The Economistis ilmunud Eesti teadlase uuring jõuab miljoniteni ({{commentsTotal}})

Tuul Sepa lugu The Economisti veebilehel.
Tuul Sepa lugu The Economisti veebilehel.

Mainekas rahvusvaheline nädalaleht The Economist avaldas Tartu ülikooli teaduri Tuul Sepa uuringu aed-karmiinleevikese sulestiku värvusest. Noore teadlase uuring jõuab seeläbi enam kui 1,5 miljoni lugejani.

Arizona osariigi ülikoolis järeldoktorantuuris viibiv Tuul Sepp kirjeldab, et The Economisti suur huvi nende teadustöö vastu on neile endilegi üllatuseks:

“Economisti ajakirjanik Matt Kaplan võttis minu ja mu kolleegidega ise ühendust. Olen isegi veidi üllatunud, et see uurimus nende tähelepanu pälvis, sest tegemist on lühikese artikliga, mis on avaldatud küll tuntud ja lugupeetud, kuid mitte mu eriala mõjukaimate hulka kuuluvas ajakirjas. Võimalik aga, et artikli lühidus, lihtsus ja tulemuste kergesti mõistetavus muutsidki selle ajakirjaniku jaoks isuäratavaks materjaliks.”

USA teadlastel on arusaadavalt oluliselt keerulisem üleriiklikku meediasse jõuda kui Eestis. Sepa sõnul ei või ka öelda, et tema ameerika kolleegid teaduse populariseerimisel oluliselt aktiivsemad oleks. Sellegipoolest on The Economisti kajastus ka ookeani taga sündmus, mida sealne ülikool uhkusega kõigis meediakanalites jagab.

Välitööd Arizonas. Tuul Sepp rõngastab karmiinleevikest. Autor: Tuul Sepp/Zooloogid 2.0

Kuidas sünnib teadus, mis levib miljonite lugejateni?

“Tegelikult viis selle artiklini mu põhiuurimuse väike kõrvalprojekt. Püüdsin nimelt eelmisel talvel siinseid linnalinde, aed-karmiinleevikesi, et neid rõngastada ja hinnata nende ellujäämust linna- ja maaelupaikades. Mu eesmärgiks oli tõestada, et linnades jäävad linnud paremini ellu kui maal. Kuna linnud mul aga juba kinni püütud olid, mõtlesin, et enne nende lahtilaskmist võiks veel mingit lisainfot koguda. Mu Eesti töörühma liikmed eesotsas Peeter Hõraku ja Richard Meiterniga olid just välja töötanud ja avaldanud uue meetodi lindude seedimise efektiivsuse mõõtmiseks väljaheiteproovide rasvasisalduse kaudu. Tundus lihtne koguda lindudelt väljaheiteproove ning pildistada nende sulestikku värvuse analüüsimiseks.

Nimelt pole siiani suudetud leida päris ammendavat vastust küsimusele, miks osa linde on erksama värviga kui teised. Sulgedele punaseid ja kollaseid toone andvaid pigmentaineid saavad linnud toidust, ning minu idee oli testida, kas seedimise efektiivsus mängib värvuse kujunemisel rolli. Selguski, et erksama värvusega lindude seedimine on tõhusam, ehk nad saavad söödud toidust paremini vajalikke aineid kätte. Tegelikult on see uurimus hea näide sellest, kuidas teaduse tegemine on paljuski etteennustamatu ja paindlikkust vajav protsess – uued ja põnevad avastused ei pruugi tulla üldse sealt, kust teadlane neid esialgu ootab,” kirjeldab Sepp põnevaid sündmusi tagantjärele.

Loe varasemalt avaldatud Novaatori artiklit kõnelausest teadustööst.

Toimetaja: Randel Kreitsberg, Tartu ülikool



Tartu ülikooli turundusmagistrandid keetsid kokku läätsepaja.

Lugu sellest, kuidas Tartu ülikooli turundusmagistrandid pada ajasid

See on esimene kord, kui Tartu ülikooli tootearenduse õppeaines loodu päriselt müüki jõuab. Üliõpilaste panus ei piirdunud vaid paja keetmisega. Töörühma liige Age Tempel rääkis, et protsess oli mitmekülgne: peale retseptide endi tuli uurida tarbijate vajadusi ja maitse-eelistusi, pakendikujundust.

Jõulud ei jäta külmaks ka ERR Novaatorit. Jõuluõhtule eelneval kümnel päeval ilmub iga päev Tarmo Soomere jõulukalendrisse „Dekaad“ uus pühadega haakuv fakt, näpunäide või soovitus. Loo nägemiseks liiguta kursor kuupäevale.

Maailmas laienid löönud uuring, mis väitis, et kõrgeid kontsi kandvad naised on seksikamad, ei vasta tõele.

Kõrgeid kontsi kandvad naised on seksikamad - puhas vale

Meedias laia kõlapinda leidnud prantsuse psühholoogi tööd põhinevad küsitaval statistikal ning kompavad meetodite poolest kohati hea maitse ja eetikapiire. Pahateadusele jälile saanud teadlaste hinnangul pole tegu üksikjuhtumiga.

teadustöö õigeusu koolide ajaloost
pinged akadeemilise vabaduse ümber
Tööstusdoktorantuur on doktoriõppe erivorm, kus doktorant teeb teadustööd ettevõttele.

Väljavõtted tippülikoolide nõuetest, kuidas teadlased ühiskonda panustavad

Viimaste päevade tulised sõnavõtud teemal kui palju võib ülikool ette kirjutada, keelata või lubada teadlastel teaduspõhist arvamust või ka uuringid väljaspool ülikooli. Sirp tegi ülevaate erinevate maailma tippülikoolide reeglitest, mis ütlevad, millistel alustel võib teadlane oma tööd ühiskonnale anda. Siit on ehk Eesti ülikoolidelgi palju õppida.

Munast saab kolesterooli, kuid on eksiarvamus, et see kolesterool on üdini halb.

Omapäi diagnoositud gluteenitalumatusega ei tasu leivast-saiast loobuda

Laktoosi- või gluteenivabu toiduaineid on üha rohkem meie poodides saada. Kuid nende ainete väljavõtmine toidust tähendab, et need asendatakse teiste ainete, näiteks suhkrutega. Omapäi ei tasuks gluteeni- või laktoosivabu toite eelistama hakata, kuna nii võib keha jääda ilma eluliselt olulistest vitamiinidest ja elementidest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: