Õpilaste sõnul oli PISA testis meeskonnatöö ülesanne oodatust lihtsam ({{commentsTotal}})

Eesti 15-aastased noored saavutasid kaks aastat tagasi läbi viidud PISA uuringu meeskondliku probleemilahendamise oskuses Euroopa parima tulemuse. Õpilaste hinnangul oli meeskondliku koostöö ülesanne oodatust lihtsam, samuti on mitmeid võimalusi meeskonnatööd harjutada.

Meeskondlikus probleemilahendustestis said enim punkte Singapuri õpilased - 561 punkti. Arenenud tööstusriikide keskmine oli 500. Eesti jagas Kanadaga viiendat ja kuuendat kohta. Meist eespool olid veel Jaapan, Hongkong ja Lõuna-Korea. Eestile järgnes Soome, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kõikides riikides, sealhulgas Eestis saavutasid tüdrukud paremaid tulemusi kui poisid. Eestis said nii tüdrukud kui ka poisid selgelt keskmisest rohkem punkte, kuid poiste tulemus jäi tüdrukutele alla 27 punktiga. Samas on OECD keskmine vahe isegi suurem - 29 punkti.

Väga suur oli aga vahe eesti ja vene õppekeelega koolide õpilaste probleemilahendusoskuste vahel - 49 punkti. Kõige kõrgema tulemuse said Eesti koolides käivad tüdrukud ning kõige madalama tulemuse Vene koolides käivad poisid.

Meeskondliku koostöö ülesanne oli oodatust lihtsam

Tallinna 21. koolis alustatakse meeskonnatöö õpetamisega juba maast ja madalast. Nii külastas "Aktuaalne kaamera" teisipäeva pärastlõunal kooli ühe neljanda klassi robootikatundi, kus õpilaste omavahelisel koostööl on väga oluline roll.

"Reaalsuses me ei ole ju oma probleemilahendamisega üksi, vaid me saame küsida, uurida ka kompetentse väljaspoolt. Omavaheline suhtlemine käib asja juurde," ütles robootikaõpetaja Rasmus Kits.

Õpilased, kes 2015. aastal PISA testi sooritasid, mäletavad, et meeskondliku koostöö ülesanne oli oodatust palju lihtsam.

"Kui tegema hakati, siis oli üllatavalt meeldiv, et see ei olnudki mingi kontrolltöö - see oli sõbralik ja hubane," ütles õpilane Paul Johannes Kalda.

"Grupitööd me teeme tegelikult palju, meil on nädalas vähemalt üks grupitöö. On pikaajalisemaid, kus peab lõpuks ettekande esitama ja on ka lühikesi aruteluringe. Aga need ülesanded tundusid kõik väga elulised ja mugavad lahendada," kinnitas ka õpilane Hanna Greta Alamets.

21. kooli keemia-, loodusõpetuse- ja inimeseõpetuse õpetaja Anne-Ly Lään arvab, et Eesti edu võti ongi selles, et meie koolides õpitakse midagi ära ja siis rakendatakse neid teadmisi meeskonnatöös.

"Näiteks me teeme keemia õpitubasid Tartu ülikooliga koos, keemiaringe, mis on jällegi selline grupitöö ja grupiteadmine ja rõõmus teadmine, et saime midagi uut teada koos. See meeldib lastele tohutult - teadmine, et saame midagi koos teha," selgitas Lään.

Meeskonnatöö harjutamiseks on palju võimalusi

Paikuse põhikool oma 531 õpilasega on Eesti suurim maapõhikool ja jääb maakooliks sellele vaatamata, et vald Pärnuga liitus.

Direktor Aare Külaots ütles "Aktuaalsele kaamerale", et kuigi koolis pole otseselt õppeainet, kus meeskonnatööle rõhku pannakse, on selle harjutamiseks palju võimalusi.

"Nii et me ikka soodustame õppetunnivälist tegevust, osalemist aineolümpiaadidel ja väga hea võimalus on osaleda õpioskuste olümpiaadil, kus Paikuse kool on aastaid juba edukas olnud, kus juba nooremate klasside õpilased saavad meeskonnatööd harjutada," selgitas Külaots.

Ta ütles, et ka osalemine viktoriinides ja mälumängudes eeldab juba ettevalmistamisel meeskonnatööd, aga head tulemused tulevad ikka nendel, kes seda oskavad.

Et Soome PISA testis Eestist tahapoole jäi, Külaotsa imestama ei pane.

"Kindlasti Eesti õpetaja ei ole kehvem kui Soome õpetaja, seda ma tean raudselt. Neil on omad plussid, neil on tugisüsteemid paremad. Ja meie omas koolis proovime ka traditsioonilist õppetundi mitmekesistada, kasutada rohkem avatud õpiruumi võimalusi," rääkis ta.

Vene koolide õpilased ei pruukinud testi väga tõsiselt võtta

PISA test näitas, et Eesti vene koolide õpilased lahendavad meeskondlikult probleeme märgatavalt kehvemini kui eestlased.

Põhjus, miks see nii on, võib olla selles, et Vene koolide lapsed ei võtnud selle testi tegemist nii tõsiselt kui eesti koolide õpilased.

"Eestlased suhtusid sellesse testi palju tõsisemalt kui venelased. Võin omast kogemusest öelda, et minu klassikaaslased tulid seda testi tegema vastumeelselt ja tahtsid koju minna nii ruttu kui võimalik," selgitas Lasnamäe gümnaasiumi õpilane, PISA 2015 osaleja Aleksandr Televinov.

Toimetaja: Merili Nael



pinged akadeemilise vabaduse ümber
Tööstusdoktorantuur on doktoriõppe erivorm, kus doktorant teeb teadustööd ettevõttele.

Väljavõtted tippülikoolide nõuetest, kuidas teadlased ühiskonda panustavad

Viimaste päevade tulised sõnavõtud teemal kui palju võib ülikool ette kirjutada, keelata või lubada teadlastel teaduspõhist arvamust või ka uuringid väljaspool ülikooli. Sirp tegi ülevaate erinevate maailma tippülikoolide reeglitest, mis ütlevad, millistel alustel võib teadlane oma tööd ühiskonnale anda. Siit on ehk Eesti ülikoolidelgi palju õppida.

Noored Arvamusfestivalil

Uuring: eesti ja vene noorte vahel laiutab kodanikuhariduses suur lõhe

Eesti õpilaste teadmised ühiskonna ja kodanikurollide kohta on paranenud, kuid eesti ja vene õppekeelega noorte hulgas on siin väga suured erinevused. Samas ei usalda noored ajakirjandust ega kipu olema poliitiliselt aktiivsed. Poliitilise aktiivsuse osas on vene õppekeelega noored aktiivsemad kui eesti teismelised.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: