Öös üha kirkamalt helenduv Maa kuulutab rumaluse kasvu ({{commentsTotal}})

Idee mitte kunagi magama minemisest ei pruugi olla nii hea, kui esmapilgul tunduda võib. Endale meelepäraste tegevuste asemel sunniks see tõenäoliselt inimesi lihtsalt rohkem tööd tegema, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Mis juhtuks, kui ei peaks magama? Kui saaks mingi nutika lahendusega ainetest ja tehnoloogiast kombineerituna lõpetada elust suure osa rööviva ohtliku ja mittetootliku etapi? Magamise ohtlikkus on silmatorkav nähtus, millele ei taha hämmastavalt keegi tähelepanu pöörata. Magav loom on ju kerge saak. Sügavas unes olija ei saaks tükk aega arugi, kui teda röövloom sööma hakkab. Ja kui saab, siis on juba hilja.

Inimese puhul röövib uni võimaluse tööd teha ja palka saada, millega saaks osta rohkem ärkvel oldud elus rõõmustavaid asju. Tarbimine stimuleeriks omakorda majandust. Selle kaudu kasvaks saadavate hüvede arv veelgi. Pealegi läheb magades suur osa ostetud asjade rõõmust kaduma. Kõigi hangitu kasutamisele ärkvel oldud ajast ei piisaks. Lisaks, ärkvel olles saad rohkem suhelda pere ja sõpradega, mis peaks ju samuti olema hea.

Kes haaras ruudulise vihiku magamise vastase seadme ideede visandamiseks, võiks mõelda nähtuse pahupoolele. Neid on mitu ja kõik päris tõsiste halbade tagajärgedega, nagu näiteks sotsiaalse rütmi muutus. Sellele ei pöörata tavaliselt tähelepanu, kuigi siingi vaatab tõde meile otse vastu. Meie suhe ümbritseva maailmaga on struktureeritud ajas ja ruumis üllatavalt tugevalt.

Teatud asju tehakse vaid teatud kohtades ja siis on veel teatud tegevustele kindlaks määratud ajad. Aeg ja ruum kombineeruvad omakorda muid tegevusi korraldavateks juhisteks. Uneaeg on selles orkestreeringus kõige dominantsem trummilöök. Sellise juhtsignaali kadumine põhjustaks suurt käitumuslikku ja sotsiaalset segadust.

Õnneks või õnnetuseks on alles nn tööaeg, mille põhjal toimub ärkvel oldud ajas tegevuste ja suhete määratlemine. Tööaeg määrab inimeste asukoha ja tegevuse, sealhulgas ka nende oma, kes tööd ei tee. Tõenäoliselt on neist suur osa kellegi töö subjektid, olgu siis lasteaias, haiglas, kodus või vanglas. Tänu tööaja olulisele rollile arvatakse, et une kadumise puhul pikeneks vabanenud aja tõttu just tööaeg, mitte aga vaba aja tegevused, nagu võiks arvata.

Põhjus on lihtne. Sa ei taha vabal ajal lihtsalt lebada. Vastasel juhul oleks ju parem isegi magada. Magamine on mõnus ja heal juhul näeb und. Järelikult püüaksid inimesed olla vabal ajal aktiivsed.

See tähendab, et nad kulutaksid rohkem energiat. Seda nii elektri kui ka autokütuse näol, aga ka söödavate kalorite arvelt. See omakorda suurendaks teatud ametites töökoormust ja vaba aja suurenemine une arvelt suurendaks tööde hulka. Seejuures suureneks selliste ametite tööhõive, mida ei peeta tootlikeks ja vajavad seetõttu pealemaksmist, nagu näiteks arstide, tuletõrjujate ja politsei oma.

Ehk nagu kõlab tuntud vanaemade tarkus, parim laps on magav laps, sest suudab ärkvel oldud ajal teha palju pahandusi. Nüüd mõtle, kuivõrd suurte pahandustega saavad hakkama ärkveloleku ajal täiskasvanud. Öeldust tulenevalt võib olla üpris kindel, et vaba aja kasvades teeksid inimesed rohkem tööd. Nii ei kasvaks sõprade ja perega veedetud aeg. See oleks ka hea, sest ka sotsiaalsed suhted vajavad pausi, sest pidevalt koos olles kiputakse tülli minema.

Töö kasvule on veel kolmaski põhjus. Pidevalt tööd tehes kipub inimese tootlikkus langema. Pole vahet, kas töö on rohkem kehaline või vaimne, bioloogilises kehas langeb töövõime ja kasvab vigade hulk. Vaimset tööd eeldavate ülesennete puhul oleks taoliste vigade avastamine keerulisem ja tagajärjed tõenäoliselt hukatuslikumad. Sisuliselt muutub inimene lollimaks.

Sellest tulenevate probleemide lahendamine kasvatakski tehtavat tööd. See omakorda sünnitab tasahilju nõiaringi, milles peabki tööd rohkem tegema. Elu on muutnud tehtu tulemusel sedavõrd keeruliseks ja ohtlikuks, et vajab enda toimimiseks üha suuremat osa meie unest. Seetõttu levivadki soovid nutikast lahendusest, millega saaks lõpetada selle elust suure osa rööviva mittetootliku etapi.

Käivitunud protsessi kaudseks tõenduseks esitas USA kosmoseagentuur NASA värskeima kosmosest tehtud pildi Maa valgustatusest öisel ehk magamise ajal. Selgub, et peale paari sõjakolde on maailma valgustatus pimedal ajal kasvanud umbes paar protsenti. Kui inimesed on ise endale taagaks, kahjustab kardetavalt taoline areng looduse puhkamist. Uni on eluslooduse nähtus, millel on sedavõrd suur väärtus, et see trumpab isegi magava looma võimaliku ohverdamise riski.

Sina ära ole rumal ja loobu ideest mitte magama minna!

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: "Portaal"



Tartu ülikooli turundusmagistrandid keetsid kokku läätsepaja.

Lugu sellest, kuidas Tartu ülikooli turundusmagistrandid pada ajasid

See on esimene kord, kui Tartu ülikooli tootearenduse õppeaines loodu päriselt müüki jõuab. Üliõpilaste panus ei piirdunud vaid paja keetmisega. Töörühma liige Age Tempel rääkis, et protsess oli mitmekülgne: peale retseptide endi tuli uurida tarbijate vajadusi ja maitse-eelistusi, pakendikujundust.

Jõulud ei jäta külmaks ka ERR Novaatorit. Jõuluõhtule eelneval kümnel päeval ilmub iga päev Tarmo Soomere jõulukalendrisse „Dekaad“ uus pühadega haakuv fakt, näpunäide või soovitus. Loo nägemiseks liiguta kursor kuupäevale.

Maailmas laienid löönud uuring, mis väitis, et kõrgeid kontsi kandvad naised on seksikamad, ei vasta tõele.

Kõrgeid kontsi kandvad naised on seksikamad - puhas vale

Meedias laia kõlapinda leidnud prantsuse psühholoogi tööd põhinevad küsitaval statistikal ning kompavad meetodite poolest kohati hea maitse ja eetikapiire. Pahateadusele jälile saanud teadlaste hinnangul pole tegu üksikjuhtumiga.

teadustöö õigeusu koolide ajaloost
pinged akadeemilise vabaduse ümber
Tööstusdoktorantuur on doktoriõppe erivorm, kus doktorant teeb teadustööd ettevõttele.

Väljavõtted tippülikoolide nõuetest, kuidas teadlased ühiskonda panustavad

Viimaste päevade tulised sõnavõtud teemal kui palju võib ülikool ette kirjutada, keelata või lubada teadlastel teaduspõhist arvamust või ka uuringid väljaspool ülikooli. Sirp tegi ülevaate erinevate maailma tippülikoolide reeglitest, mis ütlevad, millistel alustel võib teadlane oma tööd ühiskonnale anda. Siit on ehk Eesti ülikoolidelgi palju õppida.

Munast saab kolesterooli, kuid on eksiarvamus, et see kolesterool on üdini halb.

Omapäi diagnoositud gluteenitalumatusega ei tasu leivast-saiast loobuda

Laktoosi- või gluteenivabu toiduaineid on üha rohkem meie poodides saada. Kuid nende ainete väljavõtmine toidust tähendab, et need asendatakse teiste ainete, näiteks suhkrutega. Omapäi ei tasuks gluteeni- või laktoosivabu toite eelistama hakata, kuna nii võib keha jääda ilma eluliselt olulistest vitamiinidest ja elementidest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: