Marju Lauristin: ülikoolis võiks olla vabade teaduste professor ({{commentsTotal}})

{{1512113040000 | amCalendar}}
Marju Lauristin
Marju Lauristin Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Selleks, et ülikoolis jaguks hullumeelseid mõtteid ning teadlased ei kapselduks silotornidesse, võiks rahvusülikoolis olla vabade teaduste professor, leiab professor Marju Lauristin, kes täna pidas akadeemilise loengu “Rahvusülikool digiühiskonnas“.

Valik rahvusülikooli 98. aastapäeva loengus kõlanud mõtteid:

  • Mida rohkem käsitleme rahvusülikooli ökoloogilises, semiootilises ja sotsiaalseaduslikus, mitte poliitilises võtmes, seda väiksem on hirm selle kadumise ees.
  • Rahvusülikoolis võiks olla vabade kunstide professuuri kõrval vabade teaduste professuur, et vähendada silotornides tegutsemist ja soodustada positiivselt "hullude" ideede sündi.
  • Uurimisrühmad suurandmetest kasu lõikamiseks ja digiühiskonna arendamiseks on Eestis olemas, kuid puudu jääb sünergiast.
  • Digiühiskonna arendamine on toonud välja vajaduse asjatundjate järele, kes lahendavad digiõiguslikke, sotsiaalseid jt probleeme teadusliku teadmiste pinnalt. Tartu ülikool võiks olla selle keskus Euroopas.
  • Kardame robotite tähtsuse suurenemist, kuid aitame samas sellele kaasa, muutes inimesi robotlikumaks.
  • Sotsiaalmeediaplatvormide tegevust ei reguleeri ükski seadus ega kultuuriline norm. See on võimaldanud neil teenida neil miljardeid eurosid. Samas on see töötanud tõejärgse maailma huvides.
  • Eesti poliitikud ei tohiks kullapalavikuga kaasa minna. Isegi kui metaandmete säilitamise ja töötlemise eesmärgiks on kuritegevuse vähendamine või ühiskonna üldine areng
  • Peaksime rõõmustama Eesti väiksuse üle, kuid me pole Euroopa valge laborihiir. Väiksus võimaldab paremini mõista suurtes süsteemides toimuvaid protsesse ja nende omavahelist põimitust.
  • Eesti võiks võtta eeskuju Hollandist, kus on loodud valdkonnaga tegelemiseks ülikoolide vahel tihe võrgustik.

Rahvusülikooli sünnipäeva aktusel promoveeritakse 5 audoktorit ja aktusele eelneva aasta jooksul kraadi kaitsnud 141 doktorit. Tartu ülikooli audoktoriteks saavad:

Mihály Hoppál, Ungari teaduste akadeemia habiliteeritud teadusdoktor (folkloristika ja semiootika audoktor);
Salme Näsi, Tampere ülikooli professor (majandusteaduse audoktor);
Kauko Antti Markku Kaste, Helsingi ülikooli emeriitprofessor (neuroloogia audoktor);
Eske Willerslev, Kopenhaageni ülikooli professor (loodusteaduste audoktor);
Vladimir Veksler, Pariisi XI ülikooli professor (farmakoloogia audoktor).
Ülikool nimetab auliikmeks pikaajalise toetaja Harry Huge.

Teatavaks tehakse TÜ Rahvusmõtte auhinna laureaat – isik, kes on ülikooli hinnangul oma loominguga silmapaistvalt edendanud Eesti rahvuslikku ja riiklikku eneseteadvust.

Vaata aktust:

 

Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu ülikool; Jaan-Juhan Oidermaa



Tartu ülikooli turundusmagistrandid keetsid kokku läätsepaja.

Lugu sellest, kuidas Tartu ülikooli turundusmagistrandid pada ajasid

See on esimene kord, kui Tartu ülikooli tootearenduse õppeaines loodu päriselt müüki jõuab. Üliõpilaste panus ei piirdunud vaid paja keetmisega. Töörühma liige Age Tempel rääkis, et protsess oli mitmekülgne: peale retseptide endi tuli uurida tarbijate vajadusi ja maitse-eelistusi, pakendikujundust.

Jõulud ei jäta külmaks ka ERR Novaatorit. Jõuluõhtule eelneval kümnel päeval ilmub iga päev Tarmo Soomere jõulukalendrisse „Dekaad“ uus pühadega haakuv fakt, näpunäide või soovitus. Loo nägemiseks liiguta kursor kuupäevale.

Maailmas laienid löönud uuring, mis väitis, et kõrgeid kontsi kandvad naised on seksikamad, ei vasta tõele.

Kõrgeid kontsi kandvad naised on seksikamad - puhas vale

Meedias laia kõlapinda leidnud prantsuse psühholoogi tööd põhinevad küsitaval statistikal ning kompavad meetodite poolest kohati hea maitse ja eetikapiire. Pahateadusele jälile saanud teadlaste hinnangul pole tegu üksikjuhtumiga.

teadustöö õigeusu koolide ajaloost
pinged akadeemilise vabaduse ümber
Tööstusdoktorantuur on doktoriõppe erivorm, kus doktorant teeb teadustööd ettevõttele.

Väljavõtted tippülikoolide nõuetest, kuidas teadlased ühiskonda panustavad

Viimaste päevade tulised sõnavõtud teemal kui palju võib ülikool ette kirjutada, keelata või lubada teadlastel teaduspõhist arvamust või ka uuringid väljaspool ülikooli. Sirp tegi ülevaate erinevate maailma tippülikoolide reeglitest, mis ütlevad, millistel alustel võib teadlane oma tööd ühiskonnale anda. Siit on ehk Eesti ülikoolidelgi palju õppida.

Munast saab kolesterooli, kuid on eksiarvamus, et see kolesterool on üdini halb.

Omapäi diagnoositud gluteenitalumatusega ei tasu leivast-saiast loobuda

Laktoosi- või gluteenivabu toiduaineid on üha rohkem meie poodides saada. Kuid nende ainete väljavõtmine toidust tähendab, et need asendatakse teiste ainete, näiteks suhkrutega. Omapäi ei tasuks gluteeni- või laktoosivabu toite eelistama hakata, kuna nii võib keha jääda ilma eluliselt olulistest vitamiinidest ja elementidest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: