Tööstressi- ja vägivalla ennetamiseks puudub Eestis siiani tegevusprogramm ({{commentsTotal}})

Töökiusamise ohver lükatakse sotsiaalsesse isolatsiooni. Stressisündroom püsib kaua ja lõpuks kaob ka motivatsioon.
Töökiusamise ohver lükatakse sotsiaalsesse isolatsiooni. Stressisündroom püsib kaua ja lõpuks kaob ka motivatsioon. Autor/allikas: freepik.com

Uuringute järgi sõltub ettevõtete edukus paljuski usalduslikest töösuhetest ning heast juhtimis- ja ohutuskultuurist. Sellele vaatamata kannatavad inimesed tööstress- ja vägivalla all ning 40 protsendi töötajate hinnangul esineb Eestis töökiusamist sagedamini just juhtide poolt - puudu on põhjalikust ennetustööst.

Enim on töövägivald levinud meditsiinis, hariduses, teeninduses, transpordis ja tootmises. Läbiviidud uuringu järgi sõnab Eesti Maaülikooli ergonoomika professor, Eda Merisalu, et näiteks ei saa 2/3 töötajatest kaasa rääkida ettevõtte tegevusplaanides, pooled täiendõppe ja kolmandik ohutusalastes ning töö- ja puhkeaja korraldust puudutavates küsimustes.

Merisalu sõnul tuleb olukorra parandamiseks midagi ette võtta riiklikul tasemel, aga tegevusprogrammi tööstressi- ja vägivalla ennetamiseks täna Eestis ei ole.

„Meil on juba 2005. alla tulnud tööstressi juhtimise raamleping, mis on antud välja Belgias, Brüsselis ja Eesti sai selle allkirjastamiseks. Ja kaks aastat hiljem tuli välja ka töövägivalla raamprogramm, aga kahjuks Eesti ei ole allkirjastanud ei tööstressijuhtimise raamprogrammi ega töövägivalla ennetamise programmi," rääkis ta.

Olukord pole halb mitte ainult organisatsioonide siseselt. Magistritöö järgi on näiteks Eesti erakorralise meditsiini osakondades töötavad õed kogenud viimase tööaasta jooksul füüsilist ja vaimset vägivalda ka patsientide ja nende lähedaste poolt.

Ida-Viru keskhaigla erakorralise meditsiini osakonna juht Maie Türkson ütleb, et kõige suurem vägivalla protsent oli emotsionaalses vägivallas: sõimamine, solvamine.

Enamjaolt on solvangud ja sõim pärit küll alkoholi- või mõnuainetest joobunud patsientide suust, aga Türksoni sõnul mõjutavad ka sellised vahejuhtumid tugevalt õdede töömotivatsiooni:

„Õel on valve ja ta peab peale seda sama juhtumit töötama patsientidega edasi. Esimene reaktsioon, mis tekib, on kindlasti hirm ja hirm on üks olulistest tagajärgedest, mis vähendab tööga rahulolu ja ka organisatsioonile ja patsiendile pühendumist," selgitas Türkson.

"See omakorda mõjutab patsienti ennast, kuna õe töövõime langeb ja sellises olukorras, kui ta on hirmu all ei suuda ta selle patsiendiga olla nii hooliv, avatud ja abivalmis nagu elukutse seda eeldaks. On ka juhtumeid, kus õed on seoses sellega lahkunud üldse meditsiinist," lisas ta.

Nii nagu Merisalu sõnab ka Türkson, et riiklik tegevusprogramm aitaks kindlasti olukorra paranemisele kaasa. Meditsiiniõdede olukorra näitel võiks olla koolitusprogramm, kus uusi õdesid valmistatakse ette, kuidas ennast ja oma vaimset tervist füüsilise ja vaimse vägivalla eest kaitsta.

Eesti tööandjate keskliidu nõuniku Andres Kase sõnul pole raamlepinguid täna veel allkirjastatud, sest tööstressi teema on jäänud praegu kavas tahaplaanile. Kask lisab aga, et muutmisel on töötervishoiu - ja ohutuse seadus, mis muuhulgas käsitleb ka tööstressi.

Toimetaja: Priit Luts

Allikas: ERR-i raadiouudised



Tartu ülikooli turundusmagistrandid keetsid kokku läätsepaja.

Lugu sellest, kuidas Tartu ülikooli turundusmagistrandid pada ajasid

See on esimene kord, kui Tartu ülikooli tootearenduse õppeaines loodu päriselt müüki jõuab. Üliõpilaste panus ei piirdunud vaid paja keetmisega. Töörühma liige Age Tempel rääkis, et protsess oli mitmekülgne: peale retseptide endi tuli uurida tarbijate vajadusi ja maitse-eelistusi, pakendikujundust.

Jõulud ei jäta külmaks ka ERR Novaatorit. Jõuluõhtule eelneval kümnel päeval ilmub iga päev Tarmo Soomere jõulukalendrisse „Dekaad“ uus pühadega haakuv fakt, näpunäide või soovitus. Loo nägemiseks liiguta kursor kuupäevale.

Maailmas laienid löönud uuring, mis väitis, et kõrgeid kontsi kandvad naised on seksikamad, ei vasta tõele.

Kõrgeid kontsi kandvad naised on seksikamad - puhas vale

Meedias laia kõlapinda leidnud prantsuse psühholoogi tööd põhinevad küsitaval statistikal ning kompavad meetodite poolest kohati hea maitse ja eetikapiire. Pahateadusele jälile saanud teadlaste hinnangul pole tegu üksikjuhtumiga.

teadustöö õigeusu koolide ajaloost
pinged akadeemilise vabaduse ümber
Tööstusdoktorantuur on doktoriõppe erivorm, kus doktorant teeb teadustööd ettevõttele.

Väljavõtted tippülikoolide nõuetest, kuidas teadlased ühiskonda panustavad

Viimaste päevade tulised sõnavõtud teemal kui palju võib ülikool ette kirjutada, keelata või lubada teadlastel teaduspõhist arvamust või ka uuringid väljaspool ülikooli. Sirp tegi ülevaate erinevate maailma tippülikoolide reeglitest, mis ütlevad, millistel alustel võib teadlane oma tööd ühiskonnale anda. Siit on ehk Eesti ülikoolidelgi palju õppida.

Munast saab kolesterooli, kuid on eksiarvamus, et see kolesterool on üdini halb.

Omapäi diagnoositud gluteenitalumatusega ei tasu leivast-saiast loobuda

Laktoosi- või gluteenivabu toiduaineid on üha rohkem meie poodides saada. Kuid nende ainete väljavõtmine toidust tähendab, et need asendatakse teiste ainete, näiteks suhkrutega. Omapäi ei tasuks gluteeni- või laktoosivabu toite eelistama hakata, kuna nii võib keha jääda ilma eluliselt olulistest vitamiinidest ja elementidest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: