foto

Soovitused kliimasõbralikuks toitumiseks

Eelistades lähedal kasvatatud toitu välismaisele ja kaugelttoodule ning vähendades liha osakaalu oma toidulaual saab iga inimene vähendada oma mõju kliimamuutusele, kirjutab Eestimaa looduse fondi kliimamuutuste teavitusjuht Meel Valk.

  • foto
    "Osoon" uuris kuiva maa ja süvavee vahele jäävaid alasid
    20.02

    Märgalad on kooslused ja maastikud, mis hoiavad ja koguvad vett. Sellepärast ongi nad märgalad. Need on ökosüsteemid, mis on kuiva maa ja süvavee vahel. See, et nad hoiavad vett, ongi see võtmekoht, mille pärast "Osoon" käis Endla looduskaitsealal Kaasikjärve rabas rahvusvahelisel märgalade päeval.

  • foto
    Mööbli-, plasti- ja rõivajäägid vormuvad soojaks ja uuteks toodeteks
    20.02

    Tööstuses tekib paratamatult jääke, olgu need tekstiilist või puidust – kõike saab teatud määral ära kasutada tootmise tõhustamiseks või kulude vähendamiseks. "Osoon" uuris, kuidas seda tehakse.

  • foto
    Uus-Meremaa on senitunnustamata mandri veepealne osa
    18.02

    Ei juhtu just väga sageli, et on põhjust teatada uue mandri leidmisest maakeralt. Uus-Meremaa teadlased annavad teada, et nende saareriik kujutab endast tegelikult veealuse kontinendi üle veepinna ulatuvat osa.

  • foto
    Ookeanisüvikud on tugevalt saastunud
    17.02

    Maailmamere sügavikes elavates kirpvähilistes leidub kohati rohkem saasteaineid, kui Hiina saastunud jõgedes elutsevates krabides, järeldavad Mariaani ja Kermadeci süviku nõlvadelt kogutud proove uurinud teadlased.

  • foto
    Millised tuuled puhuvad Hiiumaa hiigeltuulepargi ehitamisel?
    13.02

    Merele tuulepargi planeerimine on Eestis erakordne ettevõtmine. Mujal maailmas on meretuulepargid aina populaarsemad, sest maismaal jääb sobivat ruumi üha vähemaks ja merel on ka tuult rohkem. Ettevõte 4Energia on meretuulepargi äriprojekti arendanud juba 10 aastat, kuid miks plaanitakse seda just Hiiumaa rannikule? „Osoon“ uuris lähemalt.

  • foto
    Lumeilvesed käisid Eesti mägesid üle mõõtmas
    11.02

    2013. aastal ei teadnud keegi, et Kukumägi on Eesti 20 kõrgema mäe hulgas. Seda sellepärast, et keegi polnud piisavalt täpsete riistadega seda üle mõõtnud. „Osoon“ käis kaasas Tartu üliõpilaste looduskaitse ringi algatatud matkaga Lumeilves, millel mõõdetakse üle Eesti mäetippe.

  • foto
    Eesti mudakivi ehk graptoliitargilliit – kas oht või kasulik maavara?
    07.02

    Eesti graptoliitargilliit tuntakse kui üht vana mudakivi, mis paljudele seostub uraani, kiirguse ja radooniga. Selle kivimi positiivseid ja negatiivseid tahke ning nendega seotud ülikoolidevahelisi uuringuid tutvustavad Alvar Soesoo ja Sigrid Hade Tartu ülikoolist ja Tallinna tehnikaülikoolist.

  • foto
    Ringkäik Eesti brändirahnude kivises maailmas (1)
    04.02

    Rändkivides pole iseenesest midagi erilist, sest ainuüksi sentimeetrise läbimõõduga kristalset veerist, mis meie aluspõhjas ei paljandu, võib juba nimetada rändkiviks. Hiidrahnud on aga tõelised looduse imed ja Kunda lähedal Letipeal asuv Ehalkivi võiks vabalt olla Eesti "brändrahn". "Osoon" teeb põhjaliku sissevaate ränd- või hiidrahnude maailma ja tõestab, miks rahn tõesti ongi Eesti bränd. 

  • foto
    Graafikud: jaanuaris sadas keskmisest poole vähem
    01.02

    Jaanuari keskmine õhutemperatuur oli -2,1 °C, mis on paljuaastasest keskmisest 1,4 °C kõrgem. Vihma ja lund langes taevast tavapärasest poole vähem – vaid 26 millimeetrit

  • foto
    Teadlaste suur küsimus: kuidas kasutada merd merele liiga tegemata?
    01.02

    Merest ammutatakse energiat. Meri pakub võimalust mere-, ranniku- ja kruiisiturismiks. Meres tegeletakse vesiviljelusega, et kasvatada kalu, karpe, vähke ja veetaimi suuremas mahus, kui seda võimaldavad looduslikud keskkonnatingimused. Meri annab mineraale. Tänu merebiotehnoloogiale saame luua näiteks uusi ravimeid, bioplaste, ensüüme, biokütuseid.

  • foto
    "Osoon" veealuste ohtude ja ohumärkide jahil
    30.01

    Punane, roheline, kollane, punane-valge, must-kollane – need värvilised jonnipunnisarnased suured tünnid ja kiitsakad silindrid pole muud kui mere suvised "liiklusmärgid", mis on talveks Rohuküla sadama kai äärde puhkama toodud. "Osoon" käis veeteede ametiga mere ohumärke välja korjamas.

  • foto
    Süvakivimite sees võib tekkida vett
    28.01

    Maakera suured veevarud ei tarvitsegi olla saabunud siia komeetidega, nagu tänapäeval enamasti arvatakse, vaid tekkinud kohapeal, meie planeedi sisemuses.

  • foto
    TTÜ teadusprojektiga püütakse põlevkivist väärtuslikku kerogeeni välja võtta
    27.01

    Tallinna tehnikaülikool sõlmis lepingu ettevõttega Kerogen, et asuda otsima põlevkivi kerogeeni väärindamise tehnoloogiat.

  • foto
    Maavärin võis maailma kõrgeima mäe madalamaks teha
    26.01

    Maailma kõrgeim mäetipp Džomolungma võib pärast tunamullust Nepali maavärinat olla senisest madalamaks jäänud. Nii paistab satelliitidelt tehtud mõõtmiste järgi, aga india teadlased kavatsevad nüüd minna tipu kõrgust koha peale üle mõõtma.

  • foto
    Inimtegevus soojendab tööpäeviti linnasüdant
    24.01

    Juba ammust aega on räägitud sellest, et inimene muudab kliimat, aga nüüd selgub, et inimtegevus võib üsna tuntavalt mõjutada ka ilma. Austraalia teadlaste uuring tuvastas, et suuremates linnades tõuseb õhutemperatuur võrreldes ümbritsevate aladega igal nädalal järk-järgult esmaspäevast reedeni, nädalavahetusel aga langeb.

  • foto
    "Osooni" reportaaž: olmeprügi jutustab lugu
    23.01

    Kui palju mõtlevad inimesed prügi ära visates, kuhu need lõpuks jõuavad ja mis neist edasi saab? "Osoon" uuris lähemalt prügi lugu ehk kuidas me praegu ja kuidas varem on prügiga majandatud ning kas me oleme oma esivanematega võrreldes targemad prügikäitlejad.

  • foto
    Tartu teadlased aitavad tuumasünteesiuurijatel Päikese Maale tuua
    17.01

    Euroopa üks suuremaid teadus- ja arendusprojekte EUROfusion, mis loodi tuumasünteesil põhineva elektritootmise saavutamiseks, andis eestlastest ja prantslastest koosnevale teadlasterühmale tööd. Nad said võimaluse luua kõrge kiirgustaluvusega optilised materjalid. Neid materjale võiks tulevikus kasutada tuumasünteesireaktorite talitust jälgivates diagnostikaseadmetes.

  • foto
    Vedelad soolad aitavad ökoloogilist jalajälge vähendada
    14.01

    Ökoloogilise jalajälje vähendamiseks on vaja seadmeid, mis aitaksid edukalt energiat muundada ning liikuda alternatiivsemate energiatootmise võimaluste poole võrreldes fossiilsete kütustega. Carolin Siimensoni doktoritöö Tartu ülikoolis just sellele keskenduski.

  • foto
    Indial ja Euraasial võis olla sidemeid juba enne ühinemist  
    13.01

    India on oma pika geoloogilise ajaloo jooksul olnud ka päris ehtne saar. Umbes 100 miljoni aasta eest murdus see Aafrika ja Madagaskari küljest lahti ning alustas uhkes üksinduses pikka merereisi põhja poole, kuni tormas lõpuks sellise jõuga vastu Euraasiat, et tekkisid Himaalaja mäed.

  • foto
    Prantsusmaa keelustas plastikust toidunõud – kas Eesti on järgmine?
    11.01

    Paar nädalat tagasi vapustas maailma meediat uudis Prantsusmaal jõustunud seadusest, millega keelati klassikaliste plastikust toidunõude kasutamine – edaspidi saavad Pariisi arvukad tänavakohvikud kasutada vaid biolagunevad söögiriistasid. Keeld on leidnud elavat vastukaja ning ka vastuseisu.