Kuidas töötab linnujaam? ({{commentsTotal}})

Osoon käis Ölandi saare lõunatipus, kus asub Rootsi kõige kuulsam linnuala, Ottenby. Seal asub ka linnujaam, mis on tegutsenud juba 1946. aastast. Nemad saavad uhkeldada maailma vanima järjestikuse püügiseeriaga.

Kuigi parim aeg lindude vaatlemiseks ja rõngastamiseks on rändeperioodil ehk kevadel ja sügisel, meelitab ka sombune suvehommik tuulisele neemele mitmeid linnuvaatlejaid, kes jahedust trotsides väsimatult oma binoklitest tiivulisi jälgivad.

Rõngastusjaama soojast toast tulevad iga poole tunni tagant kaks meest ja käivad läbi tavapärase ringkäigu võrkude ja lõksude vahel. Linde püütakse nii nähtamatute võrkude ehk uduvõrkudega kui ka torbikukujuliste lõksudega.

Tavaliselt kasutavad väiksemad linnud rändeks rannikualasid ja väldivad avamere ületamist, kuid soodsate ilmaolude korral võib näha värvulisi massilisi rändeid otse üle Läänemere.

Esimene peatuspunkt puhkamiseks võib olla näiteks merel seilav laev, aga kindlasti on vaja ka süüa ja nii jõutakse siia Ottenby neemele.

Viisi, kuidas linde seiratakse nimetatakse lindude püüdmise standardiseeritud seeriaks. See tähendab, et alates 1972. aastast on Ottenby saarel püütud linde ühel ja samal viisil. See annab võimaluse võrrelda andmeid läbi aastate ning märgata selle kaudu muutusi.

Aastast püütakse 15–25 000 lindu ning see annab üsna hea pildi, kui midagi on valesti või mõne liigi arvukus just suureneb.

Lisaks liigile ja soole proovitakse määrata ka linnu vanus. Üks variant on teha seda sulestiku järgi. Sulgimisel jääb eelmisest sulestikust mingi arv sulgi alles, mis on siis teist värvi või erineva kujuga. Selline vanuse määramine pole alati kerge ja sõltub ka ornitoloogi kogemusest. Praegu jääb vanus otsustamata.

Rõngastamine ja andmete kogumine võtab tavaliselt aega 30 sekundit kuni minut. Seejärel lastakse lind taas loodusesse. Rändeperioodil on püügimaksimumid lausa 1000 lindu ühes päevas. Ottenby rõngastajad räägivad ja mõtlevad ainult lindudest ja mõnikord näevad neid isegi unes.

Toimetaja: Marju Himma



Tartu ülikooli turundusmagistrandid keetsid kokku läätsepaja.

Lugu sellest, kuidas Tartu ülikooli turundusmagistrandid pada ajasid

See on esimene kord, kui Tartu ülikooli tootearenduse õppeaines loodu päriselt müüki jõuab. Üliõpilaste panus ei piirdunud vaid paja keetmisega. Töörühma liige Age Tempel rääkis, et protsess oli mitmekülgne: peale retseptide endi tuli uurida tarbijate vajadusi ja maitse-eelistusi, pakendikujundust.

Jõulud ei jäta külmaks ka ERR Novaatorit. Jõuluõhtule eelneval kümnel päeval ilmub iga päev Tarmo Soomere jõulukalendrisse „Dekaad“ uus pühadega haakuv fakt, näpunäide või soovitus. Loo nägemiseks liiguta kursor kuupäevale.

Maailmas laienid löönud uuring, mis väitis, et kõrgeid kontsi kandvad naised on seksikamad, ei vasta tõele.

Kõrgeid kontsi kandvad naised on seksikamad - puhas vale

Meedias laia kõlapinda leidnud prantsuse psühholoogi tööd põhinevad küsitaval statistikal ning kompavad meetodite poolest kohati hea maitse ja eetikapiire. Pahateadusele jälile saanud teadlaste hinnangul pole tegu üksikjuhtumiga.

teadustöö õigeusu koolide ajaloost
pinged akadeemilise vabaduse ümber
Tööstusdoktorantuur on doktoriõppe erivorm, kus doktorant teeb teadustööd ettevõttele.

Väljavõtted tippülikoolide nõuetest, kuidas teadlased ühiskonda panustavad

Viimaste päevade tulised sõnavõtud teemal kui palju võib ülikool ette kirjutada, keelata või lubada teadlastel teaduspõhist arvamust või ka uuringid väljaspool ülikooli. Sirp tegi ülevaate erinevate maailma tippülikoolide reeglitest, mis ütlevad, millistel alustel võib teadlane oma tööd ühiskonnale anda. Siit on ehk Eesti ülikoolidelgi palju õppida.

Munast saab kolesterooli, kuid on eksiarvamus, et see kolesterool on üdini halb.

Omapäi diagnoositud gluteenitalumatusega ei tasu leivast-saiast loobuda

Laktoosi- või gluteenivabu toiduaineid on üha rohkem meie poodides saada. Kuid nende ainete väljavõtmine toidust tähendab, et need asendatakse teiste ainete, näiteks suhkrutega. Omapäi ei tasuks gluteeni- või laktoosivabu toite eelistama hakata, kuna nii võib keha jääda ilma eluliselt olulistest vitamiinidest ja elementidest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: