Kehavälise viljastamine ebaõnnestumise põhjus võib peituda geenimuutustes ({{commentsTotal}})

Vaid iga kolmas kehavälise viljastamise protseduurist õnnestub. Selle protseduuri ebatõhususe põhjusi otsivad maailmas paljud teadlased, Tartu teadlased on ühe võimaliku põhjuse kohta tulnud välja oma selgitusega, mis maailma viljatusuurijate hulgas kõneainet pakub.

Kehaväline viljastamine ehk IVF (ingl in vitro fertilization) on maailmas kõige sagedamini kasutatav lastetusravi meetod, mille tulemusena sünnib Eestis 3–5 protsenti vastsündinutest. IVF ravi korral viljastatakse munarakud ning embrüote areng toimub katseklaasis, mille järel inimese embrüod siiratakse emakasse.

Peamiseks IVF’i kitsakoht on madal tõhusus ehk õnnestumise protsent: IVF’i tulemusena rasestub ainult umbes üks kolmandik protseduuri teinud naistest. Paljud geneetilised uuringud on kinnitanud, et embrüotes on märgatavalt palju kromosoomide arvu ja struktuuri muutusi, mis võivad põhjustada embrüo arengu peatumist või raseduse katkemist varajases staadiumis.

Seetõttu peab enamik last soovivaid paare kallist ja keerulist protseduuri kordama. Kuid miks see juhtub? Eesti ja Belgia teadlaste ühistööna hiljuti ajakirjas Human Reproduction avaldatud uuringus võib peituda vastus sellele küsimusele.

Nimelt soovisid teadlased mõista, kas ja kuidas IVF protseduur ja kunstlikud laboritingimused võivad mõjutada embrüo arengut. Kuigi inkubaatorite ja embrüote kasvutingimusi kontrollitakse väga täpselt, jääb ikkagi vastuseta küsimus, kui sarnased on katseklaasitingimused ema organismile ja kas need võivad soodustada kromosoomide muutuste teket?

Inimese embrüote analüüs on eetiliste ja meditsiiniliste raskuste tõttu peaaegu võimatu. Seetõttu tuleb otsida alternatiive ja varasemad uuringud on näidanud, et veise (lehma) embrüod on sobiv mudel.

„Selleks, et tuvastada tehistingimuste võimalikku negatiivset mõju lehma embrüotele, kasutasime originaalset lähenemist ja võrdlesime lehma katseklaasis arenenud embrüote kromosoomide muutusi loomulikul teel eostatud embrüotega,“ selgitas uuringu juhtivautor Olga Tšuiko, Tartu ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi doktorant ja Tervisetehnoloogiate Arenduskeskuse (Tervise TAK) teadur.

Uuringu käigus analüüsiti embrüote kromosoome ning selgus, et 70–85 protsendis katseklaasis kasvanud IVF embrüotest olid kromosoomide muutused. Seevastu loomulikul teel eostatud embrüotes esinesid muutused ainult viiendikus embrüotes.

Uuringut kommenteerinud Tartu ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi professor ja kaasautor Ants Kurg rääkis, et temale ei olnud uuringu tulemused väga üllatavad. „Uskusime, et tehistingimused suurendavad geneetiliste vigade sagenemist embrüotes. Samuti ei ole üllatav, et ka loomulikul teel eostatud embrüotes esinevad kromosoomi muutused ja see on üheks põhjuseks, miks võivad inimesel sündida haiged lapsed.“

Samas, nii suur erinevus embrüote vahel ilmselt paneb Olga Tšuiko sõnul teadlasi mõtlema, kuidas parandada embrüote kasvutingimusi, sest sagedasemad kromosoomide muutused embrüotes võivad tähendada, et embrüote siirdamise tulemusena tiinust või inimese korral rasedust ei teki.

Ka uuringu kaasautori, TerviseTAKi juhataja ja Tartu ülikooli naistekliiniku professori Andres Salumetsa sõnul sunnivad antud uuringu tulemused meid mõtlema IVF protseduuri ohutuse üle. Samas ta hoiatas, et ei tasu siiski teha üldistusi.

„Loomulikult ei saa me loomadel saadud teadustulemusi otse üle kanda inimestele. Inimesel toimib rasedus filtrina, mille tulemusena sündivad IVF lapsed on terved. Lisaks saame oma veel avaldamata teadustöö põhjal väita, et geneetilised erinevused IVF laste ja loomulikul teel eostatud laste vahel puuduvad ja protseduur on ohutu.“

Kuigi IVF ravi on ohutu lapse tervisele, siis kahjuks protseduuri ebaõnnestumisel tuleb ravi korrata, seega tuleb veel vaeva näha selle nimel, et IVF protseduuri efektiivsus tõuseks.



Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Boris Kustodievi 1920. aastal valminud maal "Bolševik"

Oktoobripööre: päevad Petrogradis, mil tõmmati joon alla tsaariajastule

Kuigi Venemaa kommunistid nimetasid vana kalendri järgi 1917. aasta oktoobris Petrogradis toimunud Talvepalee hõivamist Suureks Sotsialistlikuks revolutsiooniks, selgub samal aastal varasemalt toimunud sündmuste ahelat jälgides, et bolševikud suutsid ära kasutada noore Vene demokraatia peataolekut ning läbi strateegiliste kokkulepete sisuliselt sättida end võimule.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: