Keskkond

Energiasäästlik renoveerimine tasub ära, järgida tuleb aga selgeid reegleid

16.08.17 ... Korterelamute energiasäästlikuks renoveerimine kogub Eestis hoogu. Korteriühistuid on toetatud seejuures KredExi vahendusel juba üle kümne aasta. Vähem on teada tõsiasi, et vastavate toetusmeetmete kujundamisse on kaasatud ka teadlased.

Antarktise jää alt leiti sadakond vulkaani

16.08.17 ... Antarktise jääkilbi alt on avastatud ligi sada vulkaani. Või vähemalt on need koonusjad pinnavormid teadlaste hinnangul üsna tõenäoliselt vulkaanid.

Kevadised suurveed saabuvad Baltimaades pea kuu aega varem

15.08.17 ... Kevadised suurveed saabuvad Baltimaades ja Euroopa kirdeosas viimase 40 aasta jooksul toimunud kliimamuutuste tõttu pea kuu aega varem, viitavad 38 riigis tehtud mõõtmised.

Mootorrattaga müristamise eest saab karistada küll – aga ennekõike teoorias

15.08.17 ... Olgugi et liiklusseadus sätestab selgelt, kuidas tuleb karistada mootorratturit, kelle sõiduk teeb lubatust rohkem müra, ei saa tegelikkuses selliseid juhte vastutusele võtta, sest politseil puuduvad rikkumise tõendamiseks mõõteseadmed. Isegi kui politsei sõiduki kontrollimiseks kinni peab ja tehnilistele nõuetele mittevastavuse tõttu korduvülevaatusele saadab, saab juht selle ülevaatuse ajaks kiirelt jälle nõuetele vastavaks muuta.

Video: Rootsi mees filmis haruldast valget põtra

14.08.17 ... Rootsis Värmlandi läänis Eda vallas õnnestus kohalikul elanikul Hans Nilssonil eelmisel nädalal metsas jalutades märgata haruldast valget põtra ning looma ka filmida. Video "muinasjutulisest" põdrast levis internetis kulutulena.

Troopikametsade raie on igipõline tava

12.08.17 ... Troopikametsad, mille kiire maharaiumine teeb paljusid murelikuks, ei ole tegelikult ka varem olnud inimtegevusest sugugi nii puutumatud, kui on üldiselt arvatud. Inglise, Saksa ja Prantsuse teadlased väidavad, et inimesed on maailma troopikametsade käekäiku mõjutanud juba vähemalt 45 000 aastat.

Hiljutised soojarekordid on tõenäoliselt inimtekkelised

11.08.17 ... Ameerika ja Saksa teadlaste väitel on väga ebatõenäoline, et kliimamuutuse üheks põhjuseks ei ole inimtegevus.

Atmofääriteadlane selgitab, kuidas tekkis Lõuna-Soome pilvedesse auk

10.08.17 ... Eile levisid sotsiaalmeedias teated kummalisest Lõuna-Soome kohal laiuvasse pilvkattesse ilmunud august. Kui kõmu- ja ühismeedias tehti – nagu tavaks – peeneid vihjeid tulnukatele, kinnitas atmosfääriteadlane Jüri Kamenik, et tegu on tavapärase atmosfäärinähtusega. Möödunud aastal pälvis pilvelumestust kujutav foto isegi ajakirja Eesti Loodus auhinna.

Madis Tilga: majandusarengu järgmine laine – biomajanduse uus tulemine

09.08.17 ... Meie ümber on palju väärtuslikku ressurssi, mida me kas väärkasutame, alakasutame või mida pole üldse märganud. Maakera ressursside ammendumise peamine põhjus on raiskav tarbimine. Seega on justkui natuke meie kõigi asi, et leiaksime loodusressurssidele parima kasutuse, kirjutab Madis Tilga oma arvamusloos.

Uuring: biogaasijaamad võivad aidata takistada superbakterite teket

09.08.17 ... Tartu ülikooli keskkonnatehnoloogia doktorant Kärt Kanger uurib antibiootikumresistentsust inimesega seotud keskkondades näiteks nagu reoveepuhastus- või biogaasijaamades.

Teadlaste ennustus: sajandi lõpus nõuab ilmastik 150 000 inimelu aastas

05.08.17 ... Ekstreemsed ilmaolud võivad aastaks 2100 nõuda igal aastal kuni 150 000 inimelu, kui kliimasoojenemise vastu midagi ette ei võeta, ennustavad teadlased.

Teadusuuringud: lamavad politseinikud tõstavad õhusaastet Uuendatud 19:08

28.07.17 ... Kalamajja, Pelgulinna ja mitmele poole mujale Tallinnas on viimasel ajal paigaldatud teekünnised ehk nn lamavad politseinikud. Eesmärk on rahustada liiklust ja vähendada sellega õnnetuste riski. Kuid autod peavad lamavate politseinike juures pidurdama ja kiirendama, mis omakorda toob kaasa õhusaaste kasvu.

Randel Kreitsberg: keda huvitavad mesilased?!

02.08.17 ... Ajal, mil kõik Eesti meediakanalid pasundavad surnud mesilastest jäetakse tähele panemata ja mõistmata, et tegemist on meeldetuletusega millegi hoopis suurema kohta. Loomulikult, mesilaste suremine on nõretav greenpeace’ilik juhtum, mis aitab probleemile lihtsustatud ja kõigile arusaadaval moel tähelepanu pöörata. Kuid probleem ei ole mesilaste suremises!

Teadlased leidsid Viljandi järvest suplejaid kimbutava imiussi vastsed

31.07.17 ... Eesti maaülikooli teadlased leidsid Viljandi järvest imiussi vastsed, kes võivad suplejatele tekitada sügelustunnet või punetust. Kuigi varem on seal taoliste sümptomite tekitajateks peetud sinivetikaid, võib viimastele proovidele tuginedes öelda, et põhjuseks on pigem parasiitide suur osakaal.

Plastplaneet: inimeste valmistatud plastmass kaalub miljard elevanti

25.07.17 ... Plast on populaarne. Selles pole mingit kahtlust. Materjali masstootmise algusest saati on valmistatud plasti niivõrd palju, et kaaluda üles enam kui miljard elevanti. Taaskasutusse on jõudnud sellest aga vaid napid üheksa protsenti, näitavad värsked arvutused.

LED või säästupirn – kumb on parem?

21.07.17 ... Karina Sein Miina Härma gümnaasiumist võrdles oma uurimistöös LED-pirne hõõgpirnide ja säästupirnidega. Pikem ülevaade uurimusest ilmus veebiajakirjas Akadeemiake.

Munamägi on kõrgem: Eesti loobub kõrguste arvutamisel Kroonlinna nullist

20.07.17 ... Keskkonnaminister allkirjastas geodeetilise süsteemi määruse muudatused, mille alusel hakkab Eesti sarnaselt teiste Euroopa riikidega arvestama absoluutset kõrgust ja sügavust Euroopa kõrgussüsteemi ehk Amsterdami nulli suhtes. Kroonlinna nullist, mis oli seni kõrgussüsteemi aluseks, Eesti loobub.

Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

14.07.17 ... Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Ehitusinsener leiutas võimaluse Suure Vallrahu päästmiseks

13.07.17 ... Austraalia kirdeosas asuv korallrahude süsteem Suur Vallrahu on erinevate keskkonnamõjude, kuid ennekõike üha enam soojeneva ookeanivee tõttu pleekimas ehk välja suremas. Kuid vaid mõnekümne kilomeetri kaugusel rahust asub ohtralt külma vett, milles võibki peituda Suure Vallrahu pääsetee.

Teadlased: elu kaob Maalt kardetust kiiremini

11.07.17 ... Maal alanud kuuenda väljasuremise laine tempo on kardetust kiirem, hoiatavad teadlased esmaspäeval avaldatud artiklis.

Teadlased paigaldasid saastatud Pirita jõkke ja Mustjõkke prügipüünised

06.07.17 ... Eestis on esmakordselt asutud teaduslikult uurima, kui palju jõuab jõgedest Läänemerre prügi ja mida olukorra parandamiseks ette võtta. Neljapäeval panid Stockholmi Keskkonnainstituudi Eesti keskuse töötajad Pirita jõkke ja Mustjõkke spetsiaalsed prügipüünised.

Tööstuse rahastatud suuruuring seob mesilaste huku tuntud putukamürkidega

30.06.17 ... Maailmas laialdaselt taimekahjurite tõrjumiseks kasutatavad putukamürgid kasvatavad mesilaste suremust ja vähendavad nende paljunemisedukust, kinnitavad kaks suuruuringut. Ühendite keelustamist pidurdab alternatiivide nappus, mõju mitmetahulisus ja keemiaettevõtete lobitöö.

Teadlased ei näe Emajõe tselluloositehase plaane loodussäästlikena

28.06.17 ... Eesti puidu väärindamine on teretulnud, kuid praeguste pealiskaudsete andmete põhjal tehtud analüüside põhjal on küsitav, kas Emajõgi kannaks välja tehasest tuleva lisareostuse. Paistab ka, et riigil pole plaani, kuidas majandada metsa siis, kui Tartumaal on ettevõte, kes on valmis ära ostma kõik Eesti ekspordiks mineva puidu. Tselluloositehase mõjude üle veele ja metsale arutlesid Teaduste Akadeemia seminaril Tartu teadlased.

Tartu Ülikooli teadlased taastavad meriheina aasasid

27.06.17 ... Inimtegevuse tõttu on mereökosüsteemides toimunud pöördumatud muudatused. Need on omakorda mõjutanud negatiivselt näiteks röövtoidulisi kalu ja mereimetajaid, mille kunagisest populatsioonist on alles üksnes 5 protsenti. Rahvusvahelise projekti Horisont 2020 raames on Eesti Mereinstituudi teadlased võtnud eesmärgi ökosüsteeme meriheina aasade loomisega taastada. Jane Saluorg.

Doktoritöö: kaks tegurit, mis pikendavad paneelmajade eluiga

27.06.17 ... Eestis on ligikaudu 3000 raudbetoon-suurpaneelidest kortermaja, mis ehitatud möödunud sajandi teisel poolel, millest on praeguseks terviklikult renoveeritud kõigest vähem kui kümnendik. TTÜ doktoritöös tuuakse välja kaks tegurit, mis aitavad paneelmajade eluiga oluliselt pikendada.

Teaduste Akadeemias arutleti eesti puidutööstuse tuleviku üle Uuendatud 11:00

27.06.17 ... Kaasaegsete puidukeemia tehnoloogiate rakendamine võimaldaks kasvatada Eestil kordades puidult teenitavat ühiskondlikku tulu. Selleks tuleb aga üdini mõista muu hulgas tehnoloogiatega kaasnevaid riske, metsavarude seisu, aga ka silmas pidama metsa laiemat rolli ühiskonnas ja kultuuris. Kontsentreeritud faktipõhist ülevaadet pakkus Eesti Teaduste Akadeemia korraldatav seminar.

Tugevamad jäävad ellu? Kliimamuutused mõjutavad puunaabreid erinevalt

23.06.17 ... Teadlaste hinnangul toovad kliimamuutused Eesti aladel kaasa rohkem sademeid ja ekstreemsed ilmastikuolud. Kuidas meie mets sellega hakkama saab, seda uurivad teadlased Tartumaal Järvselja katsemetsas. Hiljuti avaldatud uuringust selgub, et naabrite omavahelised suhted ja konkurents mängivad olulist rolli puude kohanemisvõimes kliimamuutustega.   

Võidupüha ilm interaktiivsel kaardil: jahedavõitu, pilvine, kuid vihmata

22.06.17 ... Ükski lõke ei jää võidupüha õhtul vihmast märgade puude tõttu süütamata. Küll aga tasuks hilisemateks õhtutundideks varuda soojemaid riideid, sest õhutemperatuur jääb üle Eesti vaid kümmekonna kraadi juurde. Alati võib muidugi lõkkele lähemale pugeda, aga sealjuures tulevad päästjad meelde, et viimane kustutab tule - nii jääb õnnetus tulemata.

Kuidas mõistusega vältida evolutsiooni hammasrataste vahele jäämist

22.06.17 ... Ühiskonnale ja indiviidile kahjulikud nähtused alates magusaarmastusest kuni teiste kultuuride mittesallimiseni on kujunenud välja evolutsiooni käigus küttide-korilastena, kuid on aeg hinnata ümber oma arengulooline taak ning anda oma liigi edasisele kujunemisele soodsamad suunised, selgub Müürilehe intervjuust Tuul Sepaga.

Kliimamuutused ähvardavad muuta hea kohvi harulduseks

22.06.17 ... Kliimamuutused võivad muuta Etioopias selle sajandi lõpuks enam kui praegu poole kohvi kasvatamiseks kasutatavast põllumaast kasutuskõlbmatuks. Targa majandamise ja kohviistanduste asukoha muutmisega oleks võimalik aga nende kogu pindala neljakordistada, näitab värske uuring.

Erik Puura: Mille kulul me elame?*

16.06.17 ... Kas Eesti rakendusgeoloogia on seonduvalt maapõuestrateegia loomisega ja riikliku geoloogiateenistuse moodustamisega tuhast tõusmas või on see ajutine nähtus, mis peagi vajub ajaloohämarusse, sest ühtegi suuremat ressursside kasutamisega seonduvat arendusprojekti pole väikses Eestis niikuinii võimalik läbi viia?

Soomere: kiirkatamaraani lained on Tallinna lahel eluohtlikud

14.06.17 ... Viking Line'i kiirkatamaraan Viking Faster (FSTR) tekitab Tallinna lahel eluohtlikult kõrgeid laineid ja alus peaks ohutuse tagamiseks praegusest varem kiiruse maha võtma, leiab mereteadlane ja Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere.

Sirje Keevallik: üleujutuste anatoomia Eestis ja Itaalias

13.06.17 ... Igal aastal juhtub mõnes Eesti linnas, et tugeva vihmasajuga tekib uputus. Möödunud aasta 10. juulil nägi Tallinn välja nagu Veneetsia, pühapäeval olid Tartu Lõunakeskuse ees autod kõhuni vees. Üleujutuste põhjustest annab ülevaate TTÜ meresüsteemide instituudi meteoroloogiaprofessor Sirje Keevallik.

Teadlased taastavad veealuseid meriheina aasasid

08.06.17 ... Tartu ülikooli Eesti mereinstituudi teadlased plaanivad Eesti rannikumerre istutada 384 meriheina taime, et aidata taastada mereökosüsteeme ja parandada mereelupaikade seisundit.

Geoloogid ja bioloogid on mandritriivi asjus ühte meelt

08.06.17 ... Mitusada miljonit aastat tagasi olid liitunud kõik maailma mandrid üheks hiigelsuureks mandriks nimega Pangaea. Millal mingi tükk Pangaea küljest minema triivis, seda on püütud kindlaks teha nii geoloogiliste kui ka bioloogiliste meetoditega. Nüüd on teadlased tuvastanud, et eri meetoditega teineteisest sõltumatult saadud andmed klapivad omavahel väga hästi kokku.

Doktoritöö: Tallinna ümbruse sademevee kvaliteet üllatas teadlasi

07.06.17 ... Tallinna tehnikaülikoolis (TTÜ) kaitstud doktoritöö uuringutest selgus teadlasi meeldivalt üllatanud tulemus: kanalisatsiooni minev sademevee reostusnäitajad on alla piirnormi ja näitavad vähenemistrendi. Põhjus peitub üha puhtamates tänavates.

Täispikk intervjuu: kosmoseteadlane Matt Taylor

05.06.17 ... Alles paar aastat tagasi jälgis kogu maailm põnevusega, kuidas Rosetta kosmosemissiooni käigus maanduti esimest korda ajaloos liikuvale, vaid 5 km läbimõõduga komeedile. Tartu ülikoolis külalisloengut andnud Matt Taylor vastutas sellel missioonil tehtava teaduse eest:

Tarmo Soomere arvates on USA lahkumine kliimaleppest tõsine löök

02.06.17 ... Eesti Teaduste Akadeemia presidendi Tarmo Soomere sõnul on USA Pariisi kliimakokkuleppest tagasi tõmbumine tõsine löök, selle täpset mõju on aga veel raske hinnata.

Põhja-Jäämerest leiti sadu kraatreid

02.06.17 ... Barentsi merd uurinud teadlased leidsid selle põhjast sadu, mõnel juhul enam kui kilomeetrise läbimõõduga kraatreid. Süvendeid seostatakse metaani plahvatusliku vabanemisega eelmise jääaja lõpus.  

Trump teatas Pariisi kliimaleppest taandumisest Uuendatud 23:59

01.06.17 ... USA president Donald Trump teatas neljapäeva õhtul, et viib USA Pariisi kliimaleppest välja.

Graafikud: mais sadas tavapärasest pea kolm korda vähem

01.06.17 ... Mai keskmine õhutemperatuur oli 9,3 C°, mis on tavapärasest veidi madalam. Vihma ja lund sadas aga normist peaaegu kolm korda vähem.

Inimesed on loodust pliiga saastanud tuhandeid aastaid

01.06.17 ... Inimene hakkas keskkonda saastama juba ammu enne 18. sajandil alanud tööstusrevolutsiooni. Ameerika, saksa ja briti teadlaste uuringust selgub, et metalle kaevandades ja maaki sulatades on saastanud inimesed loodust juba tuhandeid aastaid.

Mereplasti võivad lagundada mikroobid

29.05.17 ... Maailmameres hulbib ringi hiiglaslikul hulgal plastjäätmeid, kuid nüüd selgub üllataval kombel, et meres on plasti siiski arvatust vähem. Rühm kataloonia teadlasi väidab, et põhjuseks on tõenäoliselt meres elavad ja plastist toituvad pisiolendid.

USA-Mehhiko müür teeks karuteene bioloogilisele mitmekesisusele

25.05.17 ... Juhul kui Ameerika peaks tõepoolest ehitama USA-Mehhiko piirile 3219 km pikkuse müüri, siis on see eelkõige väljakutse loomadele ja bioloogilisele mitmekülgsusele, mitte inimestele, kirjutab väljaanne BioScience. Selline müür tooks kaasa loomade elupaikade killustumise, seades niiviisi ohtu mitmete liikide heaolu.

Loomakasvatus toidab ohtlikku antibiootikumiresistentsust

25.05.17 ... Koguseliselt kulub loomakasvatuses märksa rohkem antibiootikume kui meditsiinis. Nii on tekib suur osa antibiootikumiresistentsusest just intensiivse loomakasvatuse tulemusel, kirjutavad Tartu ülikooli doktorant Ülar Allas ja antimikroobsete ainete professor Tanel Tenson mai-juuni Horisondis.

Selgusid energiasäästu konkursi Negavatt võitjad

24.05.17 ... Tartus selgusid Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) energia- ja ressursisäästu konkursi Negavatt neljanda hooaja võitjad.

Arhitekt Ülar Mark: tulevikumaja tunneb elanikku ja on säästlik

24.05.17 ... Mai-Juuni Horisondile antud intervjuus räägib uuendusliku väikemaja Koda arhitekt Ülar Mark tarkadest majadest.

Kalad aitavad korallivetikatel fotosünteesida

22.05.17 ... Looduses on kõik kõigega seotud. Teadlased on avastanud, et Punase mere korallide vahel elutsev kala aitab korallide sees elutsevatel vetikatel fotosünteesida.

Ükssarvvaalad aitavad jää sulamist mõõta

19.05.17 ... Põhja-Jäämeres elutsevad ükssarvvaalad ehk narvalid tulevad teadlastele kliimamuutuse uurimisel appi.

Kopratamm hoiab jõevee jaheda

18.05.17 ... Kui kobras ehitab jõe peale tammi, langeb jõevee maksimumtemperatuur, hoides seega ära soojatundlike kalade kahjustusi.
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.