Uurimisretk: kuidas mesilane õiega suhtleb ({{commentsTotal}})

Mesilane.
Mesilane. Autor/allikas: Danny Perez Photography/Creative Commons

Miks on vaja inimestel teada, kuidas putukad ja taimed omavahel suhtlevad? Näiteks selleks, et taimede kasvukohtade vähenemine piirab putukate toidulauda ning putukate elukohtade kadumisega jääb taimedel vähem võimalusi tolmlemiseks ja uueks eluks. Seega on mesilase ja õie vahelise suhtluse uurimine vägagi oluline.

Seda, kuidas taimed ja tolmeldaja putukad omavahel suhtlevad ja milliseid signaale vahetavad, uuritakse Rootsis Ölandi saarel asuvas Linne teadusjaamas, kus „Osooni“ võttemeeskond käis teadustööd lähemalt vaatamas.

„Ma uurin mesilasi ja õisi. Ma olen eriti huvitatud üksikmesilastest, aga tegelen ka kimalastega. Olen huvitatud sellest, kuidas mesilased oma otsuseid teevad ja kuidas see on seotud toiduga, eriti õietolmuga õitel ja kuidas õietolmu stimulaatorid, lõhnad või teised õietolmu võimalikud omadused, panevad mesilasi otsustama, kas seal taimel maanduda või mitte.“ Nii kirjeldab oma teadustööd professor Heidi Dobson, kes tuli Ölandi saarele teadustööd tegema juba 1980ndatel, sest Linne keskus on väheseid kohti maailmas, kus uuritakse nii põhjalikult putukaid, taimi ja nendevahelisi seoseid.

Uuringud kuuslapuuga on näidanud, et ööliblikatega tolmlevate taimede tolmlemine toimub just õhtuti, seega see annab aimu millal teatud liike kaitsta. Neid kuslapuid külastavad ööliblikad õhtuti.

Umbes kell 4 öösel, selgus tudengite vaatlustest, hakkavad õied avanema ja nad toodavad väga palju nektarit. Lilled õitsevad tugevalt ja on ööliblikate jaoks valmis.

Järgmisel hommikul need õied enam ei lõhna, neil ei ole väga palju nektarit, see on lõpetatud nende jaoks. Ja järgmisel õhtul tulevad juba uued õied.

Kui me teame millal ja läbi kelle toimub tolmeldamine, on meil lihtsam neid liike kaitsta.

Kas õite tolmukad ja kroonlehed lõhnavad ühte moodi, saab teada „Osoonist“ esmaspäeva õhtul kell 20 ETVs.

Toimetaja: Marju Himma



Tartu ülikooli turundusmagistrandid keetsid kokku läätsepaja.

Lugu sellest, kuidas Tartu ülikooli turundusmagistrandid pada ajasid

See on esimene kord, kui Tartu ülikooli tootearenduse õppeaines loodu päriselt müüki jõuab. Üliõpilaste panus ei piirdunud vaid paja keetmisega. Töörühma liige Age Tempel rääkis, et protsess oli mitmekülgne: peale retseptide endi tuli uurida tarbijate vajadusi ja maitse-eelistusi, pakendikujundust.

Jõulud ei jäta külmaks ka ERR Novaatorit. Jõuluõhtule eelneval kümnel päeval ilmub iga päev Tarmo Soomere jõulukalendrisse „Dekaad“ uus pühadega haakuv fakt, näpunäide või soovitus. Loo nägemiseks liiguta kursor kuupäevale.

Maailmas laienid löönud uuring, mis väitis, et kõrgeid kontsi kandvad naised on seksikamad, ei vasta tõele.

Kõrgeid kontsi kandvad naised on seksikamad - puhas vale

Meedias laia kõlapinda leidnud prantsuse psühholoogi tööd põhinevad küsitaval statistikal ning kompavad meetodite poolest kohati hea maitse ja eetikapiire. Pahateadusele jälile saanud teadlaste hinnangul pole tegu üksikjuhtumiga.

teadustöö õigeusu koolide ajaloost
pinged akadeemilise vabaduse ümber
Tööstusdoktorantuur on doktoriõppe erivorm, kus doktorant teeb teadustööd ettevõttele.

Väljavõtted tippülikoolide nõuetest, kuidas teadlased ühiskonda panustavad

Viimaste päevade tulised sõnavõtud teemal kui palju võib ülikool ette kirjutada, keelata või lubada teadlastel teaduspõhist arvamust või ka uuringid väljaspool ülikooli. Sirp tegi ülevaate erinevate maailma tippülikoolide reeglitest, mis ütlevad, millistel alustel võib teadlane oma tööd ühiskonnale anda. Siit on ehk Eesti ülikoolidelgi palju õppida.

Munast saab kolesterooli, kuid on eksiarvamus, et see kolesterool on üdini halb.

Omapäi diagnoositud gluteenitalumatusega ei tasu leivast-saiast loobuda

Laktoosi- või gluteenivabu toiduaineid on üha rohkem meie poodides saada. Kuid nende ainete väljavõtmine toidust tähendab, et need asendatakse teiste ainete, näiteks suhkrutega. Omapäi ei tasuks gluteeni- või laktoosivabu toite eelistama hakata, kuna nii võib keha jääda ilma eluliselt olulistest vitamiinidest ja elementidest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: