Ajalugu

Maidla muinaskalmistu saladused jõudsid raamatusse

19.11.17 ... Maidla kalmeväli on suurim täielikult läbiuuritud muinasaja lõpuperioodi matmispaik Eestis ja sealt saadi kokku ligi 10 000 leidu. Nüüd jõudis Maidla lugu kaante vahele äsja ilmunud teoses "Maidla muinaskalmistu saladused".

Reportaaž: kuidas me muumiaid uurisime

15.11.17 ... Tartu ülikooli kunstimuuseumi muumiakambris on klaasist kastide sees kaks pesueht Egiptuse muumiat. "Poissideks" kutsutavad rariteedid jõudsid Tartusse 1819. aastal orientalisti ja rännumehe Otto von Richteri kaudu. Viimane poolaasta on Tartu ülikooli teadlased veetnud neid muumiapoisse uurides, sest tõtt-öelda ei olnud tänaseni kindlalt teada isegi nende täpne vanus. Kuulame seminaril kohapeal, mis tehtud analüüsidest selgus.

Gruusiast leiti teadaolevalt maailma vanimad veinijäljed

14.11.17 ... Gruusia veinifanaatikud võivad rõõmustada. Riigi pealinna Tbilisist 50 kilomeetri kauguselt leiti kahest arheoloogilist leiupaigast veinijääkidega potikilde, mille vanus ulatub 8000 aastani. Nii vanu jälgi viinamarjaveini valmistamisest ja joomisest pole maailmas veel leitud.

Cheopsi püramiidist leiti salapärane tühimik

02.11.17 ... Gizas asuval Cheopsi püramiidil on maailmale veel nii mõndagi pakkuda. Kolm sõltumatut töörühma teatavad, et avastasid püramiidi sisemusest veel ühe peidetud tühimiku. Selle otstarbe üle teadlased spekuleerida veel ei tihanud.

Analüüs: Tartu ülikooli muumiapoisid on ehtsad, surmapõhjus jääb segaseks

01.11.17 ... Egiptuse muumiad ja nendega väidetavalt kaasas käiv needus on kütnud fantaasiat ning uudishimu aastasadu ja andnud ainest mitmetele kassahittidele. Vähem tuntud faktina on lebanud kaks muumiat koos hauapanustega juba 200 aastat Tartu ülikooli varasalves. Hiljuti lasksid Eesti arheoloogid kaugete külaliste mineviku uurimiseks käiku pea terve kaasaegse teaduse käsutuses oleva arsenali. "Pealtnägija" jälgis uurimisprojekti algusest peale

Euroopa rahvaste liikuvus on lainetades kasvanud

31.10.17 ... Rahvaste ränded on Euroopas pärast jääaega sagenenud, kuid mitte ühtlaselt, vaid kolme suure lainena. Niisugusele järeldusele on jõudnud Briti teadlased eesotsas eestlanna Liisa Loogiga, kes on uurinud viimaste aastatuhandete migratsioone uudse geneetilise meetodiga.

Kanaaride algasukad pärinevad Põhja-Aafrikast

28.10.17 ... Kanaari saarte algasukad guantšid olid pärit Põhja-Aafrikast. Seda on kaua oletatud, kuid nüüd on teadlased saanud senisest paremat geneetilist kinnitust.

Hüvasti, suveaeg! Miks seda nüüd tarvis oligi?

25.10.17 ... Pühapäeval läheb taaskord suurem osa Euroopa riikidest üle talveajale. Kuigi käsitsi peab oma kella tunni võrra taha keerama üha väiksem arv inimesi, võib tekkida endiselt paljudel küsimus, miks seda ikkagi kõike tarvis on. Nagu allolevalt graafikult selgub, pole vastus sirgjooneline.

Virumaal leiti 1000-aastased rauast kaubatoorikud

07.10.17 ... Virumaal leitud 1000-aastased rauast kaubatoorikud annavad teadlastele võimaluse uurida Eestiga seotud rauatöö ajalugu ja lahti mõtestada tolleaegset kaubandust.

Inimestel on neandertallastega arvatust veelgi rohkem ühist

06.10.17 ... Neandertallased võivad olla küll juba ammu maamunalt kadunud, kuid osa nende pärandist elab inimestes tänase päevani. Järjekordse neandertallase täieliku DNA järjestuse leidnud teadlased märgivad, et neilt saadud pärilikkusaine hulk on arvatust veelgi suurem ja neandertallased paaritusid nüüdisinimestega juba vähemalt 130 000 aasta eest.

Antikythera vrakk peidab endiselt saladusi

05.10.17 ... Sukeldujad tõid müstilise Vana-Kreeka analoogarvuti Antikythera mehhanismi leiukohaks olnud vraki lähistelt päevavalgele terve rea uusi muistiseid, sh pronkskäe ja kummalise metallketta. Leiud viitavad, et avastamist ootab ka veel vähemalt seitse elusuuruses pronksist kuju.

Neandertallaste lapsepõlv sarnanes inimeste omale

22.09.17 ... Ligikaudu 50 000 aasta eest heitis Hispaanias El Sidroni koopas veel segaseks jäävatel asjaoludel hinge umbes seitsmeaastane väike neandertallane. Luid hoolikalt uurinud antropoloogid järeldavad nüüd, et vaatamata jässakamale kehaehitusele ja suuremale koljumahule oli inimeste lähisugulaste lapsepõlv laias laastus võrreldav toona elanud nüüdisinimeste omaga.

Muinasaja meeste ja naiste toidulaud võis märkimisväärselt erineda

22.09.17 ... Kaariesest ja aukudest puutumata hambad. See viitab suurele liha ja kala ning taimse toidu osakaalule. Aga hõimkonna meestest on Kukruse emanda ja tema naishõimlaste toidulaud olnud siiski veidi erinev. Mida siis sõid muinasaja mehed ja mida naised?

Videod arheoloogiast: Eesti suurim nahaleid ja metallitöö saladused

22.09.17 ... Millisest sulamist oli tegelikult valmistatud rauaaegne mõõk või kust tuli naiste ehete hõbe siinsetele aladele?

Tartu teadlased ei usu naisviikingite teooriat

18.09.17 ... Tartu ülikooli skandinavistika professor Daniel Sävborg on sarnaselt Ragnar Saagele rootslaste vastavaldatud teadustöö teemal kriitiline. Professori arvates ei ole meil piisavalt alust, et Birka väljakaevamisel leitud luustiku DNA analüüsi põhjal kinnitada, et naissoost viikingisõdalased eksisteerisid. Sävborg selgitab, miks ta nii arvab.

Geenianalüüs tõestas naissoost viikingisõdalaste olemasolu?

15.09.17 ... Arheoloogid on kuulsas Rootsi viikingite matmispaigas, Birkas, tuhat aastat tagasi toimunut analüüsinud juba aastakümneid. Teaduse meetodite areng annab ka uusi teadmisi – nii selguski, et üks rohkete hauapanustega arvatav viikingisõdalane või suisa pealik oli hoopis naine. Kas tõepoolest avastati esimene mõõka vibutanud viikingist amatsoon (ja miks neid siis varem leitud ei ole) ja mida Eesti oma uuringud ja teadlased sellest arvavad?

Antropoloogid jõudsid neandertallaste liimi valmistamise saladusteni

04.09.17 ... Neandertallased – inimeste väljasurnud lähisugulased – leiutasid esimese liimi juba enam kui 200 000 aasta eest. Tõrva täpne valmistamisviis on jäänud aga seniajani ebaselgeks. Hollandi eksperimentaalarheoloogid teatavad nüüd, et toona neandertallaste käsutuses olnud vahenditega oleks nad saanud seda teha lausa kolmel erineval viisil.

Purunenud Babüloonia savitahvel osutus vanimaks trigonomeetria tabeliks

29.08.17 ... Babüloonia tsivilisatsioon võttis teadaolevalt esimesena kasutusele numbri null, lahendas ruutvõrrandeid ja nägi integraalarvutust meenutava süsteemi kasutades ülitäpselt ette taevakehade liikumist. Enam kui 3500 aasta vanust savitahvlit uurinud matemaatikud järeldavad nüüd, et muistsed babüloonlased katsusid jõudu ka trigonomeetriaga, seda sajandeid varem kui kreeklased.

Kelle muna leiti Kukruse iidsest hauast?

29.08.17 ... 2009. aasta novembrikülmas Tallinn-Narva maantee ehitusel leidis kopajuht praeguseks kuulsaks saanud Kukruse matmispaiga. Rikkalike hauapanustega Kukruse memme üheks saladuslikuks hauapanuseks on ka hästi säilinud linnumuna. Tartu ülikooli ornitoloogid kutsuti appi pea 800 aastat vana linnumuna määrama.

Nüüdisinimesed jõudsid Kagu-Aasiasse arvatust tuhandeid aastaid varem

10.08.17 ... "Ta nimetas seda kohta Lida Ajeriks. Kõlab meeldejäävalt, eks pole? Kuid kohalikus keeles tähendab see "vesikeelt". Tead, kui paljusid koopaid nad seal niimoodi nimetavad?" küsis Macquarie ülikooli paleontoloog Kira Westaway retooriliselt. Mõnikord tähendab suurte loodusteadlaste jälgedes käimine sõna otseses mõttes päevade kaupa džunglites trampimist. Teisalt aitab see lahendada aeg-ajalt enam kui 120 aasta vanuseid mõistatusi.

Iidne pärilikkusaine heidab valgust vana-kreeka kangelaste juurtele

03.08.17 ... Vanad kreeklased ülistasid mükeene kultuuri suurkujusid alates kuningas Agamemnonist lõpetades Odüsseusega lugematutes tragöödiates ja poeemides, pidades end nende otsesteks järeltulijateks. Egeuse mere ääres elanud inimeste DNA-d uurinud teadlased pakuvad nüüd julgele väitele otsest kinnitust.

Geeniuuring: jumal ei pühkinud kaananlasi maamunalt

01.08.17 ... "Hävita sootuks hetiidid, emorlased, kaananlased...," soovitab Jehoova soojalt Vana-Testamendi Moosese raamatus. Värske geeniuuringu kohaselt ei pühitud kaananlasi siiski maamunalt, vaid nendest said nüüdisajal elavate liibanonlaste esivanemad.

Teadlased lõid haruldaste leidude abil põneva pildi kiviaegsest Tallinnast

01.08.17 ... Veel enne kui inimesed õppisid kasutama pronksi ja rauda, vahutas Tallinna Raekoja platsi kohal meri. Praegune vanalinn ja suur osa kogu kesklinnast oli vee all. Toompea ja Tõnismägi moodustasid aga kitsa poolsaare. Vabaduse väljakul askeldasid inimesed.

Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

20.07.17 ... Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

100 000 aasta vanune piimahammas heitis valgust salapärasele inimrühmale

08.07.17 ... Enam kui 100 000 aasta eest kaotas 10–12 aasta vanune laps kaugel Siberi sügavustes ühe oma võimsatest piimahammastest. Tegu polnud tänapäeva mõistes päris tavalise tüdrukuga. Teadlased järeldavad hambast eraldatud DNA põhjal, et denislastena tuntud ürginimesed kasutasid Altai mägedes asuvat Denisi koopast peatuspaigana seniteatust kümneid tuhandeid aastaid varem.

Inimesed seksisid neandertallastega juba pea 300 000 aasta eest

05.07.17 ... Esimesed inimesed tegid Lähis-Idaga tutvust 270 000 aasta eest, et seal peagi põrmu variseda. Enne hääbumist jõudsid ürginimesed sigitada aga neandertallastega paljunemisvõimelisi järeltulijaid, viitab Saksamaa lõunaosas päevavalgele tulnud kondist eraldatud DNA analüüs.

Üks päev ametis | Kaevejooga 300aastaste tallinlaste haudades

04.07.17 ... "Aga kuidas sa tahaksid, et sind üles kaevataks, Greete?" küsin endalt ühel hetkel mõttes. Minu ees ulatub liivast välja üks puusaluu ja alumine osa helepruuniks tõmbunud selgroost. Algas päev arheoloogina.

Teadlased leidsid vanarooma betooni saladuse

04.07.17 ... Rooma impeerium on juba ammu põrmu varisenud. Tuhandete aastate rajatud lainemurdjad taltsutavad aga mere raevuhooge tänase päevani. Teadlased on nüüd välja selgitanud, mis muutis ehitustöödel kasutatud betooni võrreldes selle tänaste analoogidega sedavõrd vastupidavaks.

Maailma üks vanimaid templeid peitis kolbakultuse jälgi

29.06.17 ... Muinasinimesed tegelesid enam kui kümne tuhande aasta eest ühe maailma vanimaks peetava pühapaiga Göbekli Tepe sammaste vahel põrmu varisenud kaaslaste või vaenlaste kolpade lõikumise ja/või nendest kaunistuste valmistamisega, viitavad Türgi kaguosast päevavalgele tulnud luukillud.

Doktoritöö vaatles nõukogude aja mäletamist

23.06.17 ... Kirsti Jõesalu kaitses maikuus oma doktoritööd etnoloogia erialal, mis uuris mäletamise dünaamikat nõukogudejärgses mälukultuuris.

Doktoritöö: Vana-Liivimaa suure Rooma keisririigi osana

22.06.17 ... Keskaegne Liivimaa oli osa suurest Püha Rooma keisririigist. Siinsed maahärrad polnud tihtipeale keisriga kohtunudki, vältisid sõjalisi ja maksukohustusi, kuid kasutasid keisri autoriteeti omavahelises rivaalitsemises ja poliitikas. Eemalt Euroopast vaadati Liivimaad kui katoliku kristlaskonna äärealal asunud ning usuvaenlaste poolt ohustatud piirkonda, kirjutab Mihkel Mäesalu äsja Tartu ülikoolis kaitstud doktoritöös “Liivimaa ja Püha Rooma keisririik 1199–1486”.

Professor uutest fossiilidest: seekord tuleb tõesti õpikud ringi kirjutada

07.06.17 ... Praegu elavate inimestega vähemalt osaliselt äravahetamiseni sarnanevaid inimlasi võis näha Maal juba 300 000 aasta eest, vihjavad Marokost päevavalgele tulnud kolbad ja kondid, lükates nüüdisinimeste planeedi ilmumise 100 000 aasta võrra kaugemasse minevikku.

Väikese ajuga inimlane raputab inimeste sugupuud

10.05.17 ... Hiljuti Lõuna-Aafrikast leitud inimliik elas maamunal veel paarisaja tuhande aasta eest. Samal ajal, kui ilmusid planeedile esimesed anatoomilised nüüdisinimesed. Tulemused vihjavad, et Aafrika lõunaosa oli toona kaugelt midagi enamat evolutsiooniline tupiktee.

Koopatolm peitis iidsete inimeste DNA-d

28.04.17 ... Kondid ja kolbad pole tuhandete aastate eest hinge heitnud inimlaste uurimiseks enam ainus viis. Värske töö kohaselt jääb inimestest maha piisavalt DNA-d, et selle jälgi võiks märgata pinnases ka enam kui 240 000 aastat hiljem.

Inimesed võisid jõuda Ameerikasse juba 130 000 aasta eest

26.04.17 ... Inimesed või nende lähisugulased võisid jõuda esimest korda Ameerikasse juba 130 000 aasta eest, arvatust enam kui 100 000 aastat varem, viitavad Californias päevavalgele tulnud ameerika mammuti luudelt leitud mõrad ja löögijäljed.

Jäämees Ötzi külmus surnuks?

25.04.17 ... Teadlased on paarikümne aasta eest Itaalia Alpidest leitud jäämees Ötzi surmapõhjuste üle pead vaevanud alates ligi 5300 aasta vanuste säilmete leidmisest. Uue analüüsi kohaselt oli põhjus proosaline.

Kristlikud lihavõtted ja jänesed - millest selline seos?

14.04.17 ... Lihavõtted on vähemalt viimased 150 aastat olnud tugevalt seotud jänestega. Olgu küülikud postkaartidel või uskumuses, et just need karvased loomad toovad hästi käitunud lastele maiustamiseks värvilisi (kana!)mune. Miks on jänesed lihavõtete sümboliks saanud? Kuivõrd on see seotud lihavõtete lätte – kristliku kirikuga? Aga heidame pilgu ka eestlaste rahvakommetesse munadepühade ajal.

Palju õnne! Eesti kontuur saab täna 100-aastaseks

12.04.17 ... Täna sada aastat tagasi jõustus määrus, millega esmakordselt liideti pea kõik eestlastega asustatud alad ühe haldusüksuse alla. Kuigi piiride selginemine võttis sõjasündmuste keerises veel aega, võime siiski öelda, et sel päeval tekkis kaardile Eesti haldusjaotuslik kontuur selle tänapäevases mõttes, kirjutab Tartu ülikooli geograafia osakonna teadur Taavi Pae.

Video: aastanäitusel rullub lahti kuldkangaste saladus

10.04.17 ... Keskaegse Tartu elanikele polnud edevus ja luksusejanu võõras. Siidist kootud ja väärismetallist niitidega kaunistatud brokaatesemed olid tekstiiliturul kahtlemata kõige hinnalisemad ja ihaldusväärseimad tooted. Nii kirjalike kui ka pildiliste allikate põhjal otsustades polnud need igaühele lubatud.

Eestlus Venemaal: mõnes Siberi külas kõlab siiani eesti keel

27.03.17 ... Siber on paik, mis seostub paljudele ennekõike karmi külma ja repressioonidega. Eesti lähiajalugu ja suurt osa eestlastest lähemalt või kaugemalt puudutanud küüditamisi arvestades on selleks ka piisavalt põhjust. Märksa vähem mõeldakse Siberiga seoses sinna 19. sajandil välja saadetud või hiljem omal soovil rännanud eestlastele, kellest paljude järeltulijad elavad tänaseni sellel "külmal maal".

Väärtuslikud inimsäilmed võivad ametite lünkliku koostöö tõttu kaotsi minna

27.03.17 ... Paljud arheoloogiliselt väärtuslikud inimsäilmed võivad kaduma minna, sest politsei ja muinsuskaitseameti vaheline koostöö on lünklik.

Uuring: hunnid langesid roomlaste propaganda ohvriks

24.03.17 ... Ajalooürikutes kirjeldatakse antiikaja lõpul Euroopasse tunginud hunne sageli "maad tabanud katku" või isegi millegi hullemana. Vana-Rooma riigi piirialadel elanud inimeste säilmeid uurinud teadlased leiavad aga, et lihtinimeste tasandil oli hunnide ja roomlaste kooselu märksa rahumeelsem.

Kuula, mis häält teevad lohukivid

23.03.17 ... Mis on lohukivid? Kuidas lohukivid seostuvad loodusmaastiku, üksteise ja muististega? Millist häält lohukivid teevad? Millist tüüpi kividega on kõige tõhusam lohke kivi sisse toksida? Kui kaua ühe lohu tegemine üldse aega võtab?

Tartus on vaatamiseks väljas kaks muumiat

15.03.17 ... Eestis küll püramiide pole, aga selle eest avati hiljuti täiesti uus muumiakamber, kus lebavad kaks Egiptuse lapsmuumiat.

Neandertallased sõid seeni ja kasutasid ravimtaimi

10.03.17 ... Neandertallased täiendasid oma toidulauda seente, sambla ja piiniapähklitega, nähtub olendite hammaste analüüsist. Mõned 50 000 aasta eest elanud neandertallased võisid kasutada valu leevendamiseks ning haiguste raviks isegi taimi ja hallitust.

Tartu ülikooli kunstimuuseumis saab näha teisest sajandist pärit Rooma münte

01.03.17 ... Kaks aastat tagasi leidsid arheoloogid Lääne-Virumaalt Varudi-Vanakülast kokku 51 Rooma münti. Sedavõrd palju Rooma münte pole Eestis kunagi varem leitud ja nii hindavad arheoloogid seda Eesti üheks viimase aja olulisimaks arheoloogiliseks leiuks. Täna avati Tartu ülikooli kunstimuuseumis seda sama leidu tutvustav näitus, kus muuhulgas saab oma silmaga näha juba teisest sajandist pärinevaid münte.

Tarmo Kulmari loeng: "Inkade kuld ja muistse Peruu loojang"

17.02.17 ... Tartu ülikool võrdleva usuteaduse professor Tarmo Kulmar pidas rikkuse loengusarja viimase loengu "Inkade kuld ja muistse Peruu loojang".

Kunstimuuseumi lapsmuumiad kõnelevad 3200 aasta tagusest ajast

08.02.17 ... Tartu ülikooli kunstimuuseum avab Egiptuse hauakambrist inspireeritud mängulise näituse, kus esitleb kõiki kunstimuuseumi ehtsaid Egiptuse muumiaid.

Põllundus saabus Läänemeremaadele rahulikult

06.02.17 ... Kui Euroopas tuhandeid aastaid tagasi küttimiselt-koriluselt põllupidamisele-karjakasvatusele üle mindi, siis meie kandis toimus see üsna teistmoodi kui suuremas osas Lääne- ja Kesk-Euroopast.

Tähniliste hobuste arvukus langes keskajal oluliselt

02.02.17 ... Euroopas ja Ees-Aasias kiviajast keskajani elanud hobuste karvkatte muutusi uurinud teadlased leidsid, et kui hobuste kodustamine viis nende värvigamma mitmekesistumiseni, siis keskajal langes tähniliste hobuste arvukus märgatavalt ja eelistati pigem ühtlase tooniga hobuseid. Analüüsid võeti ka viielt Eestist leitud hobuseluult.
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: