Helviksambla geenid aitavad mõista maismaataimede lugu ({{commentsTotal}})

Helviksammal.
Helviksammal. Autor/allikas: Manfred Morgner/Wikimedia Commons

Võib-olla olete märganud maapinnal, enamasti kas niisketel metsaalustel, tuleasemetel, paljakutel, teeservadel või kraavikallastel madalaid lapikuid taimekesi, mille pinnal võib tihti näha ka justkui väikesi korvikesi. Aga võib-olla ka ei ole märganud. Igal juhul on tegemist hariliku helvikuga, sammaltaimega, mis on levinud troopikast arktikani. Nendes korvikestes asuvad tema sigikehad.

Nüüd on teadlased järjestanud hariliku helviku genoomi. Paljude maade teadlased enam kui 40 ülikoolist ja teadusasutusest, eesotsas John Bowmaniga Austraaliast Monashi ülikoolist, Takayuki Kohchiga Jaapanist Kyoto ülikoolist ja Katsuyuki Yamatoga Jaapanist Kindai ülikoolist avaldasid ajakirjas Cell.

Helvikut ei valitud järjestamiseks juhuslikult. Neid taimi on taimeteadlased uurinud juba hilisest keskajast alates, kuid tänapäevaste meetodite abiga võime neist saada paremat aimu kõigi maismaataimede arenguloo kohta.

Kõik maismaataimed, nii kivil kiratsev sammal kui ka metsas mühisev põlispuu, on arvatavasti pärit ühisest eellasliigist, vetikast, kes ligi pool miljardit aastat tagasi, ordoviitsiumis kolis merest maismaale. Helviksamblad eraldusid teistest maismaataimedest üsna varakult ja neis on säilinud mõningaid omadusi, mis neid varajasi maismaataimi iseloomustasid.

Bowman ja kolleegid kirjeldavad hariliku helviku paarikümmend tuhandet geeni, mis võrreldes õistaimede genoomiga sisaldavad vähem korduvat infot. Õistaimedel aitab geeniinfo korduvus elus püsida, sest kui midagi viltu läheb, on kohe varukoopia võtta. Helvikutel tagavad vastupidavuse aga omad mehhanismid.

Nüüd jääb teadlastel üle välja selgitada, mida kõik need ära kirjeldatud geenid helvikul täpsemalt teevad ja kuidas need geenid on teistel taimedel teistsuguseks muundunud.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Boris Kustodievi 1920. aastal valminud maal "Bolševik"

Oktoobripööre: päevad Petrogradis, mil tõmmati joon alla tsaariajastule

Kuigi Venemaa kommunistid nimetasid vana kalendri järgi 1917. aasta oktoobris Petrogradis toimunud Talvepalee hõivamist Suureks Sotsialistlikuks revolutsiooniks, selgub samal aastal varasemalt toimunud sündmuste ahelat jälgides, et bolševikud suutsid ära kasutada noore Vene demokraatia peataolekut ning läbi strateegiliste kokkulepete sisuliselt sättida end võimule.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: