Sooline võrdsus mõjutab depressiooni levikut riigis ({{commentsTotal}})

Eestis tunnevad naised ennast veidi enam äpardununa kui mehed, kuid vahe on väga-väga väike.
Eestis tunnevad naised ennast veidi enam äpardununa kui mehed, kuid vahe on väga-väga väike. Autor/allikas: PA Wire/Scanpix

Enamikus depressiooniuuringutes keskendutakse ainult naiste ja meeste kui üksikisikute sotsiaalsele positsioonile ning seetõttu alahinnatakse ühiskonna soolise jaotuse mõju depressioonile. Euroopa sotsiaaluuringu andmetest on võimalik teada saada vastus nii mõnelegi inimeste heaolu puudutavale küsimusele.

Genti ülikooli sotsiaalteadlaste Piet Bracke, Rozemarijn Dereuddre ja Sarah Van de Velde analüüs näitab, et suurema soolise võrdsusega ühiskondades on nii meeste kui naiste vaimne tervis parem ning sooline lõhe depressioonisümptomite osas väiksem.

Erinevad uuringud on näidanud, et naistel esineb depressiooni sümptomeid ja sügavat depressiooni umbes kaks korda suurema tõenäosusega kui meestel. Samas ei ole see sooline lõhe täheldatav mitte kõigis riikides ning samuti varieerub see elutsükli jooksul.

Genti ülikooli teadlased uurisid Euroopa sotsiaaluuringu andmeid kasutades, miks see nii on, ning milline roll on soolisel ebavõrdsusel soolise depressioonilõhe seletamisel.

Kuna depressioon, valikuvõimaluste nappus ning võimust ilmajäetus on omavahel seotud, eeldasid nad, et sooline depressioonilõhe on suurem sooliselt ebavõrdsemates ühiskondades.

29 riigist kogutud andmete analüüs kinnitas, et naised kogevad depressiooni sümptomeid igas eas suurema tõenäosusega kui mehed. Vananedes esineb depressiooni sümptomeid rohkem nii meestel kui naistel.

Samas on kõrgema vanuse negatiivne mõju naistel suurem kui meestel, millega kaasneb suurem sooline depressioonilõhe 61-aastaste ja vanemate inimeste vanuserühmas.

Uuringu autorid oletavad, et sooline depressioonilõhe võib olla seletatav naiste suhteliselt ebasoodsama positsiooniga ühiskonnas. Suurem sooline lõhe eakamate inimeste hulgas võib omakorda olla seletatav kumulatiivse negatiivse mõjuga, mida see suhteline ebasoodsam positsioon elu jooksul avaldab.

Seda selgitust toetab ka antud uuringus tuvastatud tõsiasi, et kui analüüsis arvestada inimeste perekondliku ja tööalase staatuse erinevustega, on täheldatav depressioonilõhe tunduvalt väiksem.

Kui depressiooni esinemine on seotud sotsiaalsete tingimustega, võiks eeldada, et seda mõjutab oluliselt ka soolise ebavõrdsuse tase ühiskonnas.

Tõepoolest, sooliselt võrdsemates riikides esineb nii meestel kui naistel vähem depressiooni sümptomeid. Samas on soolise võrdsuse positiivne mõju depressiooni vähenemisele silmatorkavam naiste kui meeste hulgas.

See tähendab, et meeste ja naiste vaheline sooline depressioonilõhe on väiksem sooliselt võrdsemates riikides. Riikides, kus naised seisavad silmitsi ebavõrdsema kohtlemisega, on selle olukorra akumulatsioon elu jooksul suurem ning kõrgemas eas tekkiv sooline depressioonilõhe on suurem.

Siiski on oluline tähele panna, et väiksema soolise ebavõrdsusega kaasneb parem vaimne tervis nii naiste kui meeste hulgas.

Lisateavet selle uuringu kohta saab Euroopa sotsiaaluuringu heaolu uuringutele pühendatud veebisaiti.

Toimetaja: Marju Himma



Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Boris Kustodievi 1920. aastal valminud maal "Bolševik"

Oktoobripööre: päevad Petrogradis, mil tõmmati joon alla tsaariajastule

Kuigi Venemaa kommunistid nimetasid vana kalendri järgi 1917. aasta oktoobris Petrogradis toimunud Talvepalee hõivamist Suureks Sotsialistlikuks revolutsiooniks, selgub samal aastal varasemalt toimunud sündmuste ahelat jälgides, et bolševikud suutsid ära kasutada noore Vene demokraatia peataolekut ning läbi strateegiliste kokkulepete sisuliselt sättida end võimule.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: