Toidukasvatamise tulevik: geenmuundatud taimed robotkasvuhoonest ({{commentsTotal}})

Kõrvits näeb välja nagu kõrvits tänu aastakümnete pikkusele aretustööle.
Kõrvits näeb välja nagu kõrvits tänu aastakümnete pikkusele aretustööle. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

See, milliseks kujuneb üks taim, loom või ka inimene sõltub nii tema geenidest kui ka kasvukeskkonnast. Globaalsete kliimamuutuste ja kasvava rahvastiku tõttu on oluline suurendada toidutaimede tootlikkust ja vastupidavust muutuvates ilmastikutingimustes. Kui hästi oskame geeniinfot kasutada nende probleemide lahendamiseks?

Tegelikult ei ole geenmuundatud organismid (GMO) niivõrd erinevad traditsioonilistest sordiaretusega saadud taimedest. Ühel juhul on geene muudetud pikaajalise inimese poolse valiku ehk sordiaretuse käigus, teisel puhul on geene muudetud laboris. Vahe on ajas – ühesugust geenimuutust saab tekitada nii aretamise kui ka geenitehnoloogia abil. Aretamiseks kulub aastaid, sageli isegi aastakümneid, kaasaegne geenitehnoloogia võimaldab aga samu muutusi tekitada loetud kuudega.

Tundub ju lihtne: kui soovin transpordile vastupidavat “purunematut” tomatit, siis tuleb väga lihtsustatult öeldes “sisestada või aktiveerida purunematu tomati geenid”. Olukord on aga keerulisem olukorras, kus geeni ja tunnuse (nt vastupidavus transpordile) vahelist seost ei teata. Igapäevastes toidutaimedes on tuhandeid geene, mille funktsiooni ei teata, samas võimaldavad geenitehnoloogilised meetodid koostada ulatuslikke geenipankasid ja andmebaase.

Täpselt sellel teemal möödunud nädalal Tartus rahvusvahelisel konverentsil osalenud teadlased arutasidki: kuidas olemasolevast massilisest geeniinfost see praktiline teadmine (nt kas uuritav geen muudab tomati kandiliseks, punaseks, vesiseks või lihavaks) kätte saada. Selline puudulik teave mõjutab mitmete tulevikuprobleemide lahendamist, näiteks kasvava inimkonna varustamist toidu, energia ja taimset päritolu väärtuslike kemikaalidega.

„Enamasti ei ole taime genoomijärjestuse põhjal võimalik ennustada tema fenotüüpi – välimust, stressitaluvust, kasvukiirust, produktsiooni ja teisi tunnuseid. Puudulik teave genotüübi ja fenotüübi seostest mõjutab tulevikuprobleemide lahendamist, näiteks kasvava inimkonna varustamist toidu, energia ja taimset päritolu väärtuslike kemikaalidega,“ räägib Tartu ülikooli molekulaarse taimebioloogia professor Hannes Kollist. „Taimede ulatuslikuks ja täpseks fenotüpiseerimiseks (geenide ja taime omaduste vaheliste seoste leidmine – toim.) on vajalik robotiseeritud tehnoloogiamahukate platvormide rajamine ja oluline on siinjuures see, et EL-ist on kujunenud antud tehnoloogiate väljatöötamise alal globaalne liider,“ lisab ta.

Robotkasvuhoones või -põllul toimub kasvava taime pidev jälgimine. Tihti tähendab see kasvuhoone puhul isegi seda, et taimed liiguvad potiga mööda linti, kus neid teatava regulaarsusega kaalutakse, kastetakse (spetsiaalse toitaineseguga), pildistatakse ja monitooritakse. Põllul teevad sama tööd droonid või maapealsed robotmehhanismid, mis teatava regulaarsusega sensoritega põllust üle käivad.

Toiduga kindlustatus on globaalne prioriteet

Kliimamuutuste ja kasvava rahvastiku tõttu on oluline suurendada taimede tootlikkust jätkusuutlikul ja keskkonda säästval viisil. Meie toidutaimedel seisab ees ka väljakutse saada hakkama pidevalt muutuvate ilmastikutingimustega. Veepuudus Maa osades piirkondades ja teised globaalsed muutused (Eesti aladel ennustatakse sademete hulga kasvu – mistõttu tänavu sügise tümad põllud ja hävinud saagist võib saada meie tuleviku iga-aastane reaalsus) on taimeteadlastele pannud peale senisest tugevama surve uute ja muutunud tingimustega kohaneda suutvate taimesortide loomiseks. Nimetagem seda toiduga kindlustatuseks (ingl k food security) ehk toidu saamisega seotud riskide hajutamiseks selliselt, et igaühel oleks ligipääs tervislikule ja piisavalt hulgale toiduainetele.

53 protsenti äravisatavast toidust jõuab prügikasti kodumajapidamistes. Autor: ERR

Maaeluministeeriumi asekantsler Toomas Kevvai rõhutas selles kontekstis säästva arengu eesmärke ning tõi välja, et aastaks 2050 suureneb toidu tarbimine  69% (hinnanguline rahvastiku arv on siis 9 miljardit inimest). Rahvastiku toitmiseks on vajalikud mitmed muutused, sealhulgas palju mainitud lihasöömise piiramine ning säästliku arengu põhimõtete rakendamine põllumajanduses. Euroopa Komisjon tutvustab 11. detsembril Euroopa Liidu nõukogus oma visiooni rahvastiku toitmiseks tulevikus.

Tartu ülikooli teadlased on Järvselja metsades viimased 10 aastat tegelenud Eesti alade jaoks tõenäoliste kliimastsenaariumite (muutlikud olud ja palju sademeid) testimisega. Selgunud on, et üheks suurimaks väljakutseks on liigvee tulemusena mullastikus toimunud mikroelustiku muutused, mis mõjutavad nii avamaal kasvavaid põllutaimesid kui ka meie metsi. Seega tasub meeles pidada, et lisaks inimese poolt arendatavatele toidutaime sortidele mõjutab inimkonna tulevast heaolu ka loodusliku keskkonna ja ökosüsteemide tervis.

Toimetaja: Randel Kreitsberg, Tartu ülikool



Tartu ülikooli turundusmagistrandid keetsid kokku läätsepaja.

Lugu sellest, kuidas Tartu ülikooli turundusmagistrandid pada ajasid

See on esimene kord, kui Tartu ülikooli tootearenduse õppeaines loodu päriselt müüki jõuab. Üliõpilaste panus ei piirdunud vaid paja keetmisega. Töörühma liige Age Tempel rääkis, et protsess oli mitmekülgne: peale retseptide endi tuli uurida tarbijate vajadusi ja maitse-eelistusi, pakendikujundust.

Jõulud ei jäta külmaks ka ERR Novaatorit. Jõuluõhtule eelneval kümnel päeval ilmub iga päev Tarmo Soomere jõulukalendrisse „Dekaad“ uus pühadega haakuv fakt, näpunäide või soovitus. Loo nägemiseks liiguta kursor kuupäevale.

Maailmas laienid löönud uuring, mis väitis, et kõrgeid kontsi kandvad naised on seksikamad, ei vasta tõele.

Kõrgeid kontsi kandvad naised on seksikamad - puhas vale

Meedias laia kõlapinda leidnud prantsuse psühholoogi tööd põhinevad küsitaval statistikal ning kompavad meetodite poolest kohati hea maitse ja eetikapiire. Pahateadusele jälile saanud teadlaste hinnangul pole tegu üksikjuhtumiga.

teadustöö õigeusu koolide ajaloost
pinged akadeemilise vabaduse ümber
Tööstusdoktorantuur on doktoriõppe erivorm, kus doktorant teeb teadustööd ettevõttele.

Väljavõtted tippülikoolide nõuetest, kuidas teadlased ühiskonda panustavad

Viimaste päevade tulised sõnavõtud teemal kui palju võib ülikool ette kirjutada, keelata või lubada teadlastel teaduspõhist arvamust või ka uuringid väljaspool ülikooli. Sirp tegi ülevaate erinevate maailma tippülikoolide reeglitest, mis ütlevad, millistel alustel võib teadlane oma tööd ühiskonnale anda. Siit on ehk Eesti ülikoolidelgi palju õppida.

Munast saab kolesterooli, kuid on eksiarvamus, et see kolesterool on üdini halb.

Omapäi diagnoositud gluteenitalumatusega ei tasu leivast-saiast loobuda

Laktoosi- või gluteenivabu toiduaineid on üha rohkem meie poodides saada. Kuid nende ainete väljavõtmine toidust tähendab, et need asendatakse teiste ainete, näiteks suhkrutega. Omapäi ei tasuks gluteeni- või laktoosivabu toite eelistama hakata, kuna nii võib keha jääda ilma eluliselt olulistest vitamiinidest ja elementidest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: