarbimise mõju teiste riikide bioloogilisele mitmekesisusele. Töörühm loodab, et ettevõtmine võiks aidata fokusseerida liikide kaitseks tehtavaid jõupingutusi.

Möödunud aasta oli taas mõõtmisajaloo kõige soojem

07.01.17 ... Planeedi keskmine õhutemperatuur ületas möödunud aastal 18. sajandi keskpaiga temperatuuri 1,3 °C võrra, näitab Euroopa Liidu Kopernikuse programmi kliimamuutuste teenistuse analüüs. Tegu on kõige soojema aastaga alates regulaarsete ilmavaatluste algusest.

Detsember oli novembrist soojem

02.01.17 ... Detsembri keskmine õhutemperatuur ületas paljuaastast keskmist 2,8 °C ja novembri keskmist õhutemperatuuri 0,8 °C võrra. Vihma ja lund sadas maha aga 29 millimeetri jagu, mis moodustas keskmisest vaid 55 protsenti.

Ka Ida-Antarktika jää sulab altpoolt

28.12.16 ... Teadlased on saanud senisest kindlamat alust kahtlustusele, et Ida-Antarktikas soojendab ja sulatab merevesi üht suurt jääliustikku, mis ulatub otsapidi mere kohale.

Paljude loomaliikide langus sai alguse tööstuslikust pöördest

27.12.16 ... Mõnedki teadlased on hakanud väitma, et maakeral on alanud kuues suur eluslooduse väljasuremise laine, põhjuseks inimeste tegevus. Nüüd teatab rühm hiina ja ameerika teadlasi, et nende arvestuse järgi algas selgroogsete loomade arvukuse kiire langus juba 19. sajandi lõpus, kui industrialiseerumine on kõige täiemas hoos.

Maa-alune sularauajõgi kogub kiirust

21.12.16 ... Sügaval maakera sees kogub kiirust sularaua jugavool, mis on peaaegu niisama kuum kui Päikese pind.

Bistroo-restoran loeb toidusäästmise nimel oma klientide suutäisi

19.12.16 ... Kuigi suured restoranide ketid on ka suured toiduraiskajad, astuvad vähemalt mõned neist samme ka probleemi lahendamiseks. Näiteks bistroo-restoran Lido tellib oma tooraine vastavalt klientide arvule ja lähtub tellimuste tegemisel just nimelt sellest, et järele jääks võimalikult vähe ja toidukasutus oleks võimalikult efektiivne.

Graafikud: kõige rohkem toitu jõuab prügikasti kodudes

19.12.16 ... Eesti toidupoodides jääb igal aastal müümata 12 000 tonni toidukaupu, mis tähendab rahas mõõdetuna 22 miljonit eurot. Suur osa sellest toidust leiab tee prügikasti, kuid see on vaid murdosa kogu äravisatavast toidu hulgast – toiduraiskamise suurim süüdlane on hoopis ostja.

Toidusäästmine vajab planeerimist ja nutikust: kuus nippi, kuidas toitu vähem raisata

19.12.16 ... Kuigi vanu harjumusi on keeruline muuta, on inimeste käitumine toidu tarbimisel kriitilise tähtsusega, sest toidu raiskamine ja kliimamuutused on otseselt seotud. Teadmine, et eestlased viskavad oma kodudes aastas ära ligi 63 miljoni euro väärtuses toitu ja sellest tekkinud keskkonnakahju võrdub 50 000 sõiduauto tekitatud süsihappegaasiga, tähendab, et on viimane aeg hakata toitu mõistlikumalt tarbima. "Osoon" annab kuus lihtsat nippi, kuidas seda teha.

Toidupanga tegelikkus: prügivedu on odavam kui annetamine

19.12.16 ... Lisaks erinevatest kauplustest päästetud kaubale jõuab Toidupanka toit vahel ka otse tootmisliinilt – põhjuseks müügikõlbmatu välimus või vale värv. Kuid mitte alati ei tooda toitu abivajajatele ning ühe sellise põhjuse toob vaatajate ette „Osooni“ erisaade toiduraiskamisest.

Uus maakoor on vanast õhem

14.12.16 ... Maakoor on jäänud viimasel ajal õhemaks. Pärast seda, kui kunagine ülimanner Pangea laiali lagunes, on uus ookeani põhjas tekkinud maakoor õhem, kui enne tekkinud koor.

Doktoritöö: pinnase radoonitase on Eestis väga muutuv

12.12.16 ... Kuigi tervisele ohtlikult kõrge radooniriskiga piirkonnad asuvad peamiselt Põhja-Eesti klindivööndis, on pinnase radoonitase ja gaasi käitumine pinnases Eestis väga muutuv, leiab Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi doktorant Krista Saarik oma doktoritöös.

Graafik: november oli keskmisest jahedam ja sombusem

02.12.16 ... Novembris võis Eestis Päikest keskmiselt taevalaotusel näha vaid 26 tundi. Õhutemperatuur jäi paljuaastasest keskmisest 1,4 °C võrra madalamaks.

Kui palju kaalub inimkonna loodud tehisloodus?

01.12.16 ... Inimkond on oma tegevusega loonud maakerale litosfääri, hüdrosfääri, atmosfääri ja biosfääri kõrvale uue kesta. Kõiki inimeste loodud struktuure nagu elumaju ja tehaseid, esemeid nagu potte-panne ja nutitelefone ning lõpuks ka prügimägesid, kuhu need esemed jõuavad, võime ühtekokku nimetada tehnosfääriks. Ja tehnosfäär loomulikult üha kasvab.

Metamaterjal kaitseb maavärina eest

24.11.16 ... Sarnaselt heli ja valgusega levivad ka maavärinad lainetena. Juba on loodud materjale, mille struktuur mõjutab heli ja valguse levikut. Nüüd töötavad teadlased aga selle kallal, et luua nendest struktuuridest suuremad versioonid, mida saaks kasutada maavärina leviku kontrollimiseks.

Libedusetõrje sunnib konnad sugu vahetama

23.11.16 ... Kui tee on talvel libe, visatakse sellele soola. See sulatab jääd ja teel saab kindlamini sõita. Kuid teede soolatamisel on ka omad puudused. Ameerika Ühendriikides tehtud katsetest selgub, et teedele visatav sool võib mõjutada lähialade konnaasurkonna soolist koosseisu.

Vett on maa sees seniarvatust sügavamal

22.11.16 ... Vett võib leiduda veel sügavamal Maa sees, kui seni arvatud. Teadlased väidavad, et 400 kuni 600 kilomeetri sügavusel maakera vahevöös leidub mineraalide sees vett.