Tähtedevaheline sõnumitooja sai nimeks 'Oumuamua
Oktoobrikuus avastatud väljastpoolt Päikesesüsteemi saabunud taevakehal on nüüd inimkeelne nimi, täpsemalt havaikeelne: 'Oumuamua. See tähendab esimesena saabunud kauget sõnumitoojat.
Havaikeelne on nimi seepärast, et taevakeha avastati Hawaii saartel asuvas Haleakala observatooriumis. Kuid Rahvusvaheline Astronoomialiit andis 'Oumuamuale ka teaduslikuma tähistuse 1I/2017 U1.
I-täht tuleb ses tähistuses ingliskeelsest sõnast interstellar, mis on küll selgelt ladina päritolu ja tähendab tähtedevaheline. I-täht on sellistes koodnimedes sellisel kohal uus nähtus, sest varem ju ei ole tähtede vahelt Päikesesüsteemi tulnud taevakehi avastatud.
Kui 'Oumuamua avastati, kasutatigi tema kohta harjumuspärasemat, komeetidele antavat C-tähe põhist tähistust C/2017 U1, sest ta tundus olevat komeedi moodi taevakeha, ehkki juba siis oldi üsna kindel, et tegu ei ole tavalise komeediga.
Kui ilmnes, et erinevalt tavalistest komeetidest ei ole tal ka ei pead ega saba, siis võeti kasutusele A-tähega nimetus A/2017 U1, mis viitas juba tema asteroididaolisusele.
Kuid nimi nimeks, teadlased on nüüdseks ka välja nuputanud, milline on 'Oumuamua suurus ja kuju. Tuleb välja, et ta on üsna pikliku kujuga, umbes 160 meetrit pikk ja mõlemat pidi umbes 30 meetrit lai.
Et ta on ka kergelt helepunast värvi, siis on mõned naljahambast astronoomid teda nimetanud juba ka suureks kosmiliseks tulekustutiks. Mis tuletab omakorda meelde Briti filosoofi Bertrand Russelli tuntud mõttekäigu Marsi ja Jupiteri vahelisel orbiidil tiirutavast teekannust.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa