Ekspert: Eesti vajab kosmoseseadust enne järgmise satelliidi väljasaatmist ({{commentsTotal}})

Eesti teine tudengisatelliit ESTCube-2.
Eesti teine tudengisatelliit ESTCube-2. Autor/allikas: ERR

Euroopa kosmoseagentuuri 22 liikmest umbes pooltel on oma rahvuslik kosmoseseadus. Kosmose kasutamist reguleerivad ÜRO konventsioonid võeti vastu 50 aastat tagasi, kui kosmoses tegutsesid peamiselt suurriigid. Kuivõrd täna on muude väikeriikide seas kosmosesse asja ka Eestil, tõstatati esmaspäeval toimunud rahvusvahelisel plenaaristungil uuesti ka vajadus Eesti oma kosmoseseaduse järele.

Eesti majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kosmosetehnoloogia ekspert Paul Liias kirjeldas, kuidas 2008. aastal hakkasid tudengid – sh ta ise – ehitama satelliiti ESTCube-1. Neil polnud raha ega aimu, kuidas seda teha, aga nad hakkasid nullist pihta ja õppisid protsessi käigus. Viis aastat tagasi augustis said nad rohelise tule, et oma satelliit kosmosesse saata.

Aga mida polnud, oli register, kuhu oma satelliit registreerida. Seadusest rääkimata. “Meil oli satelliit valmis, tahtsime selle välja saata, aga meil ei olnud seadust ega teadmist, kuidas seda teha.” Neile tuli vastu majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kes alustas Eesti oma kosmosobjektide registriga.

“Nüüd on meil register, aga pole seadust. Me ei saa päriselt otsustada, kas ühe satelliidi saab kosmosesse saata ja teise mitte. Kindlasti peab seadus olema Eestis olemas enne järgmise satelliidi saatmist, et üliõpilaste ja ettevõtete jaoks oleks olemas õiguslik alus,” rääkis Liias.

Soomes on kosmoseseadus peagi jõustumas

Naaberriik Soome on praegu oma kosmoseseaduse vastuvõtmisega lõpusirgel – seadus loodetakse vastu võtta uue aasta alguses ja on praegu parlamendis lugemisel. Kosmoseseaduse Euroopa keskuse liikme Soomes Jenni Tapio sõnul näitab see Soome tahtmist liikuda edasi ka riigitasandil ja tõesti sisse viia tugi ettevõtetele, kes tahavad kosmosevaldkonnas tegutseda.

“Ma ei usu, et ettevõtte seisukohast tähendab seadus mingite piirangute seadmist. See ei tähenda, et see kuidagi keelab ettevõtetel teha seda, mida nad on mõeldud tegema – tulu teenima ja ettevõtlusega tegelema,” selgitas Tapio.

Praegu on Soomel üks satelliit, aga sel aastal on plaanis saata orbiidile veel mõni. “Meil pole kosmoseressursside kaevandamine veel plaanis, aga samas meie raamistik ei keela seda. See [raamistik – toim] on suhteliselt paindlik, aga ka päris range. Aga seadus määratleb väga laialt, mis on kosmosetegevus, ehk see on ennekõike tulevikku vaatav.”

Tulevikutegevused ja noored vajavad adresseerimist

Kosmoseressursside kaevandamine oli veel hiljuti midagi ulme valdkonnast ka Luksemburgi jaoks, kes on väikeriikidest kosmoses olnud kõige ambitsioonikam. “Esimene kord, kui selle teemaga kokku puutusime, mõtlesime, et see on sci-fi, aga me avastasime, et see on väga huvitav teema ja tõesti seotud tulevikutegevustega kosmoses,” rääkis Luksemburgi kosmosevaldkonna direktor Marc Serres.

Samas tuleb Serresi sõnul ka mõelda, mida kosmoseressurssidega kosmoses teha. “See on kindlasti üks teema, mis toob uue generatsiooni kosmoseteemade juurde,” lisas ta.

Kosmoseseadustega tuleb riikidel lahendada küsimus, kuidas üheaegselt kontrollida, aga teisalt innustada. “Kui mõtleme, et riigid vastutavad ettevõtete riikliku tegevuse eest, siis riigi seisukohast on oluline hallata riski. Selles mõttes on põhjus nende tegevust kontrollida. Aga samas me tahame innustada investeerimist. Kuigi kontroll ja innustamine ei saa justkui kooskõlas käia, siis tegelikult need käivad,” rääkis Tapio veel Soome kogemusest.

Reeglid tuleb paika panna koos ettevõtjatega

Kui riik tahab endale sellist kosmoseseadust, peab ta Tapio sõnul tegema reeglid ettevõtete jaoks kättesaadavaks. “Praegu on reeglid olemas, aga need pole ettevõtetele kättesaadavad. Seega praegused kosmoseettevõtted ei tea, mis nende tegevust kosmoses tegelikult piirab. Kuidas ma saan tegevusse siseneda, kui ma ei tea, millised on reeglid?”

Samas rõhutas Tapio, et neid reegleid ei tohi paika panna ilma ettevõtjate kaasamiseta, keda need reeglid puudutavad. “Ettevõtted tuleb hõlmata raamistikku loomisprotsessi, et kaasata erinevad vaated ja debateerida nende üle juba enne seaduse jõustumist,” selgitas ta.

Liias tõi paneeli lõpuks välja veel ühe põhjuse, miks Eesti vajab kiirelt ka oma kosmoseseadust – e-residentsus. “E-resident saab Eestis ettevõtet alustada. See tähendab, et e-resident saab siit ka oma satelliidi teele saata. Kui igaüks registreeriks oma kosmoseobjektid ja -ettevõtted siin, siis mis oleks meie jaoks see kasu, kui rahalist tulu ei tule? Kuidas panna ettevõtted maksma? See on huvitav küsimus.”



Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Boris Kustodievi 1920. aastal valminud maal "Bolševik"

Oktoobripööre: päevad Petrogradis, mil tõmmati joon alla tsaariajastule

Kuigi Venemaa kommunistid nimetasid vana kalendri järgi 1917. aasta oktoobris Petrogradis toimunud Talvepalee hõivamist Suureks Sotsialistlikuks revolutsiooniks, selgub samal aastal varasemalt toimunud sündmuste ahelat jälgides, et bolševikud suutsid ära kasutada noore Vene demokraatia peataolekut ning läbi strateegiliste kokkulepete sisuliselt sättida end võimule.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: