Tartu teadlased kardavad väljendusvabaduse piiramist ({{commentsTotal}})

{{1512654240000 | amCalendar}}

Kolm suurt ülikooli hakkavad tegema koostööd tselluloositehase võimalike mõjude hindamisel. Mitmed teadlased aga kardavad, et ühise kommunikatsiooni kõrval hakatakse piirama teiste teadlaste eriarvamusi ja väljendusvabadust.

Novembri lõpus leppisid Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli ja Eesti Maaülikooli rektorid kokku*, et suuremate teemade, näiteks puidurafineerimistehast puudutavate seisukohtade ühtlustamiseks tuleks luua ühiseid uurimisgruppe. Tartu Ülikooli poolt koordineerib tselluloositehase alast koostööd arendusprorektor Erik Puura.

"Kui on hästi palju aspekte nendel suurtel projektidel. On majanduslikud aspektid, on ökoloogilised aspektid, on metsanduse aspektid, on regionaalsed aspektid, siis oleks ju väga hea, kui tekiks selline koondav teaduslik informatsioon ja arvamus, mida teadlased tervikuna teemast arvavad," rääkis Puura.

Mitmetele teadlastele teeb aga muret kokkuleppe punkt, mis puudutab ühiste seisukohtade kommunikeerimist. Kõlab see nii: "Ülikoolide nimel ja ülikoolide kaubamärke kasutades väljendatakse ainult teaduslikult põhjendatud, tasakaalustatud ja koordineeritud seisukohti."

Tartu Ülikooli semiootikaosakonna juhataja biosemiootik Kalevi Kull ütleb, et oluline on just arvamuste paljusus.

"Võimalikult kõik, kes on haritumad, võiksid vabalt ja kartmatult oma arvamist öelda. Nendega, kellega suhelnud olen, siin on küllalt paljudel selline tunne, et praegused fenomenid meenutavad liiga palju seda, mida me oleme kogenud nõukogude ajal," märkis Kull.

Erik Puura sõnul ei tähenda kokkulepe, et teadlased enam meediaga suhelda ei võiks ning igaüks võib ühe või teise projekti kohta ka oma arvamust avaldada.

"Ülikooli nime, ülikooli kaubamärgi all saab teadlane esineda oma teadmiste baasil. Aga igal inimesel on isiklik arvamus. Ka mina Tartu linna kodanikuna – mind häirib tugevalt see, kui keegi tuleb ja ütleb, et vaadake, puhta ülikoolilinna ülesvoolu tehakse tehas, me täpselt ei oska öelda, missugune on selle keskkonnamõju. Aga majanduslikult me oleme välja valinud selle asukoha ja teist ei ole. Niimoodi maailmas ei tehta," sõnas Puura.

Kalevi Kull aga rõhutab, et ka teadlased ei saa alati lähtuda ainult oma konkreetsest uurimissuunast.

"Mihhail Lotman, kes on kultuurispetsialist, kas tal võiks olla vaba õigus öelda oma sõna tselluloositehase kohta, kusjuures ilmselge on see, et ta tselluloosist palju ei tea. Aga ta teab suurt tervikut. Mitte üksnes empiirilised ja eksperimentaalteadlased vaid ka need, kes tunnevad interdistsiplinaarselt suurt süsteemi. Noh nende sõnal on võib-olla eriline kaal suurte projektide juures," märkis Kull.

Puura rõhutab veelkord, et isiklikku seisukohta võivad kõik avaldada. Ülikooli seisukoha aga esitab määratud kõneisik.

"Aga võib-olla teie ka tahate küsida küsimust, missugune on Tartu Ülikooli arvamus. Kui te tahate küsida sellist küsimust, siis keegi peab sellele küsimusele vastama. See, kes sellele küsimusele vastab, peab olema enne kõikide teadlastega läbi rääkinud. Ta ei saa vastata ainult majanduse põhjal, ta ei saa vastata ainult ökoloogia põhjal."

Praegu pole ülikoolidel ühtse seisukoha kujundamiseks piisavalt andmeid. Näiteks pole tselluloositehase arendajad öelnud, missugune täpselt on tehases kasutatav tehnoloogia. Aga kui piisav hulk uuringuid on tehtud, pole ikkagi sugugi kindel, et teadlaste seas ka konsensus saavutatakse.

Teadurite sõnul on rektorite kokkulepe halvasti sõnastatud

Et teadlastele rektorite sõlmitud kokkulepet selgitada, kutsuti neljapäeval Tartu Ülikoolis kokku koosolek. Erik Puura selgitas umbes 30 teadlasele, et oma pädevuse piires on kõigil õigus sõna võtta ja keegi seda õigust piirama ei plaani hakata.

Saalist kostus mitmel korral sõnum, et kui niimoodi on mõeldud, siis tuleb see ka rektorite poolt sõnastada.

Sotsioloog Triin Vihalemm oli rektorite pöördumist analüüsinud ning leidnud, et praegusel kujul võib sealt välja lugeda, otsekui ei tohiks ülikooli nime all sõna võtta ka need, kelle seisukoht on küll teaduslikult põhjendatud, kuid jäänud koordineerimata.

Ühist arvamust välja ei kujunenudki. Õigemini jäigi ühe suurema küsimusena õhku, kas ühine seisukoht on ülikoolis üldse võimalik.

Tartu Ülikooli Zooloogia osakonna teadur Virve Sõber ütles pärast koosolekut, et rektorite kokkulepe on vastuolus hea teadustavaga.

"Senikaua, kui seda kolme rektori kokkulepet ei ole ümber sõnastatud või tagasi võetud, see mure teadlaskonnas, mis puudutab akadeemilist vabadust, ei lahene," ütles ta.

Sõbra sõnul on Eesti ülikoolide sõltumatus juba saanud suurt mainekahju.

"See on normaalne, et ülikoolis on väga erinevad seisukohad erinevate erialade inimestel. Igasugune püüe piirata arvamuste pluralismi jõudmist ühiskondlikku debatti kahjustab ülikooli rolli avaliku huvi eest seisjana," ütles Sõber.

Ta lisas, et on absurdne eeldada, otsekui saaks ülikool kujundada mingis küsimuses ühtse seisukoha.

"Saab küll kokku kutsuda uurimisgruppe, mis kujundaksid mingi arvamuse, aga et terve ülikool arvaks ühtemoodi, seda ma ei kujuta ette," sõnas ta.

Õhusaaste modelleerimise vanemteadur Marko Kaasik lisas, et igal eksperdil peab olema võimalus öelda seda, mida ta teab.

Mis puudutab rektorite kokkulepet, siis selle suurima veana nägi ta halba sõnastust. "Teadlastele ja õppejõududele jäi mulje, et neid ahistatakse," ütles Kaasik.

 * ERR avaldab 21. novembril rektorite sõlmitud kokkuleppe, millega ülikoolid ühendavad kompetentsid riiklikult tähtsate küsimuste lahendamiseks.

Tartu ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli ja Eesti Maaülikooli rektorid sõlmisid kokkuleppe, millega kooskõlastatakse Eestis kavandatavate suurprojektide tegevuspõhimõtted teadusliku kompetentsi toe osutamisel.

Kokkuleppest tulenevalt lähtuvad ülikoolid ühisest arusaamast, et Eestis toimuvad suured, rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised arendusprojektid kasutavad paratamatult olulisel määral Eesti kui väikeriigi ressursse, ent selliste projektideta on raskendatud Eesti majanduslik areng ja ühiskondlik edenemine. Ühtlasi kaasnevad arendusprojektidega paratamatult suured sotsiaalmajanduslikud ja keskkonnamõjud, mis puudutavad kogu ühiskonda ja meie elukeskkonda tervikuna.

Eelnevast tulenevat on ülioluline, et kõik neid suurprojekte puudutavad otsused oleksid tarvilike, erinevaid aspekte tasakaalustatult käsitlevate teaduslike uuringutega piisavalt põhistatud ja nendega arvestavad. Allakirjutanud kinnitavad oma ühist valmisolekut tagada uuringuteks vajalik interdistsiplinaarne ja erialane kompetents. Seejuures saame tugineda senistele asjakohastele uuringutele ning teha vajadusel meie ja välisülikoolide parimat kompetentsi kaasates tarvilikke kõrgetasemelisi lisauuringuid, mis annaksid teadusliku toe ning võimaluse teha Eestile parimaid otsuseid.

Lähtudes olemasoleva parima  kompetentsi ühise kasutamise soovist, üldistest teaduseetika põhimõtetest, erinevate erialaste ja metodoloogiliste lähenemist ühitamise ja koordineerimise vajadusest ning erinevate ülikoolide teadlaste koostöö parendamise soovist, lepivad allakirjutanud kokku järgnevas:

1) ülikoolid lähtuvad oktoobris 2017 vastu võetud ja allkirjastatud HEA TEADUSTAVA kokkuleppes toodud printsiipidest;
2) ülikoolide nimel ja ülikoolide kaubamärke kasutades väljendatakse ainult teaduslikult põhjendatud, tasakaalustatud ja koordineeritud seisukohti;
3) ülikoolid moodustavad suuremate teemade teaduslike seisukohtade läbitöötamiseks ja tulemuste ühtlustamiseks uurimisgruppe;
4) ülikoolid määravad oma seisukohtade avalikustamiseks kõneisikud, kes omavad töögruppides läbitöötatud ja arutatud materjali baasil põhjalikku ülevaadet probleemistiku põhjuste ja tagajärgede ahelast.

Puidurafineerimistehast puudutavate uuringute alase koostöö koordineerimiseks nimetavad ülikoolid koordinaatorid järgnevalt: Tartu Ülikool -  arendusprorektor Erik Puura, Tallinna Tehnikaülikool - puidutehnoloogia professor Jaan Kers, Eesti Maaülikool -  metsakorralduse ja metsapoliitika professor Henn Korjus.

 

Toimetaja: Urmet Kook



pinged akadeemilise vabaduse ümber
Tööstusdoktorantuur on doktoriõppe erivorm, kus doktorant teeb teadustööd ettevõttele.

Väljavõtted tippülikoolide nõuetest, kuidas teadlased ühiskonda panustavad

Viimaste päevade tulised sõnavõtud teemal kui palju võib ülikool ette kirjutada, keelata või lubada teadlastel teaduspõhist arvamust või ka uuringid väljaspool ülikooli. Sirp tegi ülevaate erinevate maailma tippülikoolide reeglitest, mis ütlevad, millistel alustel võib teadlane oma tööd ühiskonnale anda. Siit on ehk Eesti ülikoolidelgi palju õppida.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: