Usklikkus ei tulene ratsionaalse mõtlemise nõrkusest ({{commentsTotal}})

Miks on nii, et mõni inimene on usklik, teine aga mitte? Rahvusvaheline teadlasrühm vaidleb vastu viimasel ajal levinud seletusele, et usklikkust soodustab intuitiivne mõtlemine ja pärsib analüütiline mõtlemine.

Miguel Farias Inglismaalt Coventry ülikoolist ja ta kolleegid väidavad, et kalduvus religioossusele ja usule üleloomulikku ei ole inimesele kaasa sündinud ja et ses kalduvuses ei ole süüdi inimese pelk suutmatus oma intuitiivse mõtlemise saadusi ratsionaalsete mõttekäikude abil maha suruda.

Farias ja ta kaaslased tülitasid Põhja-Hispaanias kuulsal Santiago de Compostela palverännuteel palverändureid, küsisid neilt, kui tugevalt usklikuks nad end ise pidasid, ja määratlesid siis nende mõtlemise intuitiivsust tõenäosusteoorial põhineva ülesandega, millele sai vastata kas niiöelda tunde järgi või hoopis loogika põhjal. Aga mingit seost usklikkuse ja intuitiivsuse vahel ei ilmnenud.

Teises katses, mida tehti juba laboris, pandi katseisikud kõigepealt lahendama mälu koormavaid mõtlemisülesandeid, mis väsitasid analüütilise mõtlemise mehhanisme, ja kontrolliti siis, kas katseisikud hakkasid seepeale pakkuma osavasti koostatud küsimustele vastuseks senisest rohkem üleloomulikkusel põhinevaid seletusi. Selgus, et mitte.

Kolmandas katses lasti katseisikute ajust läbi nõrk elektrivool, mis ergutas ajupiirkonda, mis teadaolevalt aitab intuitiivseid mõtlemisjäreldusi analüütiliselt alla suruda. Tuli välja, et seegi meetod ei mõjutanud inimeste üleloomulikkuselembuse taset.

Farias ja kaasautorid kirjutavad ajakirjas Scientific Reports, et usklikkus või mitteusklikkus ei tarvitse siis tuleneda niivõrd inimese eelistatavast mõtlemislaadist, kui hoopis näiteks kasvatusest või muudest sotsiokultuurilistest teguritest.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Boris Kustodievi 1920. aastal valminud maal "Bolševik"

Oktoobripööre: päevad Petrogradis, mil tõmmati joon alla tsaariajastule

Kuigi Venemaa kommunistid nimetasid vana kalendri järgi 1917. aasta oktoobris Petrogradis toimunud Talvepalee hõivamist Suureks Sotsialistlikuks revolutsiooniks, selgub samal aastal varasemalt toimunud sündmuste ahelat jälgides, et bolševikud suutsid ära kasutada noore Vene demokraatia peataolekut ning läbi strateegiliste kokkulepete sisuliselt sättida end võimule.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: