Kolmandik maailma linnuliikidest on uurimata. Kuidas edasi? ({{commentsTotal}})

Hästi on teada vaid 5,7 % Kesk- ja Lõuna-Ameerikas elutsevate läiklindude pesitsusökoloogia. Pildil punasaba-läiklind, Galbula ruficauda.
Hästi on teada vaid 5,7 % Kesk- ja Lõuna-Ameerikas elutsevate läiklindude pesitsusökoloogia. Pildil punasaba-läiklind, Galbula ruficauda. Autor/allikas: Francesco Veronesi/Wikimedia Commons

Meil on head teadmised vaid 30 protsendi maailma linnuliikide pesitsusbioloogiast, 40 protsendi kohta on teadmised kesised ja 30 protsendi kohta pole meil hetkel mingit informatsiooni.

Nii selgub hiljutisest kirjanduspõhisest uuringust, mida selgitab Linnuvaatleja ajaveebis Tartu ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi.

Paljude linnuliikide kohta on üsna hästi teada kurnasuurus, haudevältus, poegade pesasolemise aeg. Need ökoloogia ja pesitsusbioloogia parameetrid määravad enamasti ka isendi edasise elu. Teadmised selliste elukäigutunnuste kohta aitavad reeglina ka konkreetse liigi ökoloogia laiemalt mõista.

Suur kirjanduspõhine uuring kaardistas lüngad meie praegustes teadmistes, hindas puudulike teadmiste mõju lindude elukäikude evolutsiooni kujunemisele ning määras tulevaste uuringute prioriteedid. Muu hulgas koguti informatsiooni kõigi eelnimetatud tunnuste kohta.

Saadud informatsiooni alusel jaotati liigid hästi, kesiselt ja halvasti uurituteks, millest esimese kategooria puhul leiti teavet kõigi kolme tunnuse kohta, kesiselt uuritutel oli teada neist üks või kaks, halvasti uuritutel ei olnud kirjeldatud ei kurnasuurust, haudevältust ega poegade pesasolemise perioodi. Informatsiooni kogunes 9952 liigi kohta.

Kirjandusest leitu põhjal selgus, et hästi on teada vaid 30 protsendi liikide pesitsusbioloogia, 40 protsendi kohta on teadmised kesised ja 30 protsendi kohta pole meil hetkel mingit informatsiooni. Seejuures on teadmised värvulistest (Passeriformes) kesisemad kui mittevärvulistest ning seda ilmselt seetõttu, et üle poole linnuliikidest kuuluvad just värvuliste seltsi.

Uurituse geograafiline kaart näitab, et kuigi poolkerade linnuliikide arv on peaaegu võrdne on põhjapoolkeral linnustik oluliselt paremini uuritud kui lõunapool. Lokaalset liigirikkust arvesse võttes on troopikaga võrreldes paremini uuritud parasvöötme linnustik. Sealjuures on uurituse pingerea tipus parasvöötme merelinnud, neile järgnevad parasvöötme metsa ja rohumaade ning märgalade linnud.

Kõige halvemad on saadud andmete põhjal meie teadmised Amazonase, Kagu-Aasia, ekvatoriaalse Aafrika, Madagaskari, Ida-Himaalaja ja Andide linnustiku pesitsusbioloogiast. Uuringust selgub ka, et kuigi 62,9 protsenti maailma linnuliikidest elab metsades, on metsalinnud rohumaade, merede ja märgalade linnustikust halvemini uuritud.

Uurituse geograafiliste erinevuste põhjused on ilmselt ajaloos – näiteks Euroopas ja Põhja-Ameerikas on linnustiku uurimise traditsioonid pikemad kui eelpool nimetatud vähem uuritud linnustikuga aladel.

Teiseks on uurimata alade metsad ja teised lindude elupaigad raskesti ligipääsetavad, mis muudab andmete kogumise keeruliseks. Kolmanda põhjusena näevad uuringu autorid klassikalistest välitöödest huvitatud noorteadlaste hulga olulist vähenemist – 21. sajandi ornitoloogia liigub üha enam molekulaarbioloogia ja looduskaitse suunas, kuna neis valdkondades on teadusmaailmas läbilöömiseks vajalik tase võimalik saavutada märksa lühema ajaga.

Uuringu allikatena kasutati mahukat teatmeteost “Handbook of the birds of World“ ning andmebaase Web of Science ja Google Scholar. Kirjandusel põhinev teadusartikkel “How much do we know about the breeding biology of bird species in the world?” ilmus ajakirjas Journal of Avian Biology.

Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu ülikool



Tartu ülikooli turundusmagistrandid keetsid kokku läätsepaja.

Lugu sellest, kuidas Tartu ülikooli turundusmagistrandid pada ajasid

See on esimene kord, kui Tartu ülikooli tootearenduse õppeaines loodu päriselt müüki jõuab. Üliõpilaste panus ei piirdunud vaid paja keetmisega. Töörühma liige Age Tempel rääkis, et protsess oli mitmekülgne: peale retseptide endi tuli uurida tarbijate vajadusi ja maitse-eelistusi, pakendikujundust.

Jõulud ei jäta külmaks ka ERR Novaatorit. Jõuluõhtule eelneval kümnel päeval ilmub iga päev Tarmo Soomere jõulukalendrisse „Dekaad“ uus pühadega haakuv fakt, näpunäide või soovitus. Loo nägemiseks liiguta kursor kuupäevale.

Maailmas laienid löönud uuring, mis väitis, et kõrgeid kontsi kandvad naised on seksikamad, ei vasta tõele.

Kõrgeid kontsi kandvad naised on seksikamad - puhas vale

Meedias laia kõlapinda leidnud prantsuse psühholoogi tööd põhinevad küsitaval statistikal ning kompavad meetodite poolest kohati hea maitse ja eetikapiire. Pahateadusele jälile saanud teadlaste hinnangul pole tegu üksikjuhtumiga.

teadustöö õigeusu koolide ajaloost
pinged akadeemilise vabaduse ümber
Tööstusdoktorantuur on doktoriõppe erivorm, kus doktorant teeb teadustööd ettevõttele.

Väljavõtted tippülikoolide nõuetest, kuidas teadlased ühiskonda panustavad

Viimaste päevade tulised sõnavõtud teemal kui palju võib ülikool ette kirjutada, keelata või lubada teadlastel teaduspõhist arvamust või ka uuringid väljaspool ülikooli. Sirp tegi ülevaate erinevate maailma tippülikoolide reeglitest, mis ütlevad, millistel alustel võib teadlane oma tööd ühiskonnale anda. Siit on ehk Eesti ülikoolidelgi palju õppida.

Munast saab kolesterooli, kuid on eksiarvamus, et see kolesterool on üdini halb.

Omapäi diagnoositud gluteenitalumatusega ei tasu leivast-saiast loobuda

Laktoosi- või gluteenivabu toiduaineid on üha rohkem meie poodides saada. Kuid nende ainete väljavõtmine toidust tähendab, et need asendatakse teiste ainete, näiteks suhkrutega. Omapäi ei tasuks gluteeni- või laktoosivabu toite eelistama hakata, kuna nii võib keha jääda ilma eluliselt olulistest vitamiinidest ja elementidest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: