TÜ vähibioloogid aitasid teha Alzheimeri tõve kohta tähtsa avastuse ({{commentsTotal}})

{{1510562880000 | amCalendar}}

USA ja Eesti teadlaste koostöö aitab avastada ajukoe muutusi, mis on seotud väga varajases staadiumis dementsusega.

Peaaegu poolte dementsuse juhtude põhjuseks on Alzheimeri tõbi. Hinnanguliselt põeb Alzheimerit maailmas ligi 47 miljonit inimest – peaaegu samapalju kui Hispaanias elanikke. Rahvastiku vananemise tõttu ennustatakse, et 2050. aastaks kannatab Alzheimeri käes juba 131,5 miljonit inimest – seda on veidi vähem kui Venemaal elanikke.

Kuigi  tegemist on vanade inimeste tõvega, mida esineb mõnevõrra sagedamini naistel kui meestel, ei tohiks see külmaks jätta mitte kedagi. Lisaks patsientide elukvaliteedile ja lähisuhetele, on haigusel suur mõju ka majandusele. Ametlike prognooside kohaselt saab maailmale miljardeid maksvast haigusest juba 2018. aastal triljoni dollari haigus.

Alzheimeri varajane avastamine annab patsientidele võimaluse elada täisväärtuslikumat elu ja aitab ühiskonnal säästa palju raha. Kuid haiguse varajane avastamine pole sugugi lihtne. Traditsiooniliselt on Alzheimeri lõplik diagnoos kinnitatud alles lahkamise käigus.

Viimastel aastatel on Alzheimeri ravis ja varajases avastamises tehtud suuri edusamme. Ühele sellisele olulisele teadmisele sai jälile Californias asuv Erkki Ruoslahti töörühm, kes tegi koostööd Tartu ülikoolis tegutseva Tambet Teesalu vähibioloogia laboriga.

USA ja Eesti teadlaste ühistöö tulemusel leiti uudne lähenemine, mis võib kaasa aidata Alzheimeri tõve varajasele mitteinvasiivsele diagnoosimisele.

Eesti ja USA teadlaste ühine artikkel, mille Nature Communications täna avaldas, näitab, et juba Alzheimeri väga varajases staadiumis ladestub kujunevate haiguskollete veresoonte seinale üks valk, mida nimetatakse  sidekoe kasvufaktoriks, lühendiga CTGF.

“Me avastasime, et see valk [sidekoe kasvufaktor CTGF] hakkab ajus veresoontele ladestuma juba enne, kui Alzheimerit põhjustavad ainevahetushäired ilmsiks tulevad,” selgitas uuringu üks juhtivautoritest, Teesalu laboris töötav argentiina päritolu teadur Pablo Scodeller. Ta lisas, et kui ajus on märgata juba ainevahetushäireid, on Alzheimeri ravimisega tõenäoliselt hiljaks jäädud.

Mainekas teadusajakirjas avaldatud artikkel kirjeldab ka lühikest aminohapete ahelat ehk peptiidi, mis CTGF valguga seondub. See on väga tähtis, sest see peptiid suudab juhtida imeväikseid rauaoksiidi nano-osakesi haiguskolletesse.

Peale vereringesse süstimist otsib peptiid DAG üles oma märklaud-valgu ehk CTGF-i, mis nagu juba öeldud, väga varajases Alzheimeri staadiumis haiguskollete veresoontele ladestuma hakkab. Raudoksiidi osakeste akumulatsiooni on võimalik kuvada magnetresonantstomograafiaga ja nii aitab see arstidel ja teadlaste haiguskollete ulatusest ja lokalisatsioonist aru saada.

Scodeller kinnitab, et nende leitud peptiid aitab Alzheimeri tõve avastada palju varem, kui see seni võimalik on olnud. Kuigi kirjeldatud uuring tehti hiirmudelitel, näitasid eelkatsed kliinilistel koeproovidel, et kõne all olev peptiid seostub edukalt ka inimesel esineva Alzheimeri kudede ja valkudega.

Ajal, kui Alzheimeri tõve vastaste ravimite kliinilised katsed jätkuvalt ebaõnnestuvad, suudavad teadlased nüüd haigust ennustavat valku täpselt sihtida ja seeläbi haiguse varem avastada. Scodeller lisas, et peptiid DAG ei aita ainuüksi haigust varem diagnoosida, vaid sellest võib abi olla ka raviainete õigesse kohta transportimisel.

Siin on kujutatud väga varajases staadiumis Alzheimeri tõve hiire ajus, kuhu on süstitud DAG peptiidi.

 Teadlased on teinud kaks peamist avastust. Esiteks avastati, et valk CTGF (pildil lilla), ilmneb Alzheimeri aju veresoontel (näidatud punasega) palju varem, kui tulevad ilmsiks Alzheimerit põhjustavad aju ainevahetushäired. Teiseks leidsid nad molekuli, täpsemalt lühikese peptiidi DAG (pildil roheline), mis tunneb verre süstides ära valgu CTGF ja suudab endaga “kanda” kuvatavaid või ravivaid ühendeid. Autor: Pablo Scodeller ja Aman Mann

 

Uuringu üks juhtivautoritest on argentiina päritolu teadur Pablo Scodeller, kes on otsustanud oma tuleviku Eestiga siduda. Autor: Erakogu

 

Loe ERR Novaatorist ka käesoleva uurimistöö esimeste autorite Pablo Scodelleri ja Aman Manni varem välja töötatud meetodist, mida saab kasutada traumaatiliste ajukahjustuste raviks – “Eesti teadlaste osalusel väljatöötatud meetod võib tõhustada ajukahjustuste ravi”



Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Boris Kustodievi 1920. aastal valminud maal "Bolševik"

Oktoobripööre: päevad Petrogradis, mil tõmmati joon alla tsaariajastule

Kuigi Venemaa kommunistid nimetasid vana kalendri järgi 1917. aasta oktoobris Petrogradis toimunud Talvepalee hõivamist Suureks Sotsialistlikuks revolutsiooniks, selgub samal aastal varasemalt toimunud sündmuste ahelat jälgides, et bolševikud suutsid ära kasutada noore Vene demokraatia peataolekut ning läbi strateegiliste kokkulepete sisuliselt sättida end võimule.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: