Loopealsete kaitsest tõuseb tulu nii inimestele kui ka loodusele ({{commentsTotal}})

Rootsi suuruselt teisel saarel – Ölandil – asub maailma kõige suurem alvar. Väliselt meenutab Stora Alvaret suuresti Saaremaa kadakasi karjamaid ehk loopealseid. Maailmas leidubki sarnaseid paiku vaid Rootsis, Eestis ning tinglikult mõnel pool Põhja-Ameerikas. Nende kaitsmine on oluline nii looduskaitselisest kui ka majanduslikust vaatenurgast.

Ölandi alvarile lisavad ainulaadsust väga erineva päritolu ja pika ajalooga taimeliigid. "Me oleme leidnud siin kohti, kus on 1 dm2 kohta kuni 23 erinevat taimeliiki. Me ei tea, milliseid liike meil tulevikus vaja on. Võib-olla meil on ravi aidsi vastu siin samas rohumaadel, me ei tea seda, võib-olla see on natuke liiga ulme,“ tõi liigikaitsespetsialist Helena Lager saates "Osoon“ välja liikide kaitsmise ühe tähtsa külje.

Kaugematest külalistest kasvab Ölandil näiteks Lõuna-Euroopas tuntud kipslill (Gypsophila). "See on jäänuk jääajast, mis oli meil 12 000 aastat tagasi. Öland tõusis merest, jää taganes ja pärast seda oli muidugi väga külm. Soojematel perioodidel, /.../, oli mitmeid liike, mis tulid siia Ölandile, sest pinnas on väga õhuke /.../ ja läheb väga soojaks,“ selgitas Lager. Kuna asualadest pole ülekasvanud ka kõrgem taimestik, ongi liik saarel tänaseni püsima jäänud.

Endeeme leidub Ölandil teisigi. Näiteks usjas samblik Thamnolia (Thamnolia vermicularis) on tegelikult arktilise tundra liik. Ojamaa kuldkann (Helianthemum oelandicum) aga jäänuk liustikuaegadest.

Teadlased eesotsas loopealsete uurija Eje Roseniga tegid Ölandi taimestiku põhjaliku uurimisega algust peaaegu 50 aasta eest. "Ma panin alvari peal erinevatesse kohtades laiali umbes 60 platsi ja need olid 1x1 m2. Igal aastal me kontrollisime, kuidas taimed nendel platsidel on kasvanud,“ meenutas Rosen.

Kogemused näitavad, et tarastamata uurimisplatsid süüakse mõnel aastal kariloomade poolt suisa paljaks. "Kui on kuiv aasta, siis järsku kõik põhimõtteliselt sureb siin ja kõik algab otsast peale,“ lisas teadlane. See omakorda teeb võimalikuks väikestel üheaastatel taimedel mõneks ajaks üles tulla, kuni need varjutatakse uuesti roht- või suuremate taimede poolt.

Alvarite säilitamisel on oluline roll inimestel. Avatud maastike kinnikasvamise vältimiseks tuleb pidevalt kadakaid raiuda. "Ilma farmeriteta ja ilma karjata on see kadunud siit saja aasta pärast, kuna see kasvab kinni. Isegi kui mingid kohad on avatud, kus on ainult paljas paekivi, võtab see väga kaua aega, aga see peab olema karjatatud,“ rõhutas ohustatud liikide tegevusprogrammi koordinaator Susanne Forslund.

Kuigi liigirikkuse säilitamine on juba iseenesest oluline, võib loopealsete kaitsmine meeldida ka inimestele, kellel on meeles rohkem rahanumbrid. "Alvar on väga eriline maastiktüüp ja kui meil on neid ainult Rootsis ja Eestis. See on saanud samuti väga suureks turismikohaks ja see on hea põhjus hoida seda vabana, mitte lasta neid kadakatest täis kasvada,“ märkis Rosen. Samale võiks tema sõnul sagedamini mõelda ka Eestis.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Tartu ülikooli turundusmagistrandid keetsid kokku läätsepaja.

Lugu sellest, kuidas Tartu ülikooli turundusmagistrandid pada ajasid

See on esimene kord, kui Tartu ülikooli tootearenduse õppeaines loodu päriselt müüki jõuab. Üliõpilaste panus ei piirdunud vaid paja keetmisega. Töörühma liige Age Tempel rääkis, et protsess oli mitmekülgne: peale retseptide endi tuli uurida tarbijate vajadusi ja maitse-eelistusi, pakendikujundust.

Jõulud ei jäta külmaks ka ERR Novaatorit. Jõuluõhtule eelneval kümnel päeval ilmub iga päev Tarmo Soomere jõulukalendrisse „Dekaad“ uus pühadega haakuv fakt, näpunäide või soovitus. Loo nägemiseks liiguta kursor kuupäevale.

Maailmas laienid löönud uuring, mis väitis, et kõrgeid kontsi kandvad naised on seksikamad, ei vasta tõele.

Kõrgeid kontsi kandvad naised on seksikamad - puhas vale

Meedias laia kõlapinda leidnud prantsuse psühholoogi tööd põhinevad küsitaval statistikal ning kompavad meetodite poolest kohati hea maitse ja eetikapiire. Pahateadusele jälile saanud teadlaste hinnangul pole tegu üksikjuhtumiga.

teadustöö õigeusu koolide ajaloost
pinged akadeemilise vabaduse ümber
Tööstusdoktorantuur on doktoriõppe erivorm, kus doktorant teeb teadustööd ettevõttele.

Väljavõtted tippülikoolide nõuetest, kuidas teadlased ühiskonda panustavad

Viimaste päevade tulised sõnavõtud teemal kui palju võib ülikool ette kirjutada, keelata või lubada teadlastel teaduspõhist arvamust või ka uuringid väljaspool ülikooli. Sirp tegi ülevaate erinevate maailma tippülikoolide reeglitest, mis ütlevad, millistel alustel võib teadlane oma tööd ühiskonnale anda. Siit on ehk Eesti ülikoolidelgi palju õppida.

Munast saab kolesterooli, kuid on eksiarvamus, et see kolesterool on üdini halb.

Omapäi diagnoositud gluteenitalumatusega ei tasu leivast-saiast loobuda

Laktoosi- või gluteenivabu toiduaineid on üha rohkem meie poodides saada. Kuid nende ainete väljavõtmine toidust tähendab, et need asendatakse teiste ainete, näiteks suhkrutega. Omapäi ei tasuks gluteeni- või laktoosivabu toite eelistama hakata, kuna nii võib keha jääda ilma eluliselt olulistest vitamiinidest ja elementidest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: