ESA juht: kosmos ei ole enam prestiiži küsimus ({{commentsTotal}})

Kosmos otsib täna väärtusi, mida saab kasutada ning ei ole enam prestiiži küsimus, ütles Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) direktor Jan Woerner. ESA-l ei ole endal inimese kosmosesse lennutamise võimekust, kuid Woerneri sõnul saab selles küsimuses loota Venemaale või USA-le.

Tallinnas on käimas kosmosenädal, mis toob Eestisse kosmosevaldkonna tipp-poliitikud ja -eksperdid.

Euroopa Kosmoseagentuuri eristab kõikvõimalikest teistest, nii riiklikest kui ka erakosmoseagentuuridest see, et ta koosneb paljudest riikidest. ESA-l on 22 liikmesriiki Euroopas, pluss kaks assotsieerunud liiget: Kanada ja Sloveenia.

"Selline kooslus on väga eriline, sest me ei ole ühegi konkreetse riigi kosmoseagentuur, vaid kogu Euroopa kosmoseagentuur. Juba see teeb ESA eriliseks. Ja lisaks oleme nii-öelda kõikehõlmav kosmoseagentuur, me tegeleme väga erinevate asjadega, erinevate ülesannetega: kosmoselendudega, uuringute ja teadusega," rääkis Woerner "Välisilmale".

Aastal 2024 saab ametlikult ümber Rahvusvahelise Kosmosejaama (ISS) aeg. ESA sooritab seal täna mikrogravitatsiooni keskkonna katseid. Hetkel ei ole aga täit selgust, mis seitsme aasta pärast saab.

"Täna me ei tea, kas ISS ka jätkab pärast 2024. aastat. Kuid minu jaoks on väga tähtis, et me jätkuvalt uuriks mikrogravitatsiooni keskkonda, selle mõju inimese tervisele, bioloogiale, erinevatele materjalidele. Isegi kui ISS-iga lõpetatakse aastal 2024, mida ma ei usu, peame ikkagi jätkama mikrogravitatsiooni keskkonna uuringuid madalal orbiidil," arutles agentuuri juht.

Aastal 2020 peaks Euroopa Kosmoseagentuuri kulgur maanduma Marsil. Samuti on kavas lennata Merkuuri lähedale.

"ESA on juba teinud selles suuanas suuri samme. Me oleme maandunud Saturni kuul Titan, mis oli suur saavutus. Eelmisel aastal me Marsil maandumisega ebaõnnestusime. Aga aastal 2020 saab meil tõepoolest olema seal kulgur," kinnitas Woerner.

"Ja tõesti, teiste taevakehade ja päikesesüsteemi uurimine, kas siis mehitatud või mehitamata kujul, on ESA üheks võtmeülesandeks. Ja Mars on huvitav taevakeha. Ja me lendame ka Merkuuri lähedale. Seal me küll ei maandu, kuid me läheme ka Merkuuri uurima tuleval aastal," lisas ta.

Euroopa enda navigatsioonisüsteem Galileo on valminud teatavate tõrgetega. Woerner kinnitas, et süsteem juba töötab ning turule on tulemas uued mobiiliseadmed, mis suudavad Galileo satelliidilt andmeid vastu võtta.

"See pole tulevik, see on juba olemas. Seda saab juba kasutada mõningate olemasolevate ja uue põlvkonna nutitelefonidega, mis saavad Galileolt signaali kätte," ütles Woerner.

Euroopa Kosmoseagentuuril ei ole endal inimese kosmosesse transportimise võimekust. Küll aga tõi Woerner välja, et ESA-l on oma astronaudid.

"Meil on oma astronaudid ja üks neist viibib praegu Rahvusvahelises Kosmosejaamas (ISS) - Paolo Nespoli. Üks läheb veel tuleval aastal," märkis ta.

ESA on ehitanud ka ise raketti, millega saanuks kosmosesse lennutada inimest. Projekt aga katkestati, kuna seda peeti mõttetult kalliks.

"Seni ei ole Euroopa Komoseagentuuri liikmesriigid pidanud majanduslikult põhjendatuks arendada välja raketti, mis inimese kosmosesse lennutab. See on väga kallis. Ja kuni me saame loota selles küsimuses venelastele ja ameeriklastele või veel kellelegi, siis miks me peaks seda tegema?" arutles Woerner.

Tema sõnul ei ole see enam ka maine küsimus. "Aga kosmos ei ole täna enam prestiiži küsimus. Kosmos otsib täna väärtusi, mida saab kasutada, nagu näiteks Maa uuringud, navigatsioon, telekommunikatsioon. Loomulikult on tähtsad ka uuringud inimese viibimise kohta kosmoses, kuid see ei tähenda, et meil oleks automaatselt vaja inimese kosmosesse lennutamise võimekust. Me võime ses küsimuses loota oma partneritele maailmas," selgitas ta.

See tähendab sõltuvust Venemaa kanderakettidest. Tulevikus on Woerneri sõnul selleks taas võimelised ka ameeriklased.

"SpaceX , Blue Origin, ka NASA. Ja kui vaadata NASA arenguid, nende uut ehitatavat kosmoselaeva, siis Euroopa on sellele välja töötamas spetsiaalset teenindusmoodulit, mis tähendab, et ilma eurooplasteta see uus ameeriklaste laev lendu ei lähe.

Woerneri kinnitusel on ka eestlasel võimalik saada ESA astronaudiks ning see ei ole väga keeruline.

 

"Astronaudiks saada ei olegi nii raske. Ma olen praegu just välja kuulutamas teadaannet, milles kutsutakse esitama sooviavaldusi. Ja siis võib iga liikmesriik oma astronaudi avaldused esitada," selgitas ESA juht.

Toimetaja: Merili Nael



Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Boris Kustodievi 1920. aastal valminud maal "Bolševik"

Oktoobripööre: päevad Petrogradis, mil tõmmati joon alla tsaariajastule

Kuigi Venemaa kommunistid nimetasid vana kalendri järgi 1917. aasta oktoobris Petrogradis toimunud Talvepalee hõivamist Suureks Sotsialistlikuks revolutsiooniks, selgub samal aastal varasemalt toimunud sündmuste ahelat jälgides, et bolševikud suutsid ära kasutada noore Vene demokraatia peataolekut ning läbi strateegiliste kokkulepete sisuliselt sättida end võimule.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: