Malaariaparasiit sunnib sääske inimesi ründama ({{commentsTotal}})

Malaariat kandvaid hallasääski tõmbab inimeste poole eriti tugevasti just siis, kui sääskede kehas leidub parajasti just haiguse tekitajaid. See Burkina Faso teadlaste avastus on arvatavasti taas näide sellest, kuidas parasiidid oma peremeesorganismi käitumist mõjutavad.

Amelie Vantaux Bobo-Dioulassos asuvast terviseteaduse uurimisinstituudist ja ta kolleegid seadsid kolmes Burkina Faso külas üles sääselõksud ja uurisid neisse langenud sääskede kõhus sisaldunud verd, et teada saada, millistelt loomadelt sääsed olid verd imenud.

Selgus, et neist sääskedest, kelle kehas oli malaaria plasmoodium parajasti just hästi nakkuvas staadiumis, olid inimese verd imenud 77 protsenti. Vähem nakkavas faasis plasmoodiumiga sääskedest oli inimverd imenud märksa vähem – 64 protsenti. Neist sääskedest, kelle kehas malaariatekitajat ei olnudki, oli inimeselt verd imenud sellest omakorda ainult natuke väiksem osa – 61 protsenti. Niisiis, mida nakatavam sääsk, seda rohkem paistis ta inimesi eelistavat.

See on malaaria plasmoodiumi seisukohalt ka loogiline, sest just inimese organismis saab ta paljuneda ja areneda. Lehma- või lambaorganismi sattudes ootab teda kindel hukk. Kuid et sääse seisukohalt ei ole malaaria plasmoodiumi abistamine eriti oluline, siis peavadki Vantaux ja kolleegid võrgupaigas BiorXiv avaldatud artiklis tõenäoliseks, et plasmoodium oskab mingil moel sääse käitumist suunata.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Boris Kustodievi 1920. aastal valminud maal "Bolševik"

Oktoobripööre: päevad Petrogradis, mil tõmmati joon alla tsaariajastule

Kuigi Venemaa kommunistid nimetasid vana kalendri järgi 1917. aasta oktoobris Petrogradis toimunud Talvepalee hõivamist Suureks Sotsialistlikuks revolutsiooniks, selgub samal aastal varasemalt toimunud sündmuste ahelat jälgides, et bolševikud suutsid ära kasutada noore Vene demokraatia peataolekut ning läbi strateegiliste kokkulepete sisuliselt sättida end võimule.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: