Kompostikastis võib leiduda sadu seniavastamata sääseliike ({{commentsTotal}})

Aastasadu on inimesed üritanud meie ümber olevaid eluslooduse liike kokku lugeda ja süstematiseerida. Seni pole see veel õnnestunud. Kas te usute, et ühes kompostikastis võib olla kümneid kui mitte sadu seniavastamata liike?

Linne teaduskeskuse laborites tegeletakse juba 10 aastat putukate erinevatesse gruppidesse sorteerimisega, et eksperdid saaks neid spetsiifilisemalt edasi uurida.

Saksa päritolu dr Mathias Jaschhofi uurimisalaks on pahksääsklased, keda on maailmas siiani kirjeldatud umbes 6500 erinevat liiki. Avastamata liike võib nende kahetiivaliste hulgas olla koguni ligi 2 miljonit. Mathias Jaschhof tegeleb pioneeritööga, ehk uute liikide teadusele otsimise, määramise ja kirjeldamisega.

„Meie pahksääskede puhul nagu paljude teiste putukate puhul on kõige tähtsamad struktuurid identifitseerimiseks loomulikult isaste genitaalid. Ja et neid uurida, mis on ju väga pisikesed. Need moodustavad umbes 1/10 tervest kehast ja kui keha on kõigest 1mm, siis sa võid ette kujutada kui väiksed need on,“ selgitab Mathias Jaschhof.

Põhitööriist liikide uurimisel on täpne mikroskoop, kuid vaja läheb ka pliiatsit ning joonistamisoskust.

„Võtan pliiatsi, istun maha ja vaatan läbi mikroskoobi. Näen struktuuri ja samal ajal näen ma oma pliiatsi otsa ja saan struktuuri vaadates selle maha joonistada,“ kirjeldab Jaschhof. Edasi on asi kogemuses. Jaschhof töötab selle grupiga juba peaaegu 25 aastat. Ta on väga spetsialiseeritud nagu paljud teisedki taksonomistid.

„See tähendab, et ma olen näinud ja uurinud kõiki liike, mis sellesse gruppi kuuluvad, mida on maailmas kirjeldatud. Ja nüüd ma tean, kuidas nad välja näevad ja selle kogemuse põhjal olen ma võimeline nägema enamvähem kohe, kui ma näen uut struktuuri, mida ma varem pole näinud, et oo see peaks olema midagi uut. Ja selle juhtumi puhul arvasin ma varem ja kirjutasin ka 1998. aastal raamatus, et siin on ainult 1 liik. See oli 1998. Vahepeal sain ma kogenumaks, sain uusi näidiseid, mida uurida ja me saime uue meetodi, mida me kutsume DNA ribakoodiks, geneetiline, molekulaarne meetod. Seega panin ma kogu selle tõendusmaterjali kokku ja pidin tõdema, et need on tegelikult kuus erinevat liiki, mida ma varem arvasin, et on 1. Ja erinevused erinevate liikide vahel on väga väikesed.“

Miks on pahksääslased arenenud nii paljudeks erinevateks liikideks, seda teadlased praegu öelda ei oskagi. Meie teame puudele pahkasid moodustavaid taimetoidulisi sääski, kuid olemas on tuhandeid teisi kohastumisi.

Mathias Jaschhof ja tema uurimisrühm on aastate jooksul ühes pahksääsklaste seentoidulises alamperekonnas avastanud Rootsile 650 uut liiki. Nendest rohkem kui 200 on uued kogu maailma teadusele. See tähendab pidevalt uute teadusartiklite avaldamist ja raamatute ümberkirjutamist.

Miks on oluline teada kõiki erinevaid putukaliike?
Vastab Dave Karlsson, Linné teaduskeskuse juht, entomoloog

„Sa võid ju vaielda ja öelda, et inimesed on elanud peaaegu miljon aastat ilma et nad oleks teadnud kõiki erinevaid musti täppe. Aga neil putukatel on väga suur mõju keskkonnale, kus me elame. Asi on kvaliteedis. See muidugi ka filosoofiline teema. Aga liikidele nimede andmine ongi võime loodust lugeda. Liigid on looduse alfabeet. Kui sul on klassis 30 õpilast, aga sul pole nende nimesid, vaid ainult näod, sa ei saa neid kohelda ausalt, aga kui kujuta ette tuhandeid liike, kellest enamikke inimesed ei näe. See on ülioluline, et nendele nimed saada. Me saame teistele teadlastele öelda, miks see ja see on oluline liik ka see ongi areng, see on evolutsioon.“

Vaadake ka teisi „Osooni“ lugusid esmaspäeva õhtul kell 20 ETVst.



Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Boris Kustodievi 1920. aastal valminud maal "Bolševik"

Oktoobripööre: päevad Petrogradis, mil tõmmati joon alla tsaariajastule

Kuigi Venemaa kommunistid nimetasid vana kalendri järgi 1917. aasta oktoobris Petrogradis toimunud Talvepalee hõivamist Suureks Sotsialistlikuks revolutsiooniks, selgub samal aastal varasemalt toimunud sündmuste ahelat jälgides, et bolševikud suutsid ära kasutada noore Vene demokraatia peataolekut ning läbi strateegiliste kokkulepete sisuliselt sättida end võimule.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: