Keskkond

Teadlased ei näe Emajõe tselluloositehase plaane loodussäästlikena

28.06.17 ... Eesti puidu väärindamine on teretulnud, kuid praeguste pealiskaudsete andmete põhjal tehtud analüüside põhjal on küsitav, kas Emajõgi kannaks välja tehasest tuleva lisareostuse. Paistab ka, et riigil pole plaani, kuidas majandada metsa siis, kui Tartumaal on ettevõte, kes on valmis ära ostma kõik Eesti ekspordiks mineva puidu. Tselluloositehase mõjude üle veele ja metsale arutlesid Teaduste Akadeemia seminaril Tartu teadlased.

Tartu Ülikooli teadlased taastavad meriheina aasasid

27.06.17 ... Inimtegevuse tõttu on mereökosüsteemides toimunud pöördumatud muudatused. Need on omakorda mõjutanud negatiivselt näiteks röövtoidulisi kalu ja mereimetajaid, mille kunagisest populatsioonist on alles üksnes 5 protsenti. Rahvusvahelise projekti Horisont 2020 raames on Eesti Mereinstituudi teadlased võtnud eesmärgi ökosüsteeme meriheina aasade loomisega taastada. Jane Saluorg.

Doktoritöö: kaks tegurit, mis pikendavad paneelmajade eluiga

27.06.17 ... Eestis on ligikaudu 3000 raudbetoon-suurpaneelidest kortermaja, mis ehitatud möödunud sajandi teisel poolel, millest on praeguseks terviklikult renoveeritud kõigest vähem kui kümnendik. TTÜ doktoritöös tuuakse välja kaks tegurit, mis aitavad paneelmajade eluiga oluliselt pikendada.

Teaduste Akadeemias arutleti eesti puidutööstuse tuleviku üle Uuendatud 11:00

27.06.17 ... Kaasaegsete puidukeemia tehnoloogiate rakendamine võimaldaks kasvatada Eestil kordades puidult teenitavat ühiskondlikku tulu. Selleks tuleb aga üdini mõista muu hulgas tehnoloogiatega kaasnevaid riske, metsavarude seisu, aga ka silmas pidama metsa laiemat rolli ühiskonnas ja kultuuris. Kontsentreeritud faktipõhist ülevaadet pakkus Eesti Teaduste Akadeemia korraldatav seminar.

Tugevamad jäävad ellu? Kliimamuutused mõjutavad puunaabreid erinevalt

23.06.17 ... Teadlaste hinnangul toovad kliimamuutused Eesti aladel kaasa rohkem sademeid ja ekstreemsed ilmastikuolud. Kuidas meie mets sellega hakkama saab, seda uurivad teadlased Tartumaal Järvselja katsemetsas. Hiljuti avaldatud uuringust selgub, et naabrite omavahelised suhted ja konkurents mängivad olulist rolli puude kohanemisvõimes kliimamuutustega.   

Võidupüha ilm interaktiivsel kaardil: jahedavõitu, pilvine, kuid vihmata

22.06.17 ... Ükski lõke ei jää võidupüha õhtul vihmast märgade puude tõttu süütamata. Küll aga tasuks hilisemateks õhtutundideks varuda soojemaid riideid, sest õhutemperatuur jääb üle Eesti vaid kümmekonna kraadi juurde. Alati võib muidugi lõkkele lähemale pugeda, aga sealjuures tulevad päästjad meelde, et viimane kustutab tule - nii jääb õnnetus tulemata.

Kuidas mõistusega vältida evolutsiooni hammasrataste vahele jäämist

22.06.17 ... Ühiskonnale ja indiviidile kahjulikud nähtused alates magusaarmastusest kuni teiste kultuuride mittesallimiseni on kujunenud välja evolutsiooni käigus küttide-korilastena, kuid on aeg hinnata ümber oma arengulooline taak ning anda oma liigi edasisele kujunemisele soodsamad suunised, selgub Müürilehe intervjuust Tuul Sepaga.

Kliimamuutused ähvardavad muuta hea kohvi harulduseks

22.06.17 ... Kliimamuutused võivad muuta Etioopias selle sajandi lõpuks enam kui praegu poole kohvi kasvatamiseks kasutatavast põllumaast kasutuskõlbmatuks. Targa majandamise ja kohviistanduste asukoha muutmisega oleks võimalik aga nende kogu pindala neljakordistada, näitab värske uuring.

Erik Puura: Mille kulul me elame?*

16.06.17 ... Kas Eesti rakendusgeoloogia on seonduvalt maapõuestrateegia loomisega ja riikliku geoloogiateenistuse moodustamisega tuhast tõusmas või on see ajutine nähtus, mis peagi vajub ajaloohämarusse, sest ühtegi suuremat ressursside kasutamisega seonduvat arendusprojekti pole väikses Eestis niikuinii võimalik läbi viia?

Soomere: kiirkatamaraani lained on Tallinna lahel eluohtlikud

14.06.17 ... Viking Line'i kiirkatamaraan Viking Faster (FSTR) tekitab Tallinna lahel eluohtlikult kõrgeid laineid ja alus peaks ohutuse tagamiseks praegusest varem kiiruse maha võtma, leiab mereteadlane ja Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere.

Sirje Keevallik: üleujutuste anatoomia Eestis ja Itaalias

13.06.17 ... Igal aastal juhtub mõnes Eesti linnas, et tugeva vihmasajuga tekib uputus. Möödunud aasta 10. juulil nägi Tallinn välja nagu Veneetsia, pühapäeval olid Tartu Lõunakeskuse ees autod kõhuni vees. Üleujutuste põhjustest annab ülevaate TTÜ meresüsteemide instituudi meteoroloogiaprofessor Sirje Keevallik.

Teadlased taastavad veealuseid meriheina aasasid

08.06.17 ... Tartu ülikooli Eesti mereinstituudi teadlased plaanivad Eesti rannikumerre istutada 384 meriheina taime, et aidata taastada mereökosüsteeme ja parandada mereelupaikade seisundit.

Geoloogid ja bioloogid on mandritriivi asjus ühte meelt

08.06.17 ... Mitusada miljonit aastat tagasi olid liitunud kõik maailma mandrid üheks hiigelsuureks mandriks nimega Pangaea. Millal mingi tükk Pangaea küljest minema triivis, seda on püütud kindlaks teha nii geoloogiliste kui ka bioloogiliste meetoditega. Nüüd on teadlased tuvastanud, et eri meetoditega teineteisest sõltumatult saadud andmed klapivad omavahel väga hästi kokku.

Doktoritöö: Tallinna ümbruse sademevee kvaliteet üllatas teadlasi

07.06.17 ... Tallinna tehnikaülikoolis (TTÜ) kaitstud doktoritöö uuringutest selgus teadlasi meeldivalt üllatanud tulemus: kanalisatsiooni minev sademevee reostusnäitajad on alla piirnormi ja näitavad vähenemistrendi. Põhjus peitub üha puhtamates tänavates.

Täispikk intervjuu: kosmoseteadlane Matt Taylor

05.06.17 ... Alles paar aastat tagasi jälgis kogu maailm põnevusega, kuidas Rosetta kosmosemissiooni käigus maanduti esimest korda ajaloos liikuvale, vaid 5 km läbimõõduga komeedile. Tartu ülikoolis külalisloengut andnud Matt Taylor vastutas sellel missioonil tehtava teaduse eest:

Tarmo Soomere arvates on USA lahkumine kliimaleppest tõsine löök

02.06.17 ... Eesti Teaduste Akadeemia presidendi Tarmo Soomere sõnul on USA Pariisi kliimakokkuleppest tagasi tõmbumine tõsine löök, selle täpset mõju on aga veel raske hinnata.

Põhja-Jäämerest leiti sadu kraatreid

02.06.17 ... Barentsi merd uurinud teadlased leidsid selle põhjast sadu, mõnel juhul enam kui kilomeetrise läbimõõduga kraatreid. Süvendeid seostatakse metaani plahvatusliku vabanemisega eelmise jääaja lõpus.  

Trump teatas Pariisi kliimaleppest taandumisest Uuendatud 23:59

01.06.17 ... USA president Donald Trump teatas neljapäeva õhtul, et viib USA Pariisi kliimaleppest välja.

Graafikud: mais sadas tavapärasest pea kolm korda vähem

01.06.17 ... Mai keskmine õhutemperatuur oli 9,3 C°, mis on tavapärasest veidi madalam. Vihma ja lund sadas aga normist peaaegu kolm korda vähem.

Inimesed on loodust pliiga saastanud tuhandeid aastaid

01.06.17 ... Inimene hakkas keskkonda saastama juba ammu enne 18. sajandil alanud tööstusrevolutsiooni. Ameerika, saksa ja briti teadlaste uuringust selgub, et metalle kaevandades ja maaki sulatades on saastanud inimesed loodust juba tuhandeid aastaid.

Mereplasti võivad lagundada mikroobid

29.05.17 ... Maailmameres hulbib ringi hiiglaslikul hulgal plastjäätmeid, kuid nüüd selgub üllataval kombel, et meres on plasti siiski arvatust vähem. Rühm kataloonia teadlasi väidab, et põhjuseks on tõenäoliselt meres elavad ja plastist toituvad pisiolendid.

USA-Mehhiko müür teeks karuteene bioloogilisele mitmekesisusele

25.05.17 ... Juhul kui Ameerika peaks tõepoolest ehitama USA-Mehhiko piirile 3219 km pikkuse müüri, siis on see eelkõige väljakutse loomadele ja bioloogilisele mitmekülgsusele, mitte inimestele, kirjutab väljaanne BioScience. Selline müür tooks kaasa loomade elupaikade killustumise, seades niiviisi ohtu mitmete liikide heaolu.

Loomakasvatus toidab ohtlikku antibiootikumiresistentsust

25.05.17 ... Koguseliselt kulub loomakasvatuses märksa rohkem antibiootikume kui meditsiinis. Nii on tekib suur osa antibiootikumiresistentsusest just intensiivse loomakasvatuse tulemusel, kirjutavad Tartu ülikooli doktorant Ülar Allas ja antimikroobsete ainete professor Tanel Tenson mai-juuni Horisondis.

Selgusid energiasäästu konkursi Negavatt võitjad

24.05.17 ... Tartus selgusid Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) energia- ja ressursisäästu konkursi Negavatt neljanda hooaja võitjad.

Arhitekt Ülar Mark: tulevikumaja tunneb elanikku ja on säästlik

24.05.17 ... Mai-Juuni Horisondile antud intervjuus räägib uuendusliku väikemaja Koda arhitekt Ülar Mark tarkadest majadest.

Kalad aitavad korallivetikatel fotosünteesida

22.05.17 ... Looduses on kõik kõigega seotud. Teadlased on avastanud, et Punase mere korallide vahel elutsev kala aitab korallide sees elutsevatel vetikatel fotosünteesida.

Ükssarvvaalad aitavad jää sulamist mõõta

19.05.17 ... Põhja-Jäämeres elutsevad ükssarvvaalad ehk narvalid tulevad teadlastele kliimamuutuse uurimisel appi.

Kopratamm hoiab jõevee jaheda

18.05.17 ... Kui kobras ehitab jõe peale tammi, langeb jõevee maksimumtemperatuur, hoides seega ära soojatundlike kalade kahjustusi.

Uuring: kuuejalgne toidutootmine on kanade pidamisest keskkonnasäästlikum

11.05.17 ... Kuuejalgne toit ehk putukad, millest loodetakse tulevikus olulist toidulaualisa, maitsevad natuke nagu kanaliha. Kuid kas nende tööstuslik kasvatamine toob keskkonnale suurema koormuse kui kanalad, seda uurisid Taani teadlased.

Noort Maad kattis üleilmne ookean

09.05.17 ... Noor maakera oli tõenäoliselt tasase pinnaga ja peaaegu tervenisti veega kaetud. Nii väidavad austraalia teadlased, kes on uurinud Lääne-Austraalias leiduvaid maailma vanimaid kivimeid.

Teraslinnud ja päris linnud Ämari lennuväebaasis

07.05.17 ... „Osooni“ võttemeeskond käis uurimas Ämari lennubaasi turvakaamera fotosid, et näha, millised linnud on lisaks suurtele teraslindudele kaitseväe territooriumil sisse seadnud.

Eestlased loodavad asenduslihaga planeeti päästa

03.05.17 ... Taimetoitlus pole moeröögatus, vaid paratamatus. Aastaks 2050 elab maailmas üheksa miljardit inimest. Liha tootmine sellisele hulgale praeguses tempos mõjuks planeedi ressurssidele laastavalt. Seetõttu on hulk nutikaid eestlasi ja siinseid ettevõtteid haaranud tulevikku ennetades ärivõimalusest ja loovad asendusliha.

Keskkonnafilm: kõrgklassi jahiturism õigustamas looduse hävitamist

02.05.17 ... "Kõige ebameeldivam on näha, kuidas inimene laseb looma maha ja tunneb sellest tohutu suurt rõõmu," ütleb zooloog Lennart Lennuk kommenteerides keskkonnakuu dokumentaalfilmi "Safari".

Eestis oli 40 aasta kõige külmem aprill

02.05.17 ... Ilmateenistuse andmeil oli lõppenud aprill keskmisest oluliselt külmem ja sajusem. Sama jahe oli aprill viimati aastatel 1974 ja 1971.

Eestlased peaksid UV-kiirguse mõjule enam tähelepanu pöörama

02.05.17 ... Kui palju jõuab UV-kiirgust Eestis maale ja inimesteni ning kuidas mõjutavad seda pilved? Tartu observatooriumi nooremteadur Margit Aun uuris seda Tartu üliloolis kaitstud doktoritöös ja pani esimest korda kirja andmed Eesti UV-kiirguse spektrite ja koguste kohta.

Taimi Paljak halvas ilmas kliimasoojenemist ei süüdista

27.04.17 ... Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi sünoptik Taimi Paljak selgitas, miks tänavune kevad on niivõrd külm ning lohutas, et suvi võib kõigest hoolimata soe tulla.

Uuring Saaremaalt: uutes hoonetes on radoonitase kõrgem kui vanades

27.04.17 ... Uute hoonete õhus on radioaktiivset radooni rohkem kui vanades, selgub Saaremaa ühisgümnaasiumi õpilaste Gendra Allikmaa ja Huberta Karma uuringust. Ühtlasi selgitasid õpilased välja, kuidas on radoonitasemega Saaremaal võrreldes ülejäänud Eestiga.

Kunstlikud magusained tapavad vee-elustikku ja reostavad põhjavett

21.04.17 ... Viimase viie aastaga on plahvatuslikult kasvanud kunstlike magusainete levik looduses, näiteks põhjavees. Kuna magusainete lagunemisel tekkivad ained kahjustavad vetikaid ja putukaid, mis omakorda on toiduks kaladele, aitab inimeste tehismagusa isu kaude kaasa veeorganismide kahjustamisele.

Tuumajaamade sulgemine vähendas imikute sünnikaalu

05.04.17 ... Läbimõtlematult tuumaenergiast loobumine võib tuua rohkem kahju kui kasu. USA-s Three Mile Islandi tuumaõnnetuse järellainetuse mõjul toimunud tuumajaamade sulgemisega paralleelselt vähenes mitmel pool laste sünnikaal. Põhjusena võib näha saastavamate energiaallikate kasutuselevõttu.

Lääneriikide tarbimise mõjul sureb Aasias kümneid tuhandeid inimesi

30.03.17 ... Ainuüksi Lääne-Euroopa ja Ameerika Ühendriikide jaoks mõeldud kaupade tootmisel tekkiv õhureostus viib Hiinas igal aastal enam kui 108 000 inimese enneaegse surmani. Kokku nõuab rahvusvahelisest kaubandusest tingitud õhureostus aastas enam kui 750 000 elu.

Metsad mõjutavad nii kohalikku kui üleilmset kliimat

29.03.17 ... Metsad täidavad planeedi jahutamisel mitmekülgset rolli ja ei piirdu ainult süsinikdioksiidi talletamisega.

WMO: maailma kimbutavad jätkuvalt äärmuslikud ilmaolud

22.03.17 ... Möödunud aasta läks ajalukku rekordilise õhutemperatuuri, erakordselt väikese merejää ulatuse ning enneolematult kiire süsinikdioksiidi suhtelise sisalduse tõusuga, näitab Maailma Meteoroloogia Organisatsiooni raport. Aastat vürtsitasid mitmed äärmuslikud ilmaolud.

Energiatootjate süsinikuheitmete maht ei kasva

21.03.17 ... Maailma energiasektori süsinikdioksiidiheitmete hulk ei kasvanud mullu kolmandat aastat järjest.

Algas kevad

20.03.17 ... Hoolimata sellest, kas akna taga paistis parasjagu Päike, sadas vihma või langes lund, algas esmaspäeval, 20. märtsil kell 12.29 Eestis astronoomiline kevad.

Õuesmäng edendab keskkonnateadlikkust

20.03.17 ... Tundub, et tänapäeval mängivad lapsed vähem õues kui endistel aegadel, mil polnud elektroonikaseadmed veel sedavõrd meeliköitvad kui nüüd. Kuid selgub, et sellest võib kõige muu kõrval kahju olla ka keskkonnakaitse seisukohalt.

Reisijad jätavad Läänemere laevadele maha tohutu hulga jäätmeid

18.03.17 ... Läänemerel seilavad reisilaevad on tohutud ujuvad linnad, oma autoparkla, kaubanduskeskuste, restoranide ja hotelliga. Tallinki laev Baltic Queen mahutab 2800 reisijat, kes kõik siin pidutsevad, söövad, joovad ja veedavad oma öö. “Osoon” uurib aga kuhu liiguvad laeval tekitatud jäätmed.

TTÜ teadlased kasutavad liinilaeva abi reostuse tuvastamiseks

15.03.17 ... Kui naftareostus tekib, siis suurema tõenäosusega laevateedel ning just talvistes oludes. Suuri naftalaike seiratakse praegu satelliitidelt ja lennukitelt, kuid kuna need andmed jõuavad kohale pika ajalõtkuga, ei pruugi naftareostust piisavalt kiiresti avastada. Lisaks pole jääaluseid või väiksemaid reostusi nõnda üldse näha.

Orgaaniline väetamine võib suurendada reostust

15.03.17 ... Eesti maaülikoolis doktoritöö kaitsnud Mailiis Tampere sõnul kaasneb lautadest põldudele veetava vedelsõnnikuga mitmeid probleeme. Esiteks kipuvad meie kliimas ja pinnases toitained ära nõrguma ning võivad põhjavett ja veekogusid reostada, teiseks sisaldab sõnnik sageli antibiootikumresistentsuse geene.

Maailmameri soojeneb arvatust kiiremini

14.03.17 ... Maailmameri hoiab endas seniarvatust 13 protsenti rohkem soojusenergiat, selgub rahvusvahelise teadlasrühma ajakirjas Science Advances avaldatud uuringust.

17 halli varjundit: kas mahetootmine on tavatootmisest keskkonnasõbralikum?

13.03.17 ... Kuigi mahetoit ja -põllundus seostub ilmselt paljudele automaatselt keskkonnasõbralikuma tootmise ja täisväärtusliku toiduga, sõltuvad nende voorused rangelt kontekstist, selgub kõiki teemakohaseid vaheanalüüse hõlmanud suuruuringust.