80 miljonit ja tuleb juurde: Ölandi saar peidab maailma suurimat putukakogu ({{commentsTotal}})

Läänemere suuruselt kolmandal saarel asuvas teaduskeskuses on hoiul peaaegu 80 miljonit putukat, muutes selle üheks kõige suuremaks putukakoguks terves maailmas. Unikaalne kollektsioon aitab tulevikus muu hulgas paremini mõista, kuidas mõjutavad putukate asurkondi kliimamuutused.

Keskus on nime saanud "maailma botaanika kuningaks” nimetatud teadlase järgi, kes tegi 1741. aastal ka ise saarel teadustöid. "Carl von Linné on ilmselt üks kõige kuulsamaid Rootsi teadlasi. Tema oli see, kes tutvustas maailmale nn seksuaaltunnuste süsteemi, mille järgi saab erinevaid liike teineteisest eraldada. Ja kõige olulisem, et nende vahel on ühendus, ajalooline ühendus. Ta tõi lisaks liiginimedele süsteemi ka perekonnad," selgitas Linné teaduskeskuse direktor Dave Karlsson saates "Osoon".

Eraomanduses olev teaduskeskus pakub tööd ja koolitust paljude riikide üliõpilastele ja teadlastele. Uurimisprojektides keskendutakse peamiselt taimedele, putukatele ja ka nendevahelisele vastastikmõjule. Üks ambitsioonikamaid ja põhjalikumaid on Rootsi Malaise'i lõksu projekt. 2003–2006 oli üle Rootsi väljas 76 putukalõksu, kust koguti teaduse tarbeks tohutu kogus – 80 miljonit.

Nii suurt hulka putukaid ka kuskil hoidma. Neist suurem osa on sellest 22-kraadises külmas, suures merekonteineris. Osa hoiustatakse sorteerimiseks toatemperatuuril. Putukate rühmitamisega on laboris tegeletud 2013. aastaks. Iga uus teadur, tavaliselt üliõpilane, istub esialgu koos kogenud kolleegiga paarismikroskoobi taga ja jälgib tööd ning harjutab, kuni on võimeline iseseisvalt määrama putukate perekonna.

"Üldiselt on ikka need kõige suuremad ja tavalisemad grupid, mis on huvitavad, kuna nad on lihtsalt nii suured, liigirikkad. Seal on palju, mida leida. Aga tavaliselt jah, kõige väiksemad on kõige huvitavamad, märkis labori juhataja Mareike Kiupel.

Tööd jätkub
Tööd on veel palju. "Meil on veel umbes 20 protsenti järgi neid sortimata näidiseid ja teisel määramise tasemel on meil veel üle 50 protsenti, mida veel uurida. Ja meil on palju materjali, mille kohta meil eksperte polegi, kuna paljud grupid on väga haruldased," lisas entomoloog. Nende täpselt määramiseks loodab töörühm leida eksperte mujalt maailmast.

Põhibaasi loomise järel saab ehitada rohkem teadmisi ja näha erinevaid mustreid näiteks putukate liikumisest kliimamuutuste tõttu lõunast põhja. Seega see projekt on üsna ainulaadne, sest pole teist kohta maailmas, kus proovitaks teada saada, millised putukad on kogu riigis esindatud.

Dave Karlsson märkis, et projekti alguses loodeti leida vaid 200–300 uut liiki, kuigi teadmised looduse kohta on üle kogu maailma võrdlemisi väikesed. "Me arvasime, et meil on head teadmised Rootsi floora ja fauna kohta tänu Linnéle, tänu uurimistraditsioonidele. Nüüd me oleme avastanud 2000 ja me leiame kindlasti veel 2000- 3000 veel," lisas entomoloog. See on tõstnud Rootsi teadusliku mitmekesisuse uuringute esiplaanile kogu maailma mõistes.

Maailma suurim putukakogu
Kui eksperdid ka raskema määratava materjali rühmitamisega valmis saavad, saadetakse huvitavamad ja uuemad isendid Stockholmi muuseumile. Selleks, et neid saaks näha ka laiem avalikkus. "Aga kõik ülejäänud hoiame me siin, kuna me tahame omada suurt putukakollektsiooni," sõnas Karlsson

Maailma suurimat? "Praegu on see nii küll, aga see pole esitluseks kuhugi üles pandud/nõelte otsa paigaldatud, sa ei saa neid näha, ja see on probleem. Paar nädalat tagasi meil oli avatud labori päev. Inimesed tulid ja ütlesid, et me lugesime, et teil on siin suurim putukakollektsioon, kas me saaksime seda näha? Jah, see on siin küll, aga mitte päris selline," nentis direktor.

Sarnane putukakogumisprojekt Malaisi lõksudega on läbi viidud ka Eestis, ning purkidesse on kogutud ligi miljon Eesti putukat, mis ootavad samuti määramist.

Vaata ka teisi "Osooni" lugusid esmaspäeval kell 20.00 ETV-s.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: "Osoon"



Tartu ülikooli turundusmagistrandid keetsid kokku läätsepaja.

Lugu sellest, kuidas Tartu ülikooli turundusmagistrandid pada ajasid

See on esimene kord, kui Tartu ülikooli tootearenduse õppeaines loodu päriselt müüki jõuab. Üliõpilaste panus ei piirdunud vaid paja keetmisega. Töörühma liige Age Tempel rääkis, et protsess oli mitmekülgne: peale retseptide endi tuli uurida tarbijate vajadusi ja maitse-eelistusi, pakendikujundust.

Jõulud ei jäta külmaks ka ERR Novaatorit. Jõuluõhtule eelneval kümnel päeval ilmub iga päev Tarmo Soomere jõulukalendrisse „Dekaad“ uus pühadega haakuv fakt, näpunäide või soovitus. Loo nägemiseks liiguta kursor kuupäevale.

Maailmas laienid löönud uuring, mis väitis, et kõrgeid kontsi kandvad naised on seksikamad, ei vasta tõele.

Kõrgeid kontsi kandvad naised on seksikamad - puhas vale

Meedias laia kõlapinda leidnud prantsuse psühholoogi tööd põhinevad küsitaval statistikal ning kompavad meetodite poolest kohati hea maitse ja eetikapiire. Pahateadusele jälile saanud teadlaste hinnangul pole tegu üksikjuhtumiga.

teadustöö õigeusu koolide ajaloost
pinged akadeemilise vabaduse ümber
Tööstusdoktorantuur on doktoriõppe erivorm, kus doktorant teeb teadustööd ettevõttele.

Väljavõtted tippülikoolide nõuetest, kuidas teadlased ühiskonda panustavad

Viimaste päevade tulised sõnavõtud teemal kui palju võib ülikool ette kirjutada, keelata või lubada teadlastel teaduspõhist arvamust või ka uuringid väljaspool ülikooli. Sirp tegi ülevaate erinevate maailma tippülikoolide reeglitest, mis ütlevad, millistel alustel võib teadlane oma tööd ühiskonnale anda. Siit on ehk Eesti ülikoolidelgi palju õppida.

Munast saab kolesterooli, kuid on eksiarvamus, et see kolesterool on üdini halb.

Omapäi diagnoositud gluteenitalumatusega ei tasu leivast-saiast loobuda

Laktoosi- või gluteenivabu toiduaineid on üha rohkem meie poodides saada. Kuid nende ainete väljavõtmine toidust tähendab, et need asendatakse teiste ainete, näiteks suhkrutega. Omapäi ei tasuks gluteeni- või laktoosivabu toite eelistama hakata, kuna nii võib keha jääda ilma eluliselt olulistest vitamiinidest ja elementidest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: