DNA analüüs: lumeinimese legend ei sündinud tühjalt kohalt ({{commentsTotal}})

Tegu pole esimese katsega analüüsida väidetavatest jetikarvadest eraldatud pärilikkusainet.
Tegu pole esimese katsega analüüsida väidetavatest jetikarvadest eraldatud pärilikkusainet. Autor/allikas: Dave Durden/Creative Commons

Jutud lapsi varastavatest ja matkajaid ründavatest lumeinimestest on tõenäoliselt väljamõeldised ja legendidele panid aluse hoopis kohalikud karud. Nii võib järeldada väidetavalt suurte jalgade ja hammastega jetidelt pärinenud üheksat DNA proovi uurinud teadlaste töö põhjal.

"Tulemused viitavad väga tugevalt, et jetilegendile panid aluse kohalikud pruun- ja mustkarud. Kuigi me ei leidnud lõpuks tõendeid mingi ahvisarnase eluka või kummalise karuhübriidi olemasolust, olen isiklikult ikkagi rahul. Himaalaja mäestikus elavate karude kohta ei teata eriti palju, veel vähem nende geneetikast," sõnas uurimuse juhtivautor Charlotte Lindqvist, Buffalo ülikooli bioloog.

Tegu pole esimese katsega analüüsida väidetavatest lumeinimese karvadest eraldatud pärilikkusainet. Seda tehti esmakordselt juba 2014. aastal. Järeldus – jetilegendile andsid tõenäoliselt bioloogilise aluse himaalaja pruunkarud või pruunkarude ja jääkarude hübriidid. Toona uuritud 37 proovi sisaldasid muu hulgas ka paari sünteetilist kiudu ning näiteks inimese, aasia taapiri ja okassea karvakest.

Lindqvist ja ta kolleegide sõnul annavad nende töös kasutatud meetodid aga ammendavama vastuse. Peale karvade uuris töörühm ka hambaid, nahatükki, luud ja isegi ühte roojaproovi. Hambad ja mõned karvadest leiti Tiibeti platoolt juba 1930. aastate lõpus, tükk nahka võeti kohaliku kloostri reliikvia küljest ja luu leidis ühest koopast Tiibetis rännanud tervendaja.

Uurimismaterjali annetas ja uuringuid rahastas telesaadete tootja Icon Films. Ettevõte tõi möödunud aasta ekraanile muu hulgas erisaate "Yeti or Not". "Võin tõesti kinnitada, et me ei läinud teadlastena lumeinimeste olemaolu ümber lükkama," sõnas Lindqvist.

Raku jõujaamades – mitokondrites – leidunud mtDNA analüüsil selgus, et üks neile läkitatud proov sisaldas koera pärilikkusainet. Teised aasia mustkarude ning himaalaja ja tiibeti pruunkarude DNA-d.Himaalaja pruunkaru. Autor: Abdullah Khan/Snow Leopard Foundation

Lindqvist järjestas kolleegidega lisaks etteantud proovidele Aasias elava 23 karu mitokondriaalse pärilikkusaine. Selle tulemusena valmis esimene himaalaja pruunkaru (Ursus arctos isabellinus) ja mustkaru (Ursus thibetanus laniger) täielik mitokondriaalne genoom. Neid maailma teistes piirkondades elavate karude DNA-ga kõrvutades selgus, et tiibeti pruunkarud on lähedases suguluses nii Euraasias kui ka Põhja-Ameerikas elavate karudega. Himaalaja karude põlvnemisliin lahknes teistest aga ligikaudu 650 000 aasta eest. Tõenäoliselt viis selleni jääaeg.

Bioloog nentis, et Tiibeti platool elavad karud on ohustatud või väljasuremise äärel. "Nende geneetilise struktuuri ja asurkonna suuruse täpsem teadmine võib pakkuda meile paremaid juhiseid täiendavate kaitsemeetmete kavandamiseks. Sellisel kujul on jetidest või vähemalt nende n-ö jäänustest kasu küll," lisas Lindqvist.


Tänapäeval inimeste meeli erutava legend muutus populaarseks möödud sajandi alguses. Kuigi jetisid kohtab Nepaali ja Tiibeti aladel elavate inimeste rahvajuttudes juba tunduvalt varem, kandsid need pigem moraliseerivat või õpetlikku tähendust. Ohtlikele loomadele ei tasu läheneda.

1921. aastal märkas aga Mount Everesti ekspeditsiooni juhtinud Briti botaanik-poliitik Charles Howard-Bury suuri jalajälgi. Kohaliku giidi sõnul oli tegu "metoh-kangmi" ehk meeskaru-lumemehe jälgedega. Ekspeditsiooniliikmeid hiljem intervjueerinud reporter Henry Newman tõlkis sõna "metoh" ekslikult "räpaseks". Seda veelgi ilustades jõudis ta viimaks sõnani "põlastusväärne". Põlastusväärne lumeinimene tõmbas juba piisavalt tähelepanu, et seda asusid järgnevatel kümnenditel küttima sajad õnneotsijad, võimendades sellega legendi veelgi.


Uurimus ilmus Londoni Kuningliku Seltsi toimetistes.



Tartu ülikooli turundusmagistrandid keetsid kokku läätsepaja.

Lugu sellest, kuidas Tartu ülikooli turundusmagistrandid pada ajasid

See on esimene kord, kui Tartu ülikooli tootearenduse õppeaines loodu päriselt müüki jõuab. Üliõpilaste panus ei piirdunud vaid paja keetmisega. Töörühma liige Age Tempel rääkis, et protsess oli mitmekülgne: peale retseptide endi tuli uurida tarbijate vajadusi ja maitse-eelistusi, pakendikujundust.

Jõulud ei jäta külmaks ka ERR Novaatorit. Jõuluõhtule eelneval kümnel päeval ilmub iga päev Tarmo Soomere jõulukalendrisse „Dekaad“ uus pühadega haakuv fakt, näpunäide või soovitus. Loo nägemiseks liiguta kursor kuupäevale.

Maailmas laienid löönud uuring, mis väitis, et kõrgeid kontsi kandvad naised on seksikamad, ei vasta tõele.

Kõrgeid kontsi kandvad naised on seksikamad - puhas vale

Meedias laia kõlapinda leidnud prantsuse psühholoogi tööd põhinevad küsitaval statistikal ning kompavad meetodite poolest kohati hea maitse ja eetikapiire. Pahateadusele jälile saanud teadlaste hinnangul pole tegu üksikjuhtumiga.

teadustöö õigeusu koolide ajaloost
pinged akadeemilise vabaduse ümber
Tööstusdoktorantuur on doktoriõppe erivorm, kus doktorant teeb teadustööd ettevõttele.

Väljavõtted tippülikoolide nõuetest, kuidas teadlased ühiskonda panustavad

Viimaste päevade tulised sõnavõtud teemal kui palju võib ülikool ette kirjutada, keelata või lubada teadlastel teaduspõhist arvamust või ka uuringid väljaspool ülikooli. Sirp tegi ülevaate erinevate maailma tippülikoolide reeglitest, mis ütlevad, millistel alustel võib teadlane oma tööd ühiskonnale anda. Siit on ehk Eesti ülikoolidelgi palju õppida.

Munast saab kolesterooli, kuid on eksiarvamus, et see kolesterool on üdini halb.

Omapäi diagnoositud gluteenitalumatusega ei tasu leivast-saiast loobuda

Laktoosi- või gluteenivabu toiduaineid on üha rohkem meie poodides saada. Kuid nende ainete väljavõtmine toidust tähendab, et need asendatakse teiste ainete, näiteks suhkrutega. Omapäi ei tasuks gluteeni- või laktoosivabu toite eelistama hakata, kuna nii võib keha jääda ilma eluliselt olulistest vitamiinidest ja elementidest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: