Euroopa sotsiaaluuring: kas lapsevanemaks olemine teeb õnnelikuks? ({{commentsTotal}})

Emad on küll lastetutest naistest õnnelikumad, kuid ainult kõige kõrgemalt arenenud Euroopa riikides.
Emad on küll lastetutest naistest õnnelikumad, kuid ainult kõige kõrgemalt arenenud Euroopa riikides. Autor/allikas: freepik.com

Lapsed on elu õied, kuid kas lapsevanemaks olemine teeb õnnelikuks? Ja kas lapse saamise ja heaolu vahel on seos? Euroopa Sotsiaaluuringu andmed annavad sellele vastuse.

Enamikus Euroopa riikides on sündivus tublisti alla rahvastiku taastootmise taseme, kuid hoolimata üldisest sündivuse langusest on sündivuse tase Euroopa eri riikides märkimisväärselt erinev.

Arnstein Aassve Bocconi ülikoolist, Letizia Mencarini Torino ülikoolist ja Maria Sironi Oxfordi ülikoolist uurisid Euroopa sotsiaaluuringu 6. vooru (2012/13) andmete abil, kuidas mõjutab sündivuse taset lapsevanemaks olemise ja subjektiivse heaolu vaheline seos. Nad leidsid, et see, kas lapsevanemaks olemine teeb õnnelikuks, sõltub inimese soost ning sellest, millises Euroopa riigis ta elab.

Ühiskonna arengu ning õnnelikkuse ja sündivuse taseme vahel on positiivne seos. Teisisõnu mida rohkem lapsi sünnib, seda rohkem on ühiskonnas õnnelikke inimesi.

Ajalooliselt on täheldatud, et kõrge arengutase riigis pidurdab sündivust või toob kaasa selle languse. Siiski võib täheldada, et kui riik on juba saavutanud teatava arengutaseme, siis see seos pöördub vastupidiseks ehk mida kõrgem on arengutase, seda õnnelikumad on inimesed ja seda suurem on ka sündivus.

Kui teadlased võrdlesid otseselt lapsevanemate ja lastetute kogemusi, siis ilmnes, et isad on kõikjal Euroopas õnnelikumad kui lastetud mehed. Naiste puhul ei olnud seos õnnelikkuse ja emaks olemise vahel päris nii üks-ühene.

Emad on küll lastetutest naistest õnnelikumad, kuid ainult kõige kõrgemalt arenenud Euroopa riikides. Seos emaduse ja õnnelikkuse vahel sõltub ka muudest asjaoludest, näiteks sellest, kui lihtne ja võimalik on panna last lastehoidu või kui suur on naiste osakaal parlamendis.

Autorid rõhutavad, et naiste puhul sõltub lastesaamise ja õnnelikkuse vaheline seos ühiskondlikest tingimustest, sealhulgas laste kasvatamise ja palgatöö ühitamist toetavate asutuste olemasolust või selle puudumisest.

Soovitame lugeda heaolu kohta ka Euroopa Sotsiaaluuringu andmetele tuginevat leheküljelt.

Toimetaja: Marju Himma



Tartu ülikooli turundusmagistrandid keetsid kokku läätsepaja.

Lugu sellest, kuidas Tartu ülikooli turundusmagistrandid pada ajasid

See on esimene kord, kui Tartu ülikooli tootearenduse õppeaines loodu päriselt müüki jõuab. Üliõpilaste panus ei piirdunud vaid paja keetmisega. Töörühma liige Age Tempel rääkis, et protsess oli mitmekülgne: peale retseptide endi tuli uurida tarbijate vajadusi ja maitse-eelistusi, pakendikujundust.

Jõulud ei jäta külmaks ka ERR Novaatorit. Jõuluõhtule eelneval kümnel päeval ilmub iga päev Tarmo Soomere jõulukalendrisse „Dekaad“ uus pühadega haakuv fakt, näpunäide või soovitus. Loo nägemiseks liiguta kursor kuupäevale.

Maailmas laienid löönud uuring, mis väitis, et kõrgeid kontsi kandvad naised on seksikamad, ei vasta tõele.

Kõrgeid kontsi kandvad naised on seksikamad - puhas vale

Meedias laia kõlapinda leidnud prantsuse psühholoogi tööd põhinevad küsitaval statistikal ning kompavad meetodite poolest kohati hea maitse ja eetikapiire. Pahateadusele jälile saanud teadlaste hinnangul pole tegu üksikjuhtumiga.

teadustöö õigeusu koolide ajaloost
pinged akadeemilise vabaduse ümber
Tööstusdoktorantuur on doktoriõppe erivorm, kus doktorant teeb teadustööd ettevõttele.

Väljavõtted tippülikoolide nõuetest, kuidas teadlased ühiskonda panustavad

Viimaste päevade tulised sõnavõtud teemal kui palju võib ülikool ette kirjutada, keelata või lubada teadlastel teaduspõhist arvamust või ka uuringid väljaspool ülikooli. Sirp tegi ülevaate erinevate maailma tippülikoolide reeglitest, mis ütlevad, millistel alustel võib teadlane oma tööd ühiskonnale anda. Siit on ehk Eesti ülikoolidelgi palju õppida.

Munast saab kolesterooli, kuid on eksiarvamus, et see kolesterool on üdini halb.

Omapäi diagnoositud gluteenitalumatusega ei tasu leivast-saiast loobuda

Laktoosi- või gluteenivabu toiduaineid on üha rohkem meie poodides saada. Kuid nende ainete väljavõtmine toidust tähendab, et need asendatakse teiste ainete, näiteks suhkrutega. Omapäi ei tasuks gluteeni- või laktoosivabu toite eelistama hakata, kuna nii võib keha jääda ilma eluliselt olulistest vitamiinidest ja elementidest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: