Sotsiaalsed suhted mõjutavad partide peenise pikkust ({{commentsTotal}})

Valgepõsk-händpart.
Valgepõsk-händpart. Autor/allikas: Joe Chowaniec/Flickr

Kevadel, mil päeva pikenemisest tingituna hakkavad vallanduma suguhormoonid, saavutavad lindude sigimisorganid võrreldes talvitamisperioodiga kordades suuremad mõõtmed.

Tartu ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi kirjutab Linnuvaatleja veebipesas, et sigimisorganite arenemisest annab väliselt märku näiteks talvise sulestiku asendumine iseloomuliku hundsulestikuga, mille abil isaslinnud emaslindude tähelepanu üritavad pälvida.

Kuigi 97 protsendil linnuliikidel toimub sugurakkude ülekanne emase suguteedesse kloaakide lühiajalisel kokkupuutel, kasvavad sigimise ajaks 3 protsendil liikidest ka genitaalid, mille abil spermid otse emaslinnu emakasse viia.

Lindude seas on silmatorkavaimad peeniseid partidel – need on spiraalse kujuga ja võivad olla kümneid sentimeetreid pikad. Enda kehasuurusega võrreldes on selgroogsete seas pikima peenisega argentiina händpart (Oxyura vittata), kelle peenis on üle 40 sentimeetri pikk. 

Milleks on vaja nii pikka peenist?

Teoreetiliselt on suurte organite kasvatamine ja töökorras hoidmine füsioloogiliselt kulukas ning see on soositud vaid juhul, kui sellest saadud tulu – järglaste hulk – kaalub ülesse kulu.

Kuigi valdav osa partlastest on sigimisperioodil monogaamsed, on üsna levinud ka isaste poolt peale surutud paarivälised kopulatsioonid ehk vägistamised, mille puhul peenise pikkus võiks luua eelise. Uuringud on näidanud, et erinevatel pardiliikidel seostub peenise pikkus just vägistamistega – pikema peenisega pardiliikidel esineb seda sagedamini. Siiski ei ole pealesunnitud suguakt tõhus strateegia oma geenide levitamiseks – liikidel, kelle puhul vägistamiste sagedus moodustab kõikidest suguaktidest 30–40 protsenti, on selle tõhusus vaid 2–5 protsenti.

Hiljuti avaldatud uuringus otsiti vastust küsimusele, kas peenise kasvamist mõjutavad ka isaste sotsiaalsed suhted ja omavaheline konkurents. Selleks uuriti väike-merivardi (Aythya affinis) ja valgepõsk-händpardi (Oxyura jamaicensis) isaslinde.

Kui väike-merivardi isaslinnud on üldiselt väheagressiivsed, kelle peenis kasvab sigimise ajaks 4–8 sentimeetri pikkuseks, siis valgepõsk-händpart on agressiivsuse tõttu kantud ka Euroopa Liidu võõrliikide nimekirja. Valgepõsk-händpardi isaslinnud kogunevad sigimisperioodil 2–5 liikmelistesse gruppidesse, konkureerivad omavahel viljastamisvõimlause pärast, kuid vaid 25 protsenti on selles edukad; nende peenised kasvavad üle 20 sentimeetri ja on kaetud keratiinist konksudega.

Vastuse saamiseks moodustati mõlema liigi lindudest erineva isaste arvuga gruppe, keda kahe aasta vältel jälgiti. Vaatlused kinnitasid, et isaste omavaheline konkurents ja sotsiaalsed suhted võivad tõepoolest mõjutada peenise suurust – kui rühmas oli rohkem isaslinde, kasvasid sigimishooaja saabudes väike-merivardi isaslindudel peenised pikemaks. Valgepõsk-händpardi isaslindudel peenised jäid aga lühemaks, kuid see-eest saavutasid need oma mõõtmed kiiremini. Seega võib partlaste sotsiaalsetel suhetel nii liikide vahel kui ka liigisiseselt olla roll genitaalide kasvamisel.

Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu ülikool



Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Boris Kustodievi 1920. aastal valminud maal "Bolševik"

Oktoobripööre: päevad Petrogradis, mil tõmmati joon alla tsaariajastule

Kuigi Venemaa kommunistid nimetasid vana kalendri järgi 1917. aasta oktoobris Petrogradis toimunud Talvepalee hõivamist Suureks Sotsialistlikuks revolutsiooniks, selgub samal aastal varasemalt toimunud sündmuste ahelat jälgides, et bolševikud suutsid ära kasutada noore Vene demokraatia peataolekut ning läbi strateegiliste kokkulepete sisuliselt sättida end võimule.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: