Juhend: millest alustada jäätmete sorteerimist? ({{commentsTotal}})

Taaskasutatavad pakendijäätmed.
Taaskasutatavad pakendijäätmed. Autor/allikas: Creative Commons.

Jäätmete sorteerimisega tegeleme me igaüks erineval tasemel - kõigil ei ole kompostihunnikut õunapuu all või kitsukeses köögis ruumi neljale prügikastile. Mis on need põhimõtted, millest lähtuda, kui tahaks ikkagi jäätmeid sorteerida, kuid piiratud võimaluste tõttu on see võimalik vaid osaliselt.

Kui tahta midagi suurt ära teha, tasub ikka alustada sammudest, kus väikseimast pingutusest suurim kasu sünnib. Tartu ülikooli doktorant ja Tartu Loodusmaja keskkonnainfo spetsialist Heli Einberg annab blogi Zooloogid 2.0 kaudu nõu, mis oleks need väikesed sammud, millega tavakodanik jäätmete taaskasutusse kõige rohkem kasu saab tuua.

Lühidalt võib alljärgneva loo kokku võtta kolme praktilise põhireegliga (alustades olulisimast):

  1. Ära kunagi pane bio- ega olmejäätmeid pakendikonteinerisse;
  2. Kui võimalik, siis ära pane biojäätmeid ka olmejäätmetesse; ning
  3. Kui sul on näpus mistahes puhas pakend, mis tuli kaasa ükskõik millise ostetud kaubaga, ja sa pole päris kindel, kas see ikka on pakend või mis pakend – siis pane see ikka julgelt pakenditesse ja lase jäätmejaama sorteerijal otsustada, mis sellega edasi teha.

...aga allpool pikemalt:

Vana hea kompostikast lahendab koheselt biojäätmete probleemi. Autor: Creative Commons.

Jäätmeäri

Jäätmete taaskasutus ei ole enam pelgalt roheline ja moraalne eluviis meie südametunnistuse ja maailmavalu leevendamiseks, vaid omaette edukas majandusharu, mille väärtuslikuks tooraineks jäätmed on. Mida rohkem me oma jäätmeid sorteerime, seda vähem tuleb tootmiseks uusi ressursse loodusest ammutada. Sa ei usuks oma silmi ja kõrvu, kui uuriksid veidi, millest kõigest on võimalik uuesti toorainet tänapäeval teha.

Jäätmeid sorteerides annad panuse riigi majandusse (ja lõpuks ka riigikassasse) – näiteks tekitades uut ressurssi energia- ja materjalitööstusele ning alandades jäätmekäitluse ja elektri hinda.

Jäätmemajanduse väljakujunemise järgus on paljudele kodanikele jäänud mulje, et jäätmete sorteerimine on maru tülikas ja keeruline, sest päris hästi ei saa aru, mida sorteerida tasub ja kuhu seda siis panna tuleks. Ja et kas tegelikult sellel kõigel ikka on mõte.

Selle loo eesmärk ongi kummutada üks levinud valearusaam ja anda kolm väga lihtsalt meelespüsivat reeglit jäätmete sorteerimiseks, mida järgides juba vähesest pingutusest üsna palju kasu sünnib. 

Olmejäätmete põletamisest toodetakse Iru soojuselektrijaamas energiat. Autor: Siim Lõvi /ERR

Jäätmed vs prügi

Jäätmed on kõik see, mis meist elutegevuse käigus üle jääb. Prügi on üks jäätmete alamliik – kõik see, mida liigiti ei koguta (katkised riided, toidujäätmetena tekkinud kondid, tuhk). Prügi läheb segaolmejäätmete hulka.

Üks kangekaelne müüt on olnud ikka see, et kõik sorteeritud jäätmed visatakse nagunii ühte prügiautosse, milleks siis üldse sorteerida?

Tegelikult on nii, et iga tavajäätmete liigi (bio-, olmejäätmete, pakendite ning papi ja paberi) tarbeks on kas eraldi prügiautod, mis käivad eri aegadel prügikaste tühjendamas, või siis mitme konteineriga autod, mille puhul pealetõstetav kraam läheb vastavasse konteinerisse. Kindlasti on inimesed olnud tunnistajaks ka juhtumeile, kus auto, mis võtab peale olmejäätmeid, võtab sama sõiduga kaasa ka näiteks pakendijäätmed. Sellist asja juhtub siis, kui  pakendijäätmete kasti sisu on silmnähtavalt rikutud – sinna on visatud bioloogilisi jäätmeid või näiteks paar kotti segaolmejäätmeid. Sellisel juhul läheb kogu sisu automaatselt segaolmejäätmete hulka.

Kuna sorteeritud jäätmed on kallis ressurss, on iga jäätmekäitlusettevõtte esimene huvi koguda võimalikult palju puhtaid ja sorteeritud jäätmeid ning ilma mõjuva põhjuseta sorteeritud jäätmeid segaolmejäätmetega ühte kasti ei panda.

Kolm rusikareeglit:

  1. Ära kunagi viska biojäätmeid või oma kodust olmejäätmete prügikotti pakendijäätmete konteinerisse! See on kõige halvem, mis sa teha võiks – palju halvem veel, kui oma jäätmete sorteerimata jätmine. Sest sel moel nullid sa ära ka teiste juba nähtud vaeva ja rikud väärtusliku tooraine.
  2. Ära pane biojäätmeid ka olmeprügisse, vaid eraldi. Biojäätmete eraldi sorteerimisest võiksidki sorteerimist alustada, kui väga palju rohkem pingutada ei viitsi. Biojäätmete eraldamine olmejäätmetest on olulise seetõttu, et olmejäätmetest tehakse Iru elektrijaamas energiat. Biojäätmeid välja jättes paraneb olmejäätmete põlemisväärtus ja efektiivsus energiaallikana. Siinkohal veel meeldetuletus, et jäätmeid tohib põletada ainult selleks ettenähtud asutustes – kodus jäätmete põletamisel mürgitad sa iseennast ja ennast ümbritsevat loodust. Jäätmejaamades püütakse kinni ohtlikud mürkained, mis põlemisel erituvad, ning lisaks toodetakse sellest ka elektrit ja soojust.
  3. Kui kahtled mõne pakendi sobivuses, tee see puhtaks ja pane ikka pakendite hulka. Pakend on iga puhas materjal, mida saab ümber töödelda. Kui sa kahtled, kas su näpus olev “pakend” (va ohtlikud jäätmed) panna olmejäätmete või pakendite hulka, siis pane see kindlasti pakendite hulka. Põhiline on tagada, et pakend oleks võimalikult puhas (eriti toidust). Taaskasutamiseks sobivad materjalid on ka näiteks puuviljaleti kilekotid ja pakkekile, plastikkarbid, teeküünla alused.

Miks tuleks kaheldes panna vastav ese pakendi-, mitte segaolmejäätmete hulka?

Sest kõik pakendijäätmed sorteeritakse jäätmekäitlusasutuses üle ning õige otsuse, kas taaskasutada ja kuidas, saab teha selleks väljaõpetatud inimene jäätmejaamas. Segaolmejäätmed on ainukesed jäätmed, mida ei sorteerita ja kõik mis sinna läheb, on taaskasutusele kadunud.

Toimetaja: Randel Kreitsberg, Tartu ülikool



Jõulud ei jäta külmaks ka ERR Novaatorit. Jõuluõhtule eelneval kümnel päeval ilmub iga päev Tarmo Soomere jõulukalendrisse „Dekaad“ uus pühadega haakuv fakt, näpunäide või soovitus. Loo nägemiseks liiguta kursor kuupäevale.

Maailmas laienid löönud uuring, mis väitis, et kõrgeid kontsi kandvad naised on seksikamad, ei vasta tõele.

Kõrgeid kontsi kandvad naised on seksikamad - puhas vale

Meedias laia kõlapinda leidnud prantsuse psühholoogi tööd põhinevad küsitaval statistikal ning kompavad meetodite poolest kohati hea maitse ja eetikapiire. Pahateadusele jälile saanud teadlaste hinnangul pole tegu üksikjuhtumiga.

teadustöö õigeusu koolide ajaloost
pinged akadeemilise vabaduse ümber
Tööstusdoktorantuur on doktoriõppe erivorm, kus doktorant teeb teadustööd ettevõttele.

Väljavõtted tippülikoolide nõuetest, kuidas teadlased ühiskonda panustavad

Viimaste päevade tulised sõnavõtud teemal kui palju võib ülikool ette kirjutada, keelata või lubada teadlastel teaduspõhist arvamust või ka uuringid väljaspool ülikooli. Sirp tegi ülevaate erinevate maailma tippülikoolide reeglitest, mis ütlevad, millistel alustel võib teadlane oma tööd ühiskonnale anda. Siit on ehk Eesti ülikoolidelgi palju õppida.

Munast saab kolesterooli, kuid on eksiarvamus, et see kolesterool on üdini halb.

Omapäi diagnoositud gluteenitalumatusega ei tasu leivast-saiast loobuda

Laktoosi- või gluteenivabu toiduaineid on üha rohkem meie poodides saada. Kuid nende ainete väljavõtmine toidust tähendab, et need asendatakse teiste ainete, näiteks suhkrutega. Omapäi ei tasuks gluteeni- või laktoosivabu toite eelistama hakata, kuna nii võib keha jääda ilma eluliselt olulistest vitamiinidest ja elementidest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: