Krüptorahast on saanud keskkonda saastav investeerimisobjekt ({{commentsTotal}})

Bitcoinid ja USA dollarid.
Bitcoinid ja USA dollarid. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Inimlik ahnus muutis krüptoraha käibevahendi asemel investeerimisobjektiks, millest pole kasu muuks, kui investorite spekuleerimisnälja kustutamiseks ja keskkonna saastamiseks, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Nutikamatest nutikamaks investoriks peetud Warren Buffet avaldas saladuse, kuidas Wall Streetil rikkaks saada – "Püüa olla ahne, kui teised kardavad, ja püüa olla kartlik, kui teised ahnitsevad".

Jube raske on olla ratsionaalne ja kartlik ajal, kui krüptoraha bitcoin maksis täpselt aastapäevad tagasi 757 dollarit ja hetkel on selle väärtus peaaegu 13 000 dollarit. Ajal kui kunagise kaasüliõpilase Zuckerbergi üle saavutatud kohtuvõidust 11 miljonit krüptoraha alla pannud vendades Winkelvossidest on saanud bitcoini-miljardärid. Ajal kui bitcoini järel populaarsuselt teine krüptoraha ethereum väärtus kasvas poole aastaga 40 korda jne.

Huvi tekitavaid edulugusid jagub. Sellisel hetkel paistab Warren Buffeti jutt haleda hirmutondina. Seega elame ahnuse ajastul edasi. Sellele lisandub veel ebatavaliselt suur saastemäär.

Krüptoraha saab hankida seaduslikult kahel viisil. Ostes seda nagu Winkelvossid ja makstes kehtiva kõrge kursi põhjal lootusega, et teiste ahnus kasvatab selle väärtust või siis raha "kaevandades". Krüptoraha puhul tähendab see äärmiselt töömahukate matemaatiliste ülesannete lahendamist.

Kaevandamise suund on põnevam ja eeldab suuri investeeringuid arvutusvõimusesse. Hinna ja tootlikkuse suhtes on parimaks platvormiks graafikaprotsessorid, mida kasutatakse tavamaailmas arvutiekraanil digitaalse pildi kuvamiseks. Protsessori jaoks pole vahet, kas see teostab samaaegselt tohutus koguses arvutuslikke tehteid arvutimängu videopildi detailide loomiseks või krüptoraha kaevandamiseks.

Teisalt on võrdlus ka kõige ressursinõudlikuma arvutimänguga ebakohane. Korralik krüptoraha „kaevandus“ ehk arvutipark koosneb umbes 25 000 protsessorist, neist igas umbes 10 miljardit transistori. Võrdlusena on arvuti protsessori tuumas kuni paar miljardit transistori. Raha kaevandavad ettevõtted kasutavad ja lisavad esimesel võimalusel töösse nii palju graafikaprotsessoreid, et kokkuostu tõttu tekivad tarnekriisid ja mängurite kurvastuseks need poodidesse ei jõuagi.

Üks suuremaid ethereumi kaevandusega tegelevaid ettevõtteid tarnib graafikaprotsessoreid otse Nvidia ja AMD vabrikutest sellistes kogustes ja rutuga, et neil on otstarbekas kasutada transpordiks Boeing 747-d. Merekonteinerites võiks olla transport odavam, kuid see ei tasu end ära!

Kui päevas on võimalik kaevandada 7,2 miljoni dollari eest etehreumi krüptoraha, siis võrdub nädala pikkune saadetise ootamine miljonitest ilma jäämisega. Selles võrdluses on lennuki rentimine tühine kulu. Kui krüptoraha kallineb ja samal ajal graafikaprotsessorite hinnad püsivad muutumatutena, on mõistlik taolist kapitali hankida kohe ja palju ning see ülima kiirusega töösse rakendada.

Loomulikult vajab taoline kaevandus veel kahte ressurssi – elektrit ja inimesi. Inimressurssi ei pea tootmisvõimusega paralleelselt kasvatama. Küll aga kasvab iga uue protsessori lisandumisega elektrikulu. Pelgalt bitcoinide kaevandamisele kulub hetkel aasta arvestuses peaaegu 32 Twh. See vastab Serbia riigi energiatarbele. Seejuures hinnati veel kuu aega tagasi aastaseks kuluks 25 TWh. Seega lülitus kuuga bitcoinide kaevandustesse peaaegu Eesti ühe aasta elektritarbimise jagu protsessorivõimsust. Ethereumi kaevandamisele kulub aastases arvestuses 11 TWh, kasvades iga kuu umbes 20 protsendi võrra.

Suur osa krüptoraha loomiseks kuluvast elektrist toodetakse fossiilsete kütustega. Suure tarbimise tõttu on oluline võimalikult odav elekter. Nii asub pea kaks kolmandikku ettevõtteid Hiinas, kus toodetakse elektrit kivisöest. Seetõttu kasvab keskkonnale avaldatav koormus ning nullitakse puhaste taastuva energiaga saavutatud ja kogu maailma jaoks kasulik efekt.

Juhtuva põhjuseks pole miski muu kui inimlik ahnus. Kuid hoolimata pöörasest elust krüptoraha maailmas, ei kohta seda argise elu käibevahendina. Põhjus on paradoksaalne. Kuigi krüptorahast on räägitud kui pankade ja riikide poliitikast sõltumatust käibevahendist, käsitletakse seda investeerimisobjektina. Muutumine käibevahendiks mõjuks kursile negatiivselt. Järelikult polegi loota, et krüptorahast sünnib muu kasu, kui investorite ahnusel mängimine ja keskkonna saastamine.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: "Portaal"



Tartu ülikooli turundusmagistrandid keetsid kokku läätsepaja.

Lugu sellest, kuidas Tartu ülikooli turundusmagistrandid pada ajasid

See on esimene kord, kui Tartu ülikooli tootearenduse õppeaines loodu päriselt müüki jõuab. Üliõpilaste panus ei piirdunud vaid paja keetmisega. Töörühma liige Age Tempel rääkis, et protsess oli mitmekülgne: peale retseptide endi tuli uurida tarbijate vajadusi ja maitse-eelistusi, pakendikujundust.

Jõulud ei jäta külmaks ka ERR Novaatorit. Jõuluõhtule eelneval kümnel päeval ilmub iga päev Tarmo Soomere jõulukalendrisse „Dekaad“ uus pühadega haakuv fakt, näpunäide või soovitus. Loo nägemiseks liiguta kursor kuupäevale.

Maailmas laienid löönud uuring, mis väitis, et kõrgeid kontsi kandvad naised on seksikamad, ei vasta tõele.

Kõrgeid kontsi kandvad naised on seksikamad - puhas vale

Meedias laia kõlapinda leidnud prantsuse psühholoogi tööd põhinevad küsitaval statistikal ning kompavad meetodite poolest kohati hea maitse ja eetikapiire. Pahateadusele jälile saanud teadlaste hinnangul pole tegu üksikjuhtumiga.

teadustöö õigeusu koolide ajaloost
pinged akadeemilise vabaduse ümber
Tööstusdoktorantuur on doktoriõppe erivorm, kus doktorant teeb teadustööd ettevõttele.

Väljavõtted tippülikoolide nõuetest, kuidas teadlased ühiskonda panustavad

Viimaste päevade tulised sõnavõtud teemal kui palju võib ülikool ette kirjutada, keelata või lubada teadlastel teaduspõhist arvamust või ka uuringid väljaspool ülikooli. Sirp tegi ülevaate erinevate maailma tippülikoolide reeglitest, mis ütlevad, millistel alustel võib teadlane oma tööd ühiskonnale anda. Siit on ehk Eesti ülikoolidelgi palju õppida.

Munast saab kolesterooli, kuid on eksiarvamus, et see kolesterool on üdini halb.

Omapäi diagnoositud gluteenitalumatusega ei tasu leivast-saiast loobuda

Laktoosi- või gluteenivabu toiduaineid on üha rohkem meie poodides saada. Kuid nende ainete väljavõtmine toidust tähendab, et need asendatakse teiste ainete, näiteks suhkrutega. Omapäi ei tasuks gluteeni- või laktoosivabu toite eelistama hakata, kuna nii võib keha jääda ilma eluliselt olulistest vitamiinidest ja elementidest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: