foto

Uhtna leid tõestab pronksehete valmistamist Eestis Rooma müntidest

Materjaliteadlaste analüüsidest selgub, et 2015. aasta kevadel Uhtnast leitud Rooma müntide koostis on väga sarnane siin valmistatud pronksehete koostisele ehk kinnitust leidis oletus, et Rooma pronksmünte kasutati Eesti aladel ehete valmistamise toorainena.

  • foto
    Tarmo Kulmari loeng: "Inkade kuld ja muistse Peruu loojang"
    17.02

    Tartu ülikool võrdleva usuteaduse professor Tarmo Kulmar pidas rikkuse loengusarja viimase loengu "Inkade kuld ja muistse Peruu loojang".

  • foto
    100 sekundi video: inkade kuld ja muistse Peruu loojang
    10.02

    Tartu ülikooli võrdleva usuteaduse professor Tarmo Kulmar räägib eurooplaste vallutusretkedest 16. sajandil, mis viidsid Peruu inkade riigi langemiseni.

  • foto
    Kunstimuuseumi lapsmuumiad kõnelevad 3200 aasta tagusest ajast
    08.02

    Tartu ülikooli kunstimuuseum avab Egiptuse hauakambrist inspireeritud mängulise näituse, kus esitleb kõiki kunstimuuseumi ehtsaid Egiptuse muumiaid.

  • foto
    Põllundus saabus Läänemeremaadele rahulikult
    06.02

    Kui Euroopas tuhandeid aastaid tagasi küttimiselt-koriluselt põllupidamisele-karjakasvatusele üle mindi, siis meie kandis toimus see üsna teistmoodi kui suuremas osas Lääne- ja Kesk-Euroopast.

  • foto
    Tähniliste hobuste arvukus langes keskajal oluliselt
    02.02

    Euroopas ja Ees-Aasias kiviajast keskajani elanud hobuste karvkatte muutusi uurinud teadlased leidsid, et kui hobuste kodustamine viis nende värvigamma mitmekesistumiseni, siis keskajal langes tähniliste hobuste arvukus märgatavalt ja eelistati pigem ühtlase tooniga hobuseid. Analüüsid võeti ka viielt Eestist leitud hobuseluult.

  • foto
    Aasta leid arheoloogias: keskaegne veejuhe ja adrajäljed Tallinna kesklinnas (1)
    10.01

    Tallinna kesklinnas Pärnu maantee ääres looduskaitsealuse hõlmikpuu kõrval laiub praegu veel tühi, aiaga ümbritsetud ala. Lähiaastatel peaks sellele, Pärnu maantee 31, 33 ja 35 ja Peeter Süda 4 kinnistuid hõlmavale krundile kerkima uus kontori- ja elumaja. Seoses ehitusplaanidega uuriti 2016. aasta augustis–septembris arheoloogiliste kaevamiste käigus läbi umbes 3000 ruutmeetri suurune ala. Tegemist on pindalalt ühe suurema arheoloogilise uuringuga Tallinnas pärast kaevamisi Vabaduse väljakul 2008.–2009. aastal.

  • foto
    Tiibeti kiltmaa asustasid juba kütid-korilased
    08.01

    Tuhandete aastate eest jätsid kuus Tiibeti kõrglaval ringi uitavat rändurit Chusangi kuumaveeallika kaldale ladestunud mutta oma käe- ja jalajäljed. Süvendite tekkeaega eelnevast täpsemini määranud teadlasrühm järeldab värskes töös, et kütid-korilased vallutasid maailma kõrgeima kiltmaa vähemalt 7400 aasta eest, suutes seal hakkama saada ka põllupidamise pakutavate hüvedeta.

  • foto
    Doktoritöö: sanitaarolude paranemine pikendas Eesti linnaelanike eluiga
    06.01

    Puhta joogivee kättesaadavuse paranemine vähendas oluliselt 19. sajandi lõpu Eesti linnades imikusuremust, mis pikendas omakorda linnaelanike keskmist eluiga, selgub Eesti linnaelanike suremust uurinud Tallinna ülikooli ühiskonnateaduste instituudi doktorandi Hannaliis Jaadla väitekirjast.

  • foto
    Ettevõtlus aitab tutvustada arheoloogia vajalikkust
    2016

    Tartu ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi arheoloogia laboris on hakatud aktiivselt tegelema ettevõtlikkuse arendamisega. Põhjuseid selleks on mitmeid, rääkis arheoloogia labori koordinaator Ester Oras Tartu ülikooli ajakirja ettevõtluse erinumbris.

  • foto
    Innuiitidel aitas külmaga kohastuda ürginimeste pärilikkusaine
    2016

    Innuiitidel ja põlisameeriklastel aitasid Põhja-Ameerika karmis kliimas hakkama saada kümnete tuhandete aastate väljasurnud ürginimeste pärilikkusaine, viitab üksikasjalik geenianalüüs.

  • foto
    Eestlastes on säilinud kõige rohkem ammuste küttide-korilaste geene  
    2016

    Evolutsioonigeneetik, Eesti biokeskuse juht Mait Metspalu heidab novembri-detsembri Horisondile antud intervjuus valgust, kuidas käimaolevate uuringute järgi eestlaste kauged esivanemad Eestimaale jõudsid.

  • foto
    Teadlased kaardistasid nüüdisinimestele tulu toonud neandertallaste pärilikkusaine
    2016

    Kümnete tuhandete aastate eest kohtasid Aafrikast väljarännanud nüüdisinimesed neandertallasi ja teisi ürginimesi ning said mõnikord pärast nendega kohtumist ka ühiseid järeltulijaid. Geeniteadlased on leidnud nüüd inimeste genoomis enam kui sada piirkonda, kuhu lisandunud ürginimeste pärilikkusaine lõigud aitasid inimestel vaenulikus maailmas paremini hakkama saada.

  • foto
    Terrakotasõdalaste loomisel võis olla mängus kreeklaste käsi
    2016

    Hiina kuulsate terrakotasõdalate loomiseks võisid inspiratsiooni ja näpunäiteid pakkuda Vana-Kreeka skulptorid, viitab rahvusvahelise töörühma juurdlus. Tulemused vihjavad, et Vana-Hiina ja Euroopa vahel oli otsekontakt juba ammu enne Siiditee kokkuleppelist valmimist.

  • foto
    Teadusvideo: Arheometallurg uurib rauaaja metallikunsti saladusi
    2016

    Kus ja kuidas Eesti aladel rauaajal ehteid valmistati? Sellele küsimusele oskab kõige paremini vastata arheometallurg Ragnar Saage. Ta on Eestis esimene, kes paneb muidu vagurad ja vaiksed tiigli killud kõnelema.

  • foto
    Graafikud: kalduvus surmavale vägivallale on inimestel veres  
    2016

    Nüüdisinimesed tapsid eelajaloolisel oma suguvendi enam kui kuus korda sagedamini kui imetajad keskmiselt, viitab tuhandeid liike hõlmanud suuruuring. Võrreldes teiste primaatidega pole näitaja aga sugugi harukordne, leiab uurimuse juhtivautor ja Granada ülikooli evolutsioonibioloog Jose Maria Gomez.

  • foto
    Inimene on vägivaldsuse pärinud oma eellastelt
    2016

    Miks on inimesed üksteise suhtes nii vägivaldsed? Miks tapavad inimesed oma liigikaaslasi? Teadlased ja filosoofid on selle üle sadu aastaid pead murdnud. Näiteks Thomas Hobbes arvas, et vägivaldsus on inimese loomulik seisund, Jean-Jacques Rousseau aga, et vägivaldseks võib inimese vormida teda ümbritsev keskkond.

  • foto
    Inimkond pärineb kahest erinevast Aafrika väljarändest   (1)
    2016

    Eesti teadlaste juhtimisel avaldati täna maailma ühes prestiižikamas teadusajakirjas Nature uuring, mis näitab, et tänapäeva inimkond on pärit kahest erinevast Aafrika-väljarändest. Uurimisrühma sõnul on meil nüüd täiesti uus kvalitatiivne arusaam sellest, milline on inimeste evolutsiooniline ajalugu.

  • foto
    Laev kannab merekultuuri
    2016

    Meremuuseumi ekspositsioonisaali sisenedes torkab selle ukse kõrval silma merevärvi puitkilp sellele kinnitatud rooliratta ja tekstiga "Mered lahutavad mandreid, kuid ühendavad rahvaid". Sel lakoonilisel tekstil on sügav tähendus, sest meretaguste rahvaste ühendamine toimus ja toimub tänapäevalgi meretranspordi kaudu, laevade abil. Laev oli ja on kultuurikandja

  • foto
    Kuidas Iraani šahh Eestis kuldmünte jagas  
    2016

    Iraani šahhi Mohammad Reza Pahlavi külaskäik Nõukogude Eestisse 1972. aasta oktoobris on meie lähiajaloos tähelepanu vääriv sündmus. Seda juba ainuüksi seetõttu, et väljastpoolt tollast idablokki sattus riigijuhte siia harva.

  • foto
    Doktoritöö: esimene maailmasõda suurendas eestlaste kirjaoskuse tähtsust
    2016

    Äsja Tartu ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudis esimese maailmasõja kogemuse teemalist doktoritööd kaitsnud Liisi Esse avab sõjauurimise juures vähem tähelepanu saanud, kuid huvitava tahu. Ta rõhutab, et esimene maailmasõda mängis eestlaste kirjaoskuse edendamise juures tähtsat rolli.