Ajalugu

Väikese ajuga inimlane raputab inimeste sugupuud

10.05.17 ... Hiljuti Lõuna-Aafrikast leitud inimliik elas maamunal veel paarisaja tuhande aasta eest. Samal ajal, kui ilmusid planeedile esimesed anatoomilised nüüdisinimesed. Tulemused vihjavad, et Aafrika lõunaosa oli toona kaugelt midagi enamat evolutsiooniline tupiktee.

Koopatolm peitis iidsete inimeste DNA-d

28.04.17 ... Kondid ja kolbad pole tuhandete aastate eest hinge heitnud inimlaste uurimiseks enam ainus viis. Värske töö kohaselt jääb inimestest maha piisavalt DNA-d, et selle jälgi võiks märgata pinnases ka enam kui 240 000 aastat hiljem.

Inimesed võisid jõuda Ameerikasse juba 130 000 aasta eest

26.04.17 ... Inimesed või nende lähisugulased võisid jõuda esimest korda Ameerikasse juba 130 000 aasta eest, arvatust enam kui 100 000 aastat varem, viitavad Californias päevavalgele tulnud ameerika mammuti luudelt leitud mõrad ja löögijäljed.

Jäämees Ötzi külmus surnuks?

25.04.17 ... Teadlased on paarikümne aasta eest Itaalia Alpidest leitud jäämees Ötzi surmapõhjuste üle pead vaevanud alates ligi 5300 aasta vanuste säilmete leidmisest. Uue analüüsi kohaselt oli põhjus proosaline.

Kristlikud lihavõtted ja jänesed - millest selline seos?

14.04.17 ... Lihavõtted on vähemalt viimased 150 aastat olnud tugevalt seotud jänestega. Olgu küülikud postkaartidel või uskumuses, et just need karvased loomad toovad hästi käitunud lastele maiustamiseks värvilisi (kana!)mune. Miks on jänesed lihavõtete sümboliks saanud? Kuivõrd on see seotud lihavõtete lätte – kristliku kirikuga? Aga heidame pilgu ka eestlaste rahvakommetesse munadepühade ajal.

Palju õnne! Eesti kontuur saab täna 100-aastaseks

12.04.17 ... Täna sada aastat tagasi jõustus määrus, millega esmakordselt liideti pea kõik eestlastega asustatud alad ühe haldusüksuse alla. Kuigi piiride selginemine võttis sõjasündmuste keerises veel aega, võime siiski öelda, et sel päeval tekkis kaardile Eesti haldusjaotuslik kontuur selle tänapäevases mõttes, kirjutab Tartu ülikooli geograafia osakonna teadur Taavi Pae.

Video: aastanäitusel rullub lahti kuldkangaste saladus

10.04.17 ... Keskaegse Tartu elanikele polnud edevus ja luksusejanu võõras. Siidist kootud ja väärismetallist niitidega kaunistatud brokaatesemed olid tekstiiliturul kahtlemata kõige hinnalisemad ja ihaldusväärseimad tooted. Nii kirjalike kui ka pildiliste allikate põhjal otsustades polnud need igaühele lubatud.

Eestlus Venemaal: mõnes Siberi külas kõlab siiani eesti keel

27.03.17 ... Siber on paik, mis seostub paljudele ennekõike karmi külma ja repressioonidega. Eesti lähiajalugu ja suurt osa eestlastest lähemalt või kaugemalt puudutanud küüditamisi arvestades on selleks ka piisavalt põhjust. Märksa vähem mõeldakse Siberiga seoses sinna 19. sajandil välja saadetud või hiljem omal soovil rännanud eestlastele, kellest paljude järeltulijad elavad tänaseni sellel "külmal maal".

Väärtuslikud inimsäilmed võivad ametite lünkliku koostöö tõttu kaotsi minna

27.03.17 ... Paljud arheoloogiliselt väärtuslikud inimsäilmed võivad kaduma minna, sest politsei ja muinsuskaitseameti vaheline koostöö on lünklik.

Uuring: hunnid langesid roomlaste propaganda ohvriks

24.03.17 ... Ajalooürikutes kirjeldatakse antiikaja lõpul Euroopasse tunginud hunne sageli "maad tabanud katku" või isegi millegi hullemana. Vana-Rooma riigi piirialadel elanud inimeste säilmeid uurinud teadlased leiavad aga, et lihtinimeste tasandil oli hunnide ja roomlaste kooselu märksa rahumeelsem.

Tartus on vaatamiseks väljas kaks muumiat

15.03.17 ... Eestis küll püramiide pole, aga selle eest avati hiljuti täiesti uus muumiakamber, kus lebavad kaks Egiptuse lapsmuumiat.

Neandertallased sõid seeni ja kasutasid ravimtaimi

10.03.17 ... Neandertallased täiendasid oma toidulauda seente, sambla ja piiniapähklitega, nähtub olendite hammaste analüüsist. Mõned 50 000 aasta eest elanud neandertallased võisid kasutada valu leevendamiseks ning haiguste raviks isegi taimi ja hallitust.

Tartu ülikooli kunstimuuseumis saab näha teisest sajandist pärit Rooma münte

01.03.17 ... Kaks aastat tagasi leidsid arheoloogid Lääne-Virumaalt Varudi-Vanakülast kokku 51 Rooma münti. Sedavõrd palju Rooma münte pole Eestis kunagi varem leitud ja nii hindavad arheoloogid seda Eesti üheks viimase aja olulisimaks arheoloogiliseks leiuks. Täna avati Tartu ülikooli kunstimuuseumis seda sama leidu tutvustav näitus, kus muuhulgas saab oma silmaga näha juba teisest sajandist pärinevaid münte.

Tarmo Kulmari loeng: "Inkade kuld ja muistse Peruu loojang" Uuendatud 16:08

17.02.17 ... Tartu ülikool võrdleva usuteaduse professor Tarmo Kulmar pidas rikkuse loengusarja viimase loengu "Inkade kuld ja muistse Peruu loojang".

Kunstimuuseumi lapsmuumiad kõnelevad 3200 aasta tagusest ajast

08.02.17 ... Tartu ülikooli kunstimuuseum avab Egiptuse hauakambrist inspireeritud mängulise näituse, kus esitleb kõiki kunstimuuseumi ehtsaid Egiptuse muumiaid.

Põllundus saabus Läänemeremaadele rahulikult

06.02.17 ... Kui Euroopas tuhandeid aastaid tagasi küttimiselt-koriluselt põllupidamisele-karjakasvatusele üle mindi, siis meie kandis toimus see üsna teistmoodi kui suuremas osas Lääne- ja Kesk-Euroopast.

Tähniliste hobuste arvukus langes keskajal oluliselt

02.02.17 ... Euroopas ja Ees-Aasias kiviajast keskajani elanud hobuste karvkatte muutusi uurinud teadlased leidsid, et kui hobuste kodustamine viis nende värvigamma mitmekesistumiseni, siis keskajal langes tähniliste hobuste arvukus märgatavalt ja eelistati pigem ühtlase tooniga hobuseid. Analüüsid võeti ka viielt Eestist leitud hobuseluult.