Video: viis soovitust, kuidas koolilapsed rohkem liikuma panna ({{commentsTotal}})

{{1511506860000 | amCalendar}}

Eesti lapsed liiguvad koolipäeva vältel väga vähe ja see võib ohustada nende tervist juba praegu. Enamiku õpilaste katkestamata istumise aeg ainetunnis ületab soovituslikku 20 minutit. Mida vanemaks koolilapsed saavad, seda rohkem nad istuvad.

Sellised faktid tulid välja eilses “Uudishimu tippkeskuses”. Teema jätkuks andis Mihkel Lees Tartu ülikooli Liikumislaborist viis lihtsat soovitust, kuidas panna lapsed liikuma terve koolipäeva vältel.

1.     Lapsevanem, ära vii last kooli autoga. Palju parem lahendus on lasta lapsel kooli minna jala või jalgrattaga. “Siin on muidugi palju teha kohalikul omavalitsusel, et see koolitee oleks turvalisem,” märgib Mihkel Lees.

2.     Vahetundi saab veeta liikumismänge mängides. Vanemad õpilased juhendavad, nooremad mängivad. Selle jaoks on Liikumislabori teadlased välja töötanud liikumismängude kaardid, kus mängujuhend peal. Seal on nii palli- kui jooksumänge. Mihkel Lees kinnitab, et lapsed tahavad neid mänge väga mängida ning tihtilugu jääb 15-minutilisest vahetunnist väheks. Nende mängudega sisustatakse lisaks vahetundidele ka koolis toimuvaid üritusi või ka pikapäevarühma.

3.     Koolitunnis ei pea teadmisi omandama istudes. Näiteks korrutustabelit on võimalik õppida võistlusena. Kuidas seda paarismänguna teha, vaadake videost. 

4.     Klassiruumi mööbel võiks toetada liikumist, kasvõi püsti seismist. Selleks võiksid lauad-toolid olla muudetava kõrgusega ning liigutatavad, et lapsed saaksid meeskonnatöödeks klassiruumis ümber paikneda. Samuti võib aegajalt istuda madalamatel istmetel, patjadel või selleks ette nähtud alustel, et muuta keha asendit ning seeläbi end rohkem liigutada.

5.     Koolide koridoride seinad on sageli pikad ja igavad, kuid näiteks Tartu Tamme kool on leidnud neile asjaliku rakenduse: kinnitanud seintele ronimisnukid ning laste hulgas on piki koridoriseina ronimine väga populaarne.

Täna toimub Tartus esimene Liikuma Kutsuvate Koolide konverents, kus osaleb ligi 100 haridusjuhti üle Eesti. Tutvuda saav näieks liikumist soodustava koolimööbliga, liikumisõpetuse, ujumisõpetuse, terviseradadega ja rattatehase lõburatastega.



Jõulud ei jäta külmaks ka ERR Novaatorit. Jõuluõhtule eelneval kümnel päeval ilmub iga päev Tarmo Soomere jõulukalendrisse „Dekaad“ uus pühadega haakuv fakt, näpunäide või soovitus. Loo nägemiseks liiguta kursor kuupäevale.

Maailmas laienid löönud uuring, mis väitis, et kõrgeid kontsi kandvad naised on seksikamad, ei vasta tõele.

Kõrgeid kontsi kandvad naised on seksikamad - puhas vale

Meedias laia kõlapinda leidnud prantsuse psühholoogi tööd põhinevad küsitaval statistikal ning kompavad meetodite poolest kohati hea maitse ja eetikapiire. Pahateadusele jälile saanud teadlaste hinnangul pole tegu üksikjuhtumiga.

teadustöö õigeusu koolide ajaloost
pinged akadeemilise vabaduse ümber
Tööstusdoktorantuur on doktoriõppe erivorm, kus doktorant teeb teadustööd ettevõttele.

Väljavõtted tippülikoolide nõuetest, kuidas teadlased ühiskonda panustavad

Viimaste päevade tulised sõnavõtud teemal kui palju võib ülikool ette kirjutada, keelata või lubada teadlastel teaduspõhist arvamust või ka uuringid väljaspool ülikooli. Sirp tegi ülevaate erinevate maailma tippülikoolide reeglitest, mis ütlevad, millistel alustel võib teadlane oma tööd ühiskonnale anda. Siit on ehk Eesti ülikoolidelgi palju õppida.

Munast saab kolesterooli, kuid on eksiarvamus, et see kolesterool on üdini halb.

Omapäi diagnoositud gluteenitalumatusega ei tasu leivast-saiast loobuda

Laktoosi- või gluteenivabu toiduaineid on üha rohkem meie poodides saada. Kuid nende ainete väljavõtmine toidust tähendab, et need asendatakse teiste ainete, näiteks suhkrutega. Omapäi ei tasuks gluteeni- või laktoosivabu toite eelistama hakata, kuna nii võib keha jääda ilma eluliselt olulistest vitamiinidest ja elementidest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: