Õpilasuurimus: poisid panevad tähele, tüdrukud jätavad meelde ({{commentsTotal}})

Müra ja ärevus koondavad tähelepanu teatud sündmustele või objektidele, kuid lühimälu maht väheneb.
Müra ja ärevus koondavad tähelepanu teatud sündmustele või objektidele, kuid lühimälu maht väheneb. Autor/allikas: Liis Treimann / Scanpix

Võiks arvata, et poisid on tähelepanematud, kuid Akadeemiakeses ilmunud õpilasuurimuse tulemused näitavad sootuks muud. Tüdrukud hiilgavad mäluga, kuid poisid pigem tähelepanuga.

Tartu Jaan Poska gümnaasiumi õpilane Riin Haljasorg uuris põhikooli- ja gümnaasiumiõpilaste tähelepanu ja mälu, sest just nende abil omandatakse uut infot, mis peab pikaks ajaks meelde jääma. Teada on seegi, et kõigil õpilastel pole tähelepanuvõime ühtviisi hea ning meelde jäävad erinevad asjad.

Kuid enne Riin Haljasoru uurimistöö tulemustesse vaatamist on paslik küsida, mis on tähelepanu ja mis on mälu.

Mida sai Riin Haljasorg teada poiste ja tüdrukute tähelepanu ja mälu kohta?

Riin Haljasorg kogus uuringu tarvis andmeid Tartu Mart Reiniku kooli 6.b ja Tartu Jaan Poska gümnaasiumi 10.b klassi õpilaste käest ning kasutas selleks uurivat küsimustikku, tähelepanukatset ja mälukatset.

Tähelepanukatses kasutati sama videot, mida siin artiklis saab vaadata valikulise tähelepanu katse näitena. Riin Haljasoru katsest selgus, et tähelepanuvõime oli üldiselt parem katses osalenud põhikooliõpilastel. Selles valimis olid põhikooli ja gümnaasiumi poisid tähelepanelikumad kui tüdrukud.

Võimalik, et põhikooliõpilaste tulemused olid paremad, kuna nad olid enne katse tegemist maganud rohkem kui gümnasistid. 6. klassi õppuritel esines vähem tähelepanulünki. Natuke võis tulemusi mõjutada ka katse läbiviimise kellaaeg. Tähelepanu on halvim päeval kella kaheksa ja kolme ajal, parim aga pärast viit õhtul.

Mälukatse tarvis kasutati sõnade meeldejätmist – 30 sekundi jooksul nähtud sõnad tuli kirjutama lehele. Katse teises osas nägid õpilased korraga 12 mustvalget pilti ning katsealused pidid meele jätma ja ütlema, mida nägid piltidel.

Selle katse tulemustest selgus, et mälu oli kõige efektiivsem samuti pigem katses osalenud põhikooliõpilastel. Selles valimis oli olenemata vanusest mälu parem tüdrukutel.

Samuti tuli esile, et gümnaasiumiõpilastel on parem pildiline mälu, sest piltidel olevaid asju kirjutades olid paljudel sõnad samas järjekorras nagu nad katse ajal neid tahvlil (pildil) nägid.

Sõnad vaas ja tiiger jäid meelde kõigil 10. klassi õpilastel ning 6. klassi poistel. Ainuke sõna, mis jäi meelde kõigil 6. klassi tüdrukutel, oli apelsin.

Sõna, mis jäi meelde kõige vähem, oli kaamera. Kõige rohkem sõnu jäi meelde 6. klassi tüdrukutel, keskmiselt 82%. Vastavalt tabeli järgmistele lahtritele tulid protsendid 70, 70 ja 63. Mõned õpilased kirjutasid sellised sõnad, mida tegelikult ei olnud.

Üks kuuendik lisas sõna katus, arvatavasti seostus see sõnaga maja. Kümnendikud aga sõnad tahvel, saabas, pliiats ja kamm. Need on lihtsad ja igapäevased sõnad, mille sarnaseid esines ka katses.

Lisaks võib-olla on neid sõnu kasutatud teistsugustes mälu katsetes ning sellest tekkis mälu ebatäpsus. Kõikidel gümnaasiumiõpilastel jäi meelde pilt, millel oli konn ning kõigil poistel koer.

Kõikidele 6. klassi neidudele jäi meelde, et näidatud piltidel oli kõrvits. Kui sõnu meelde jättes jäi kõigile halvemini meelde üks kindel sõna, siis piltidega nii ei olnud. Kõige paremini jäid pildid meelde 6. klassi tüdrukutele, 80%. Nii gümnaasiumi tüdrukutele kui ka põhikooli poistele jäid pildid meelde paremini kui sõnad, vastavalt 78% ja 74% piltidest. Gümnaasiumi poisid jätsid meelde 62%.

Ka piltidest märgiti selliseid, mida tegelikult ei olnud: liivakast, leht, jäätis, apelsin. Suure tõenäosusega kirjutati apelsin, sest see sõna oli esimeses mälu katses. Kahe katse sõnad läksid segamini. Jäätis on sõna, mida tihti kasutatakse mälu katsetes ning võisid tekkida seosed teiste katsetega.

Kuna puudel on lehed, võis selle tõttu meelest minna sõna puu ja kirjutati hoopis leht. Ei jäänud meelde õige sõna, vaid see, et sõna oli kuidagi seotud taimedega. Miks kirjutati liivakast, on raske oletada. Võib-olla oli see sõna õpilasele millegi poolest tähtis.

Selleks, et saada teada, mis soost ja vanusest õpilastel selles valimis on parim mälu, leiti õigesti kirjutatud sõnade ja piltide hulgast keskmine.

Kõige rohkem sõnu jäi meelde 6. klassi tüdrukutel, õpilase kohta keskmiselt 9,9. 10. klassi neiud jätsid meelde 8,5 sõna, 6. klassi poisid 8,3. 10. klassi noormeestel jäi meelde 7,4 sõna. Kõige rohkem pilte jätsid meelde samuti põhikooli tüdrukud (9,5), gümnaasiumi neiud jäid natuke maha, sest meelde jäeti 9,3 pilti. 8,9 pilti jätsid meelde põhikooli poisid. Gümnaasiumi poistel jäi pilte meelde sama palju kui sõnu (7,4).

Lühimälu maht väheneb, kui inimene on ärevuses. Võimalik, et 10. klassi poisid olid millegi pärast närvis ja seetõttu jäi meelde vähe sõnu. Mälu on kõige parem kella kaheksast kaheteistkümneni päeval, selles ajavahemikus tegid katset gümnaasiumiõpilased. Pärast kella kahtteist hakkab mälu efektiivsus langema ning 6. klassi õpilased tegid katse pärast kahtteist. Nad alustasid katset siiski vaid viis minutit pärast keskpäeva, mis arvatavasti katse tulemusi siiski oluliselt ei mõjutanud.

Kuna lühimälus saab hoida 7±2 järjestikust elementi, siis ei saa väita, et kellelgi katses osalenutest oleks halb mälu, seda lihtsalt organiseeritakse erinevalt.

Küll aga tuli ilmsiks, et paljudel katses osalenud õpilastel, eriti kümnendikel, on parem pildimälu. Paljud gümnasistid jätsid piltidel olevad esemed meelde asukoha järgi.

Paberile kirjutati sõnad selles järjekorras ja paigutusega nagu oli nähtud pilte. Infot omandati mõtestatult. Kuna nad on põhikooliõpilastest vanemad, elukogenumad, oskavad nad mälu efektiivsemalt kasutada. Noored on õppinud meelde jätma võimalikult kiiresti ja võimalikult palju informatsiooni

Tähelepanu ja mälu mõjutavad:

Müra ja ärevus koondavad tähelepanu teatud sündmustele või objektidele, kuid lühimälu maht väheneb.

Kuumuse korral muutub tähelepanu lünklikuks.

Magamatuse tõttu väheneb valik infotöötluses ja tekivad tähelepanulüngad. Lühimälu maht jääb enam-vähem samaks.

Kõrge motivatsioon suurendab mälu mahtu ja tähelepanu koondamist ühele ülesandele.

Tähelepanu efektiivsust mõjutab ka kellaaeg. Kõige halvem on tähelepanu hommikul kella kaheksa ja päeval kella kolme ajal, parim aga pärast 5 kella viit õhtul.

Mälu efektiivsus aga on hea kella kaheksast kaheteistkümneni päeval. Langema hakkab see pärast kahtteist kuni hilisõhtuni välja.

Riin Haljasoru õpilasuurimust juhendas Inga Vendelin.



Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Boris Kustodievi 1920. aastal valminud maal "Bolševik"

Oktoobripööre: päevad Petrogradis, mil tõmmati joon alla tsaariajastule

Kuigi Venemaa kommunistid nimetasid vana kalendri järgi 1917. aasta oktoobris Petrogradis toimunud Talvepalee hõivamist Suureks Sotsialistlikuks revolutsiooniks, selgub samal aastal varasemalt toimunud sündmuste ahelat jälgides, et bolševikud suutsid ära kasutada noore Vene demokraatia peataolekut ning läbi strateegiliste kokkulepete sisuliselt sättida end võimule.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: