Demokraatia üksi ei taga inimeste rahulolu eluga ({{commentsTotal}})

Demokraatiaarutelu riigikogus
Demokraatiaarutelu riigikogus Autor/allikas: Siim Lõvi

Enamik maailma inimestest kaldub arvama, et demokraatial on eeliseid teiste poliitiliste režiimide ees ning demokraatliku valitsusega riikides elavad inimesed paremat elu, kirjutab Zürichi ülikooli politoloog Mónica Ferrín. Tema uuring lähtubki küsimusest, kas see on ilmtingimata nii.

Kasutades Euroopa sotsiaaluuringu 6. vooru (2012/13) andmeid uuris ta demokraatia ja heaolu vahelisi seoseid.

Riigitasandi analüüsist ilmneb, et subjektiivne heaolu varieerub riigiti sarnaselt demokraatia toimimisega. Põhjamaades, kus demokraatia toimib paremini, on eluga rahulolu tase kõrgem kui riikides, kus demokraatia toimib halvemini (nagu Venemaa või Ukraina). Korrelatsioon keskmise eluga rahulolu ja demokraatia toimimise vahel on 0,79.

Ferríni analüüs näitab, et see seos on oluline ka üksikisiku tasandil: inimeste eluga rahulolu erineb olenevalt sellest, kas nad tajuvad oma riigi poliitilist režiimi legitiimsena või mitte.

Demokraatia legitiimsuse tähtsus heaolu seisukohast on riigiti siiski erinev. Huvitaval kombel on demokraatia legitiimseks pidamise mõju eluga rahulolule seda tugevam, mida madalamad on riigi demokraatia objektiivsed näitajad.

Kõige halvemini toimiva demokraatiaga riikides muudab usk süsteemi legitiimsusse kodanikud oma eluga selgelt rahulolevamaks. Samas aga riikides, kus demokraatia toimib paremini, on seos legitiimsus-usu ja heaolu vahel nõrgem.

Ferrín seletab seda sellega, et kõrge demokraatia tasemega riikides on kodanikud demokraatia hea toimimisega harjunud, mistõttu nende subjektiivne taju demokraatia toimise suhtes ei oma enam nii suurt mõju nende isiklikule heaolule.

Soovitame lugeda ka teisi heaoluga seotud uuringuid, mis tuginevad Euroopa Sotsiaaluuringu andmetele.

Toimetaja: Marju Himma



Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Boris Kustodievi 1920. aastal valminud maal "Bolševik"

Oktoobripööre: päevad Petrogradis, mil tõmmati joon alla tsaariajastule

Kuigi Venemaa kommunistid nimetasid vana kalendri järgi 1917. aasta oktoobris Petrogradis toimunud Talvepalee hõivamist Suureks Sotsialistlikuks revolutsiooniks, selgub samal aastal varasemalt toimunud sündmuste ahelat jälgides, et bolševikud suutsid ära kasutada noore Vene demokraatia peataolekut ning läbi strateegiliste kokkulepete sisuliselt sättida end võimule.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: