Naudi kaasaja hüvesid täiel rinnal ja telli jõuluvanalt raamat ({{commentsTotal}})

Raamatute lugemine on odavam kui kunagi varem.
Raamatute lugemine on odavam kui kunagi varem. Autor/allikas: nizz7/Creative Commons

Raamatute lugemist ei piira enam ammu selleks kasutatava valguse hind, vaid lihtlabane ajanappus. Tegevuse kasulikkust arvestades ei teeks aga paha selleks aga aega võtta ja jõuluvanalt mõni hea raamat tellida, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Muistsetel aegadel oli kunstliku valguse allikaks tuli. See oli päris kallis. Isegi kui puude eest ei pidanud midagi maksma, tehti nende hankimiseks tööd. Vastutasuks saadi sooja ja valgust. Keskendudes pelgalt valgusele, pakkus sületäis puid valguskuma umbes kolmeks tunniks.

Peagi avastati, kuidas kontrollida rasva põletamist. Rasva saadi taimedest, kaladest ja loomadest. Nöörijuppi korduvalt vedelasse rasva kastes sündis küünal. Nende tegemisele kulus rohkem tööd, kui puude kogumisele. Selle eest saadi sellest rohkem praktilist kasu ehk kaasaskantavat valgust ja seda kestis kauemaks. Küsimus oli hinnas.

Rasvaküünlad oli odavamad, aga haisesid ja suitsesid hirmsalt ning andsid vähem valgust. Mesilasvahast parafiinküünal põles suitsuta, aga oli tohutult kallis. Vaalarasva avastamisel langes küünalde hind, aga need olid endiselt päris kallid. USA president George Washingtoni arvutuse järgi kulus tal igapäevase viie tunni küünlavalguse jaoks tänases vääringus aastas umbes 1000 dollarit. Seega päris kallis lõbu.

Hind seostub saadava kasuga ehk milleks kasulikuks sai kunstlikku valgust kasutada. Näiteks sai seda kulutada teadmiste hankimiseks. Valguse hinnal oli mõju teadmiste hankimise viisile. Toonaseks tavaks oli raamatute valjul häälel ettelugemine. Põhjuseks oli küünlavalguse hind. Omaette raamatu lugemine oli kulukas lõbu.

Kunstliku valguse hind toimis omakorda filtrina paremate lugejate vormimiseks. Kui keegi perest või kogukonnast sai valge käes rohkem lugeda, muutus ta lugemisoskus teistest etemaks ja nii kujunes temast eelistatud ettelugeja. Lugemisoskus oligi levinud väheste seas. Ettelugemisest kujunes kohalikus elus oluline sündmus, kus levitati nii õpetlikku kui ka meelelahutuslikku.

Õpetlikuga seoses peeti peresuhte jaoks ettelugemist isegi taotluslikuks. Kui üks abielu osapooltest luges teisele raamatut, arenes nende ühine maitsemeel nii loetava eelistuses kui ka meelalahutuse mõistmise osas, unustamata jagatud meeleheast tugevnevat emotsionaalset sidet. Abieluõnne kõrvale jättes esines ka etteheiteid seoses lugeja võimuses oleva teksti valikuga, kui kuulajaid loetu ei huvitanud, aga neil polnud valikut.

Väidetavalt polnud valikut ka noortel neidudel, kelle puhul peeti raamatu omaette lugemist ohtlikuks. Preilidel olevat soodumus jääda romantilise armastuse ja kenana kujutatud kavaleridest unistuste fantaasiatesse. Seetõttu peeti nende puhul sobilikumaks lugeda raamatuid valju häälega, et säiliks kontroll loetava sisu ja noorte tütarlaste moraalse pale üle.

Sellega seoses ulatus veel hilise ajani kasvatuslikul ja isegi karistamise eesmärgil tava kohustada lapsi raamatut kõvahäälselt ette lugema. Eelistatavalt mõnda moraalselt tõhusat teksti piiblist või mõnest muust sobilikust allikast, näiteks õpikust.

See omakorda viitab tolleaegse lugemisvara piiratusele. Raamatute trükkimise kallis ja suhteliselt aeglane protsess sundis trükitavat põhjalikult valima. Samas polnud kalliduse ja piiratud kättesaadavuse tõttu põhjust karta, et pakutu jääks lugemata. Pigem loeti samu lugusid üha uuesti. Enamasti ei loetud raamatuid kaanest-kaaneni, vaid piibli eeskujul ja ajalisest piirangust tulenevalt loeti ette valitud palasid.

Need omakorda hakkasid nii lugejatele kui ka kuulajatele pähe jääma ja nii edenes lugude ümberjutustamise tava. Sellega seoses tärkas mõnedes peades äriidee, kuidas sakas pikad ning keerulised näidendid ning piiblilood lühemalt ära rääkida, odavamalt ära trükkida ja paisata sel teel massidele kättesaamatud kallid raamatud lühemate ja odavamatena laia levikusse. Osad taolistest moraali sisaldavate tarkuste odavatest ümberjutustustest olid suunatud lastele. Need said tuntuks kui muinasjutud.

Lugemust võib pidada nii heaolu märgiks kui ka selle saavutamise vahendiks. Lisaks maailma kogemise kasvule arendab lugemine mälu, aitab samas rahuneda ja vähendada stressi. Ometi väheneb raamatute lugemise populaarsus. Selles ei ole süüdi küünalde kallis hind, vaid ajapuudus.

Proovi sina sellest nõidusest jõuluvana abil välja murda ja telli temalt mõni hea raamat.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: "Portaal"



Tartu ülikooli turundusmagistrandid keetsid kokku läätsepaja.

Lugu sellest, kuidas Tartu ülikooli turundusmagistrandid pada ajasid

See on esimene kord, kui Tartu ülikooli tootearenduse õppeaines loodu päriselt müüki jõuab. Üliõpilaste panus ei piirdunud vaid paja keetmisega. Töörühma liige Age Tempel rääkis, et protsess oli mitmekülgne: peale retseptide endi tuli uurida tarbijate vajadusi ja maitse-eelistusi, pakendikujundust.

Jõulud ei jäta külmaks ka ERR Novaatorit. Jõuluõhtule eelneval kümnel päeval ilmub iga päev Tarmo Soomere jõulukalendrisse „Dekaad“ uus pühadega haakuv fakt, näpunäide või soovitus. Loo nägemiseks liiguta kursor kuupäevale.

Maailmas laienid löönud uuring, mis väitis, et kõrgeid kontsi kandvad naised on seksikamad, ei vasta tõele.

Kõrgeid kontsi kandvad naised on seksikamad - puhas vale

Meedias laia kõlapinda leidnud prantsuse psühholoogi tööd põhinevad küsitaval statistikal ning kompavad meetodite poolest kohati hea maitse ja eetikapiire. Pahateadusele jälile saanud teadlaste hinnangul pole tegu üksikjuhtumiga.

teadustöö õigeusu koolide ajaloost
pinged akadeemilise vabaduse ümber
Tööstusdoktorantuur on doktoriõppe erivorm, kus doktorant teeb teadustööd ettevõttele.

Väljavõtted tippülikoolide nõuetest, kuidas teadlased ühiskonda panustavad

Viimaste päevade tulised sõnavõtud teemal kui palju võib ülikool ette kirjutada, keelata või lubada teadlastel teaduspõhist arvamust või ka uuringid väljaspool ülikooli. Sirp tegi ülevaate erinevate maailma tippülikoolide reeglitest, mis ütlevad, millistel alustel võib teadlane oma tööd ühiskonnale anda. Siit on ehk Eesti ülikoolidelgi palju õppida.

Munast saab kolesterooli, kuid on eksiarvamus, et see kolesterool on üdini halb.

Omapäi diagnoositud gluteenitalumatusega ei tasu leivast-saiast loobuda

Laktoosi- või gluteenivabu toiduaineid on üha rohkem meie poodides saada. Kuid nende ainete väljavõtmine toidust tähendab, et need asendatakse teiste ainete, näiteks suhkrutega. Omapäi ei tasuks gluteeni- või laktoosivabu toite eelistama hakata, kuna nii võib keha jääda ilma eluliselt olulistest vitamiinidest ja elementidest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: