Astronoomid leidsid noorest universumist ootamatult hiiglasliku musta augu ({{commentsTotal}})

Teadaolevalt Maast kõige kaugemal asuv kvasar kunstniku nägemuses.
Teadaolevalt Maast kõige kaugemal asuv kvasar kunstniku nägemuses. Autor/allikas: Robin Dienel/Carnegie teadusinstitutsioon

Kolme varasema taevauuringu andmetes tuhlanud astronoomid leidsid vähem kui 700 miljonit aastat pärast Suurt Pauku tekkinud supermassiivse musta augu. Leid aitab mõista paremini galaktikate kasvu ja universumi noorusaega.

"Selle mass ületab Päikese oma 800 miljonit korda, kuigi universum tervikuna oli alles lapsekingades. On endiselt müsteerium, kuidas sellised mustad augud üleüldse tekivad. Leitud objekt seab aga selleks minimaalselt kuluvale ajale väga selge piiri," märkis uurimuse juhtivautor Eduardo Bañados ERR Novaatorile antud intervjuus. Suurem osa mustade aukude moodustumist kirjeldavaid mudeleid neid sedavõrd kiiresti tekitada ei suuda. Võrdlusena on Linnutee keskel asuva musta augu mass ligikaudu neli miljonit Päikese massi..

Carnegie teadusinstitutsiooni astronoom avaldas samas lootust, et leid annab teoreetikutele mudelite lihvimiseks täiendava sisendit "Me oleme praegu veendunud, et must auk on olemas. Objekti ereduse tõttu kujutab see täiendavate vaatluste kontekstis aga piltlikult kullakaevandust," laiendas Bañados.

Rangelt võttes ei näinud astronoomid musta auku ennast, vaid ainult eredalt säravat galaktikatuuma – kvasarit. Musta auku langevat ainet kiirendatakse sedavõrd palju, et see kiirgab tugevalt väga energeetilist valgust. Selle hulga ja esindatud lainepikkuste põhjal saab hinnata ka supermassiivne musta augu massi.

Universumi paisumise tõttu venitatakse lühilainelist valgust välja sedavõrd palju, et seda on näha hoopis soojuskiirgust registreeritavate kaameratega. Mida kaugemal asub objekt, seda suurem nihe. Kvasari ULAS J1342+0928 puhul mõõdeti punanihke väärtuseks 7,54. Viimane vähegi võrreldavalt kaugel asuv ere galaktikatuum ULAS J1120+0641 leiti 2011. aastal. Seda kirjeldava punanihke väärtuseks määrati 7,09.

Uurimuse kaasautor Bram Venemans Saksamaal asuvast Max Plancki astronoomia instituudist rõhutas, et asi polnud astronoomide laiskuses. Selliseid objekte ongi lihtsalt vähe. "Teoreetiliste ennustuste kohaselt ei leia terve taevalaotuse peale kokku rohkem kui sada kvasarit, mille punanihe ületab 7. Isegi siis pead sa vaatama ühte punkti teleskoobiga väga kaua aega," nentis Venemans. Antud juhul pidi ta koos kolleegidega hoolikalt läbi kammima kolme varasema taevauuringu andmed. Nende kogumaht ulatus mitme terabaidini.

Kui supermassiivse musta augu mass oleks muljetavaldav terves universumis, siis seda ümbritsev galaktika kuulub tänases mõistes pigem kergekaallaste sekka. "See on mõistetav. Sellel pole olnud lihtsalt väga palju aega massi koguda. Kui aega 14 miljardi aasta võrra edasi kerida, saaks sellest aga ilmselt üks kõige massiivsemaid teadaolevaid tähekogumeid," lisas Venemans. Siiski suutis ka galaktika ise astronoome üllatada.

Igal aastal tekib seal uusi tähti 85–545 Päikese massi jagu. Linnuteel jääb see umbes ühe Päikese massi piirile. "Seda on erakordselt palju. Täheteket mõjutab oluliselt galaktika metallisus. See, kui palju leidub seal heeliumist raskemaid elemente. Toonaseks ajaks poleks saanud neid aga välja palju tekkida. Täheteket soodustava tolmu hulk on seega galaktikas anomaalselt kõrge," laiendas astronoom. Kas tegu on üksiku veidrikuga või on see nii noores universumis asuvate galaktikate puhul tavaline, peavad näitama täiendavad vaatlused.

"Idee poolest on meil võimalus pildile püüda veelgi nooremas kui 690 miljoni aasta eest tekkinud objekte. Eriti uue põlvkonna teleskoopide nagu James Webbi või 30-meetrise peapeegliga Äärmiselt Suure Teleskoobiga. Kuid me ei tea hetkel tõesti, millal piir ette tuleb," sõnas Eduardo Bañados.

Ligikaudu 379 000 aastat tagasi algas universumi jahtumise tõttu elektronide ja prootonite rekombineeurmine aatomiteks. Kuigi neutraalse vesinikuga täidetud ruum on läbipaistmatu vaid teatud lainepikkustel, on see ka pime paik. Enne esimeste tähtede teket ei valgustanud seda peale kosmilise mikrolaine taustkiirguse mitte miski.

"See toob välja eredate kvasarite tähtsuse. Nende uurimine võimaldab meil paremini mõista universumi algusaegu ja reionisatsiooni epohhi tervikuna," lisas astronoom. Kvasarivalgus on olnud terve universumi ajaloo vältel võrdlemisi ühetaoline. Seetõttu saab selle uurimisel hinnata ka selle teele jäänud neutraalse vesiniku hulka.

Maast kõige kaugemal asuvaks seni leitud objektiks on galaktika GN-z11. Punanihke väärtus ulatub 11,09'ni ehk see oli olemas juba 13,4 miljardit aastat tagasi. Universumi paisumise tõttu on see kaugenenud Maast 32 miljardi valgusaasta kaugusele.

Kvasarit ULAS J1342+0928 kirjeldatakse aga ajakirjades Nature ja Astrophysical Journal.



Tartu ülikooli turundusmagistrandid keetsid kokku läätsepaja.

Lugu sellest, kuidas Tartu ülikooli turundusmagistrandid pada ajasid

See on esimene kord, kui Tartu ülikooli tootearenduse õppeaines loodu päriselt müüki jõuab. Üliõpilaste panus ei piirdunud vaid paja keetmisega. Töörühma liige Age Tempel rääkis, et protsess oli mitmekülgne: peale retseptide endi tuli uurida tarbijate vajadusi ja maitse-eelistusi, pakendikujundust.

Jõulud ei jäta külmaks ka ERR Novaatorit. Jõuluõhtule eelneval kümnel päeval ilmub iga päev Tarmo Soomere jõulukalendrisse „Dekaad“ uus pühadega haakuv fakt, näpunäide või soovitus. Loo nägemiseks liiguta kursor kuupäevale.

Maailmas laienid löönud uuring, mis väitis, et kõrgeid kontsi kandvad naised on seksikamad, ei vasta tõele.

Kõrgeid kontsi kandvad naised on seksikamad - puhas vale

Meedias laia kõlapinda leidnud prantsuse psühholoogi tööd põhinevad küsitaval statistikal ning kompavad meetodite poolest kohati hea maitse ja eetikapiire. Pahateadusele jälile saanud teadlaste hinnangul pole tegu üksikjuhtumiga.

teadustöö õigeusu koolide ajaloost
pinged akadeemilise vabaduse ümber
Tööstusdoktorantuur on doktoriõppe erivorm, kus doktorant teeb teadustööd ettevõttele.

Väljavõtted tippülikoolide nõuetest, kuidas teadlased ühiskonda panustavad

Viimaste päevade tulised sõnavõtud teemal kui palju võib ülikool ette kirjutada, keelata või lubada teadlastel teaduspõhist arvamust või ka uuringid väljaspool ülikooli. Sirp tegi ülevaate erinevate maailma tippülikoolide reeglitest, mis ütlevad, millistel alustel võib teadlane oma tööd ühiskonnale anda. Siit on ehk Eesti ülikoolidelgi palju õppida.

Munast saab kolesterooli, kuid on eksiarvamus, et see kolesterool on üdini halb.

Omapäi diagnoositud gluteenitalumatusega ei tasu leivast-saiast loobuda

Laktoosi- või gluteenivabu toiduaineid on üha rohkem meie poodides saada. Kuid nende ainete väljavõtmine toidust tähendab, et need asendatakse teiste ainete, näiteks suhkrutega. Omapäi ei tasuks gluteeni- või laktoosivabu toite eelistama hakata, kuna nii võib keha jääda ilma eluliselt olulistest vitamiinidest ja elementidest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: