Kosmosetööstuse idufirmad suudavad Eesti metsast anda ülevaate kohe praegu ({{commentsTotal}})

Kaugseire abil on võimalik vaadata, kuidas kasvab vili, kus on õlireostus, kus liiguvad laevad või ületavad piiri paadipõgenikud. Samuti võiks väga täpse ülevaate anda Eestis kasvava metsa hulgast mõne tunni taguse seisuga – nii lubas maailma suurim kosmosetööstuse idufirma Planet ERR Novaatorile.

Sel nädalal käis Eestis hulk erinevaid kosmosetööstuse ettevõtteid. Kui sageli seostavad inimesed kosmosetööstust süstikute ehitamise ja teiste planeetide kohta info hankimisega, siis kaugseire ehk kosmosest meie maakera kohta info hankimine võimaldab meil lahendada aga palju igapäevasemaid probleeme.

Võtame näiteks Soome idufirma ICEYE, mis kasvas välja Aalto ülikooli tudengisatelliidi projektist. Firma üks asutaja Pekka Laurila selgitas, et tudengitööst kasvas välja ülikooli spinn-off firma ning edasi juba idufirma, millesse on kahe aasta jooksul riskiinvestorid panustanud kümneid miljoneid eurosid.

Ettevõte on laienenud Soomest USAsse ja Poola. Eestigi pole sellest ettevõttest kõrvale jäänud: „Meil töötab ka üks noorteadlane, kes oli seotud siinse ESTCube'i tudengisatelliidi projektiga.“

 

Sarnaselt Eestiga on Soome samuti Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) liikmesriik, mis võikski soodustada taoliste teaduspõhiste ettevõtete sündi.

„ESA tagas meile hulga teenuseid, mida väikesel firmal pole tingimata endal vaja omada. ESA ehitab praegu Soome inkubatsioonikeskust, kus on tingimused kosmoseaparatuuri testimiseks. Seesugune taristu on väikesele ettevõttele väga vajalik,“ rääkis Laurila.

Aga kus ICEYE tooteid rakendada saab?

Logistika, laevandus, õli- ja gaasiettevõtted, loetles Laurila. „Me suudame teha pilte sagedamini ja see väga oluline erinevatele kasutajatele näiteks laevanduses või õli- ja gaasitööstuses, kus on tähtis teada, mis toimub just praegu ning pole aega oodata head ilma või päevavalguse saabumist.“

Tegu on seega ettevõttega, mis suudab tuvastada näiteks naftareostuse või jälgida laevade liikumist. Teine iduettevõte, Planet, suudab aga mõõta ligi infrapunakiirgusega, mis tähendab, et üsna täpselt saab mitte lihtsalt ülevaate mingist alast, vaid ka sellest, mis sel alal kasvab – näiteks metsast. Planeti tegevusest rääkis ERR Novaatorile NASA endine insener ja firma üks asutajatest Robbie Schingler.

Järgnev video näitab Planeti kaugseire pilte, mis näitavad piirkondi enne ja pärast orkaan Irmat:

Mis on teie ja ICEYE erinevus, sest tundub, et te teete sama asja, lihtsalt erineval kontinendil.

Tõsi, meie firmadel on palju sarnasusi. Planet asus looma väga väikesi satelliite, mis suudaksid teha Maa kaugseiret piltidega, sarnaselt nagu näed oma silmaga kõrgusest. Natuke kasutame ka infrapuna, et sellega uurida näiteks vilja kasvamist. ICEYE aga kasutab radari laineid, natuke samal moel nagu seda teeb nahkhiir oma kajalokatsiooniga. See võimaldab neil „näha“ ka öösel ja pilvise ilmaga. Seega tegu on kahe olemuslikult erineva kaugseire meetodiga. Aga me oleme osad samast tööstusest – maa kaugseirest.

Mõlemad firmad toovad maast tehtud pildid kokku veebi, kus ettevõtted aga ka avalik sektor saab seda kasutada. Meid ühendab ettevõtetena seegi, et me oleme ennekõike kommertsteenuste osutajad ning laieneme üleilmseks.

Te kogute tohutul hulgal andmeid. See kõik vajab kuskil hoidmist, analüüsimist ja ka visualiseerimist. Kuidas te seda teete ja mis on kitsaskohad?

Me asutasime Planeti 6,5 aasta eest ja praeguseks oleme saatnud kosmosesse sadu satelliite. Meie kasutuses on seega suurim hulk kuvatehnoloogiaid kosmoses. Me haldame seda kõike oma Berliini kontorist, seega veerand meie töötajaskonnast on Euroopas.

Meil töötab umbes 450 inimest ja enamik neist on insenerid, tõsi, tarkvarainsenerid peamiselt. Me laenasime hulga tarkvaraarenduse tehnoloogiat ja panimeselle kosmosetööstusesse. Lõpuks on see meie jaoks üks suur andmehalduse väljakutse.

Selleks, et andmeinseneridel oleks, millega töötada on vaja andureid ja riistvaralisi lahendusi, mis neid andmeid koguvad. Euroopas on meile suur tugi olnud Kopernikuse ja Galileo algatustest, mille eesmärk on planeedi seire. Ja see omakorda toimib kõik koostöös Euroopa Kosmoseagentuuriga.

Selgitage palun lihtsate näidetega, kus teie andmeid saaks igapäevaelus rakendada.

Me suudame planeedil mõõta kõike ja kõikjal ja iga päev. Me suudame ka näha seda, mida silm ei suuda. Infrapunasageduse läheduses suudame näha vilja tootlikust ja taimede tervist. Pikaajaliselt saab seda kasutada näiteks täppispõllumajanduseks ehk kuhu panna väetist ja millal kasta. Neid teadmisi, mis sündinud USAs ja Euroopas saab ära kasutada arengumaades, et toita ära kõiki kümmet miljardit inimest, kes peaksid sel planeedil käesoleva sajandi lõpuks elama.

Meie teadustöö ongi ressursside paremaks jagamiseks ja paremate otsuste tegemiseks. Aga seda sama teadmist saab ära kasutada ka logistikas või näiteks piirivalves – jälgida võimalikke migrantide liikumisteid.

Samuti annavad need andmed meile juba ette teada, kui hakkab juhtuma mõni loodusõnnetus või näiteks läheneb näljahäda.

Näiteks Oslos suudeti meie andmetest märgata, liustiku murenemist ja maalihke tekkimist. Selle põhjal suudeti välja töötada juhis jälgimaks võimalikku liustiku murenemist ning leidsidki selle põhjal eelmisel aastal ennetavalt hoiatada liustiku murenemisest.

Mul on teile ülesanne: kui peaksite mõõtma ära Eestis kasvava metsa – millest see koosneb ja kui palju seda on – siis kui palju aega ja raha see võtaks?

Kui ma nüüd täpselt mäletan, siis siinkandis kasvab päris palju kuuski. Aga meil on sellest olemas pildid juba täna, igapäevaselt. Seega me saame tegelikult näha kasvu ajas ka hooajaliselt. Seega, kui palju aega see võtaks? Ei võtagi aega, sest see toimib juba praegu. Meie igapäevase seire toode toimib juba praegu. Kui palju raha see võtab? Noh, selleks tuleb minuga ühendust võtta ja me teeme ministeeriumile metsaala ülevaate.



Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Boris Kustodievi 1920. aastal valminud maal "Bolševik"

Oktoobripööre: päevad Petrogradis, mil tõmmati joon alla tsaariajastule

Kuigi Venemaa kommunistid nimetasid vana kalendri järgi 1917. aasta oktoobris Petrogradis toimunud Talvepalee hõivamist Suureks Sotsialistlikuks revolutsiooniks, selgub samal aastal varasemalt toimunud sündmuste ahelat jälgides, et bolševikud suutsid ära kasutada noore Vene demokraatia peataolekut ning läbi strateegiliste kokkulepete sisuliselt sättida end võimule.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: