Eesti liigirikkaim koht pakub teadlastele head uurimismaterjali ({{commentsTotal}})

Puhtu-Laelatu kaitseala on koht, kus on kõige enam erinevaid taimeliike ning ohtralt erinevaid linnuliike. "Osoon" käis vaatamas, mida teadlased seal teevad.

"Koht, mis Hanila kihelkonnas nimetamise wäärt Wirtsumõisa ligi mere laiu pääl olew Puhtu Laid, ülem ilusa, paksu metsaga kaetud, kus mõni puu, jämeduse poolest, kaunis mürakas on." Nii seisab ajalehe Sakala leheveergudel 1897. aastal Puhtulaiu kohta.

Puhtu-Laelatu keskkonda on tänapäeval suurepärane kohta Eesti looduse uurimiseks, mistõttu ongi siin Eesti maaülikooli ja Tartu ülikooli välibaasid.

Kui palju on säilinud või muutunud see kaitseala 1897. aastaga võrreldes? Rääkides vanades puudest, mis võiksid olla sellest ajast pärit, nendib keskkonnaameti looduskaitse nõunik Kaja Lotman, et ilmselt pole säilinud kõik, kuid siiski päris suur hulk.

"Kokkuvõttes on see kõik üks vana mets ja vana metsaga on selline asi, et kui mets on kaua aega kestnud, siis tekivad sinna erilised liigid, mida mujal ei leia."

Praegu on Puhtu-Laelatu kaitseala väga oluline rändepeatuspaik lindudele Ida-Atlandi rändeteel. Väga olulised on siinsed lindude pesitsuspaigad madalatel laiukestel ja kõige tähtsam on see Puhtu-Laelatu liigirikas salumets ja Euroopa tähtsusega Laelatu puisniit, mis on haruldaselt liigirikkad. Selle liigirikkuse sees kasvab päris palju üliharuldasi taimi, orhideesid ning siin on siin üliharuldasi linde.

Seal on palju erinevaid taimekooslusi: nii metsa kui puisniitu ja niitu, mis kõik paikneb suhteliselt pehme talvega piirkonnas.

Pehme tähendab ilmastik sobib päris paljudele taimedele. Ja noh, muidugi see, et pinnas on karbonaatne, et sellist pinnast tahavad kindlasti rohkem taimi kui sellist haput nagu siin Kagu-Eestis me võime näha.

Seal töötab suur hulk erinevaid botaanikuid ja ka muid loodusteadlasi, kes aegade jooksul on seda loodust tähele pannud. See on kindlasti ka üks põhjus, miks seal on palju erinevaid taimi. Selliseid kohti Eestis, kus oleks aastakümnete jooksul kogutud nii palju andmeid, ei ole just palju ette näidata.

Juba 1957. aastal võeti see ala kaitse alla, siis kandis see nime Virtsu-Puhtu-Laelatu botaanilis-zooloogiline kaitseala.

Selle nime järgi püüti ära öelda, mis on need eesmärgid ehk tuua välja taime mitmekesisus, haruldased taimed ja ka linnustik ehk zooloogia. Ka tänapäeval on meil enam-vähem samad eesmärgid.

Aga aeg on selle võrra muutunud. Praegu räägitakse rohkem pool-looduslikest kooslustes ehk puisniitudest ja rannaniitudest. Tol ajal oli see looduse ja inimese loomulik osa: käidi heina tegemas. Aga nüüd peavad teadlased maksma raha, et keegi niidaks puisniitudel ja maksma raha sellegi eest, et viidaks oma loomad rannakarjamaale. Selles mõttes on maailm muutunud ja eesmärgid teisenenud.

Vaadake ka "Osooni" teisi lugusid.

Toimetaja: Marju Himma



Tartu ülikooli turundusmagistrandid keetsid kokku läätsepaja.

Lugu sellest, kuidas Tartu ülikooli turundusmagistrandid pada ajasid

See on esimene kord, kui Tartu ülikooli tootearenduse õppeaines loodu päriselt müüki jõuab. Üliõpilaste panus ei piirdunud vaid paja keetmisega. Töörühma liige Age Tempel rääkis, et protsess oli mitmekülgne: peale retseptide endi tuli uurida tarbijate vajadusi ja maitse-eelistusi, pakendikujundust.

Jõulud ei jäta külmaks ka ERR Novaatorit. Jõuluõhtule eelneval kümnel päeval ilmub iga päev Tarmo Soomere jõulukalendrisse „Dekaad“ uus pühadega haakuv fakt, näpunäide või soovitus. Loo nägemiseks liiguta kursor kuupäevale.

Maailmas laienid löönud uuring, mis väitis, et kõrgeid kontsi kandvad naised on seksikamad, ei vasta tõele.

Kõrgeid kontsi kandvad naised on seksikamad - puhas vale

Meedias laia kõlapinda leidnud prantsuse psühholoogi tööd põhinevad küsitaval statistikal ning kompavad meetodite poolest kohati hea maitse ja eetikapiire. Pahateadusele jälile saanud teadlaste hinnangul pole tegu üksikjuhtumiga.

teadustöö õigeusu koolide ajaloost
pinged akadeemilise vabaduse ümber
Tööstusdoktorantuur on doktoriõppe erivorm, kus doktorant teeb teadustööd ettevõttele.

Väljavõtted tippülikoolide nõuetest, kuidas teadlased ühiskonda panustavad

Viimaste päevade tulised sõnavõtud teemal kui palju võib ülikool ette kirjutada, keelata või lubada teadlastel teaduspõhist arvamust või ka uuringid väljaspool ülikooli. Sirp tegi ülevaate erinevate maailma tippülikoolide reeglitest, mis ütlevad, millistel alustel võib teadlane oma tööd ühiskonnale anda. Siit on ehk Eesti ülikoolidelgi palju õppida.

Munast saab kolesterooli, kuid on eksiarvamus, et see kolesterool on üdini halb.

Omapäi diagnoositud gluteenitalumatusega ei tasu leivast-saiast loobuda

Laktoosi- või gluteenivabu toiduaineid on üha rohkem meie poodides saada. Kuid nende ainete väljavõtmine toidust tähendab, et need asendatakse teiste ainete, näiteks suhkrutega. Omapäi ei tasuks gluteeni- või laktoosivabu toite eelistama hakata, kuna nii võib keha jääda ilma eluliselt olulistest vitamiinidest ja elementidest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: