Õpetajate miinimumpalk tõuseb 1150 euroni ({{commentsTotal}})

Õpetajate miinimumpalk tõuseb jaanuarist praegusega võrreldes sada eurot 1150 euroni kuus. Koos lisatasudega küündib õpetajate keskmine palk sellega umbes 1400 euroni. Samas on paljudes väiksemates omavalitsuses endiselt probleem selles, et õpetajatel ei ole võimalik töötada täiskoormusel.

Käesoleva kooliaasta algusest on õpetajate töötasu alammäär 1050 eurot. Järgmise aasta jaanuarist tõuseb see tänase kokkuleppe kohaselt 1150 euroni kuus.

"Tänaste võimaluste juures on see selline väärikas aste, et kui iga aasta selles osas edasi liikuda, siis usun, et võrrelduna keskmisega ja võrrelduna kõrgharidusega spetsialistiga, on see tubli," kommenteeris haridus- ja teadusminister Mailis Reps "Aktuaalsele kaamerale".

Nagu varasematel aastatel, annab riik omavalitsustele õpetajate palkadeks miinimumpalgast 20 protsenti lisaraha, mille kasutus on suhteliselt vaba ja mis on mõeldud lisaülesannete eest tasumiseks. Kui arvestada kokku kehtestatav miinimumtasu ja potentsiaalsed lisatasud, tõuseb õpetajate keskmine töötasu jaanuarist vähemalt 1380 euroni.

"See tähendabki seda, et keskmine on ikka koos kõigi lisatasudega - koos uurimistööde, juhendamise, klassijuhatamise eest jne. Arvestades seda, et õpetaja on Eestis ikkagi magistritasemel spetsialist, siis me leiame, et seda on vähe, aga antud tingimustes me liigume viimased aastad siiski väikeste sammudega lähemale riigi keskmisele palgale," ütles haridustöötajate liidu juht Reemo Voltri.

Õpetajate individuaalset sissetulekut mõjutab endiselt ka see, et koguni 44 protsenti Eesti üldhariduskoolide õpetajatest töötab osalise koormusega. Sellele aga häid lahendusi ei ole.

"Laste arvud piirkonniti vähenevad, aga ka haldusreform näitab, et ainukene küsimus on täna, kui palju neid väikeseid koole suudavad kohalikud omavalitsused toetada ja kui palju täna need õpetajad jaksavad liikuda mitme kooli vahet - kas ühel hetkel pannakse need koolid kokku ja õpetajatel on ka suuremad koorumused," selgitas Reps võimalikku lahendust.

Koolide ühendamist siiski kohe toimuma ei hakka.

"Me rääkisime ka sellest, et kohalikes omavalitsustes ei tule lähiaastatel seda koolivõrgu korrastamist, sest nende ühinemislepingutes on paljudes kohtades fikseeritud, et esimestel aastatel koolivõrku ei puudutata. Muidu poleks neid vabatahtlikke ühinemisi olnud," selgitas Voltri.

Samas usub Voltri, et kuna pärast haldusreformi on omavalitsused suuremad, hakkavad koolid omavahel siiski rohkem koostööd tegema, et õpetajatele suuremat koormust pakkuda.

Toimetaja: Merilin Pärli



Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Boris Kustodievi 1920. aastal valminud maal "Bolševik"

Oktoobripööre: päevad Petrogradis, mil tõmmati joon alla tsaariajastule

Kuigi Venemaa kommunistid nimetasid vana kalendri järgi 1917. aasta oktoobris Petrogradis toimunud Talvepalee hõivamist Suureks Sotsialistlikuks revolutsiooniks, selgub samal aastal varasemalt toimunud sündmuste ahelat jälgides, et bolševikud suutsid ära kasutada noore Vene demokraatia peataolekut ning läbi strateegiliste kokkulepete sisuliselt sättida end võimule.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: