Partkomeet tekkis tõesti pisipuru kogunemisel ({{commentsTotal}})

Üks tuntumaid komeete on tänapäeval 67P/Tšurjumov-Gerassimenko. Tuntuks sai see sellega, et selle juurde sai saadetud kosmosesond Rosetta ja komeedimaandur Philae.

Veel on seesama komeet äratanud tähelepanu sellega, et see on kokku seatud justkui kahest kamakast – üks natuke suurem, teine natuke väiksem ja meenutab seepärast paljude vaatlejate arvates natuke nagu vanniparti. Nüüd on teadlased senisest enam aimu saanud, kuidas see komeet tekkis.

Jürgen Blum Saksamaalt Browschweidi ülikoolist ja ta kolleegid analüüsisid Rosetta ja Philae kogutud andmeid ning väidavad nende põhjal Briti Kuningliku Astronoomia Seltsi kuukirjas, et 67P/Tšurjumov-Gerassimenko on tekkinud väikeste tolmukübemete ja jääterakeste kokku kogunemise teel.

Seda on teadlased ka tegelikult ammu kahtlustanud, pidades üsna tõenäoliseks, et need väikesed ainetükikesed on oma – küll väga nõrga – gravitatsioonijõu toimel siiski teineteise külge tõmbunud, kogunedes üha suuremaks ja suuremaks kuhjaks, millest lõpuks saigi komeet. Nüüd ütlevad Blum ja kolleegid, et selle sedaviisi juhtumise tõenäosus on tõesti väga-väga suur.

Paraku ei näita Blumi analüüs, kuidas 67P/Tšurjumov-Gerassimenko endale vannipardi kuju sai. Seega ei ole endiselt teada, kas komeedi kaks osist moodustasid varem ühtse kehandi, millest mingil põhjusel nikerdus välja nüüdne kummaline kuju, või kohtusid osised omavahel õrnal põrkel ja jäid kokku.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Boris Kustodievi 1920. aastal valminud maal "Bolševik"

Oktoobripööre: päevad Petrogradis, mil tõmmati joon alla tsaariajastule

Kuigi Venemaa kommunistid nimetasid vana kalendri järgi 1917. aasta oktoobris Petrogradis toimunud Talvepalee hõivamist Suureks Sotsialistlikuks revolutsiooniks, selgub samal aastal varasemalt toimunud sündmuste ahelat jälgides, et bolševikud suutsid ära kasutada noore Vene demokraatia peataolekut ning läbi strateegiliste kokkulepete sisuliselt sättida end võimule.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: