Suurkonverentsil räägitakse looduspõhistest lahendustest linnades ({{commentsTotal}})

Kadrioru mesitarudest võetakse mett
Kadrioru mesitarudest võetakse mett Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Mida sisaldavad Kadrioru roosiaia mesitarud? Mis liigid elavad linnade tühermaadel? Kas linnas kanade pidamisest on ka peale munade saamise midagi kasu? Nende ja paljude teiste linnaloodusega seotud teemade üle arutatakse täna algavad suurel keskkonnakonverentsil, mida saab otsepildis jälgida 25. ja 26. oktoobril ERR Novaatoris.

73 protsenti Euroopa elanikest elab linnades ja see arv suureneb. Seetõttu on oluline, et linnastumine  toimuks jätkusuutlikult. Linnade tõhusamaks muutmisel on oluliselt keskendutud nutilinnade arendamisele, kuid neid tehnoloogiaid saab kasutada kooskõlas looduspõhiste lahendustega, et linnade vastupidavust ja kodanike heaolu veel enam suurendada.

Looduspõhistel lahendustel on palju potentsiaali ka veemajanduse probleemide lahendamisel. Mitmed linna alad on vastuvõtlikud üleujutustele ja tugevatele vihmadele ning pidevalt kasvavad meie ootused reovee puhastamisele. Looduspõhised sini-rohetaristu projektid saavad aidata nende probleemidega võitlemisel – nii usutakse täna Tallinna ülikoolis algaval konverentsil „Looduspõhised lahendused: innovatsioon igapäevaseks“

Konverentsi ajakava:

 

Mis on looduspõhised lahendused?

Looduspõhised lahendused (Nature-based Solutions – NBS) pakuvad võimalusi lahendada ühiskonna probleeme nagu kliimamuutus, veevarustuse ja toidu kindlustatus, tervis jm. läbi looduse jätkusuutliku kasutuse. Käesolev konverents keskendub looduslähedastele lahendustele meie igapäevases elukorralduses – kuidas looduse linna toomine ja looduselt aitab kaasa inimeste heaolu tagamisele.

Näiteks aitavad rohelised katused ja seinad linna hoonetel hoida kuumadel perioodidel temperatuuri madalamal, koguda tormivett, vähendada õhu saastatust ja tõsta inimeste heaolu, suurendades samal ajal liigirikkust.

Tänase konverentsipäeva ülevaated:
Linnamesilaste toidulauast Kadrioru näitel (Liisa Puusepp)   

Mis on ühist presidentidel Kersti Kaljulaid ja Barack Obama? Mõlemad presidendid on mett kogunud oma residentsi pargis paiknevatest mesitarudest, näidates sellega, et linnakeskkond ei sea piiranguid mesilaste pidamise osas ning linnatingimustes kogutud mesi saab olla samaväärselt tervislik ja rikkalik. Peale selle, et mett saab kirjeldada selle vitamiinide, mineraalainete, suhkrute jm heade koostisosade põhjal, annab meeproovist ülevaate selle õietolmukoostis. Just viimast kirjeldades on võimalik jälile jõuda, millistelt taimedelt on nektar kogutud. Kadrioru pargist kogutud meeproov on üks mitmest linnametest, mille analüüsi tulemused konverentsi ajal avalikuks saavad.

Linnamesindus, selle võlu ja valu (Erki Naumanis)

Tallinna linnas tegutsev hobimesinik räägib mesindamise võimalikkusest linnaruumis. Millele tähelepanu pöörata? Mis on erinevused linnas mesindamisel võrreldes maal mesindamisega? Mis on linnamee eelised tavalise mee ees?

Kuidas loodus mõjutab inimese tervist ja heaolu? (Ann Ojala)

Mida me praegu teame looduse mõjust inimese heaolule ja tervisele ning miks on seda üldse vaja uurida.

Elav Tartu ja kogukonnaaiad (Rea Sepping)

Tartu linnas toimetavad mitmesugused linnaaedade kogukonnad nagu Tartu Maheaed, Aleksandri Avatud Aed, Emajõe aed ja Hiinalinna aiad. Järjest rohkem räägitakse linna säästvast arengust ning linnapõllumajandus on muutumas oluliseks teemaks, mida mujal maailmas arvatakse tähtsaks linnaplaneerimise osaks. Lisaks on olulisel kohal initsiatiivid, mis lähtuvad rohujuure tasandilt ja sõltuvad igast inimesest ja kogukonnast endast. Sellegi tarbeks on pead tõstmas Elava Tartu võrgustik (Transition Town Tartu), mis ühendab Tartu ja selle ümbruskonna elanikke, kes soovivad näha kohalikke, säästval arengul põhinevaid muutusi linnakeskkonnas.

Linnalehmad Pärnu näitel (Bert Holm)

Pärnu linna eraldab kogu selle ulatuses merest Pärnu rannaniidu looduskaitseala, mida on ajalooliselt hooldatud karjatamise teel. Kaitsealal hõlmab kahte prioriteetset elupaika – rannaniite ja rannikulõukaid ning on koduks mitmetele kaitsealustele taime- ja linnuliikidele. Põllumajanduspraktika muutuste ning linnas loomapidamise keelamise tõttu lõppes Pärnu rannaniidukompleksi karjatamine 1980ndate teises pooles. Pärast hooldamise lakkamist hakkas rannaniidukompleks järk-järgult pilliroo ja põõsastega kinni kasvama, kuna ükski pärandkooslus ei jää püsima ilma mõõduka inimmõjuta. Seetõttu hakkasid alalt üksteise järgi kaduma ka sellele omased liigid ning läbipääsmatu pilliroopadriku tõttu minetas rannaniidukompleks ka oma puhkeväärtuse.

Praeguseks on Keskkonnaamet koos Pärnu Linnavalitsuse ja TÜ Pärnu Kolledžiga EL LIFE+ projekti URBANCOWS e. linnalehmad raames taastanud Pärnu rannaniidukompleksi traditsioonilise hooldamise karjatamise teel. Eelnevalt tõrjuti pea kogu alalt läbipääsmatu pilliroopadrik ning üleliigsed põõsad. Samuti rajati ala väärtuste paremaks eksponeerimiseks turismitaristu: infotahvlid, laudtee ning kaks vaatetorni ja viidi läbi elanike ning külastajate aktiivse kaasamise ja teavitamise kampaania.

Looduspõhised sademevee lahendused linnaruumis - mis need on ja miks? (Gen Madre)

Sademevee käitlemine linnas põhjustab hulgaliselt probleeme. Kuna linnades on enamus aladest kaetud vett mitteläbilaskvate pindadega (ehitised, asfalt jne), siis juhitakse sademevesi otse kanalisatsiooni, mis põhjustab tugevamate sademete korral üleujutusi, koormab üle linna kanalisatsiooni, viib rivist välja reoveepuhastid, reostab eesvoolusid.

Säästliku sademeveekäitluse peamine eesmärk on vähendada sademevee kiiret jõudmist kanalisatsiooni, hajutada ja immutada sademevett selle tekke kohas niipalju kui võimalik. Selleks rajatakse immutusribasid, nõvasid, vett läbilaskvaid kõnniteid ja parklaid, rohekatuseid ja -seinu jne. Need lahendused kasutavad looduslikke taimedel baseeruvaid süsteeme, mistõttu tähendab säästlik sademevee käitlus kogu ala tervikplaneerimist ja rohealade kujundamist, loodusliku mitmekesisuse, roheluse, multifunktsionaalsuse ning esteetilise väärtuse suurendamist linnaruumis.

Green City Solutions - CityTree

Mõned sambla kultuurid suudavad ümbritsevast õhust osakesi välja filtreerida, muutes need ideaalseteks õhupuhastiteks. Saasteained kinnituvad lehtede pindadele ja kasvavad sambla sisse.

Sellistest õhku puhastavatest sammaldest on enim kasu linnades, kuid kahjuks on neil seal keeruline kasvada. Vaja on kindlal viisil vett ja varju.

CityTree, mis intelligentne ja looduslik õhufilter linnadele, lahendab selle probleemi kasvatades samblaid varju pakkuvate taimedega, automatiseeritud vee ja toitainete süsteemi ja asjade interneti lahendusega (IoT). Samblad puhastavad õhku ning süsteemi toimimist ja kultuuri vajadusi saab mõõta ning hinnata reaal-ajas.

MA 48 kliimafassaad

Linnakeskustes on soojadel aegadel probleeme liigse kuumenemisega, eriti tänu „kuuma saare“ efektile. Linnaalad on tihti oluliselt kuumemad kui ümbritsevad maapiirkonnad just suuresti inimtegevuse tõttu. Kliima soojenedes muutub see probleem aina suuremaks, tuues linnadele kaasa uued väljakutsed elanike tervise hoidmisel ja infrastruktuuri arendamisel.

MA 48 kliimafassaadi eesmärk oli luua taimede ökosüsteem Viini magistraadi maja fassaadile (MA48), luues seeläbi ökoloogilised nišid ja elukohad mitmetele putukatele ning lindudele. See mõjub positiivselt nii ümbritsevale väli- kui ka sisekliimale. Õhukonditsioneeri on vaja oluliselt vähem kasutada vähendades energia tarbimist ja kasvuhoonegaaside emissioone.

Integreeritud veemajandus looduslike süsteemidega

Laialdaselt kasutatud veepuhastussüsteemid on silmitsi mitmete probleemidega, nende seas suur energia tarbimine ja mõningate probleemsete saasteainete eemaldamise madal efektiivsus. Lisaks sellele ei ole paljud linnaalad hästi kaitstud üleujutuste ja tugevate sadude eest. Ekstreemsetes ilmastikuoludes lõpetavad mitmed tänased veepuhastussüsteemid toimimise.

Paljud teadlased ja veejaamade juhid otsivad uusi ideid just loodusel põhinevate veesüsteemide seast. Märgalad, tiigid jm lahendused pakuvad mitmetele probleemidele loodusest lähtuvaid lahendusi ja on mitmetel juhtudel toiminud väga edukalt.

Kliimakoridor Kamen

Kliimamuutuse tõttu ohustavad kuumalained ja intensiivsed sajuhood järjest enam linnasid ja nende elanikke. Saksamaa linna Kameni rohe-sinikoridor on hea näide nende probleemide lahendamisest võttes inspiratsiooni loodusest.

Projekti käigus restaureeriti jõgi ja parandati ökosüsteemid kahe kilomeetri pikkusel alal. Ligi 80 maja vihmavee vool ühendati reovee süsteemist lahti. Koridor arendati selleks, et parandada linnakliimat ja restaureerida looduslik veevarustus kogu alal, vähendades sellega üleujutuste riski. Projekti kaasati ka kohalikud elanikud, kes aitasid luua oma kinnistutel individuaalseid lahendusi.

Yanweizhou park Jinhua City’s

Jinhua linnas, Hiinas toimuvad kohaliku kliima tõttu igal aastal üleujutused. Selleks, et kaitsta viimast jõeäärset märgala linnas raskete üleujutuste eest alustati kõrgete seinte ehitamist. Need seinad lubanuks pargil püsida kuivana, kuid oleksid hävitanud ka lopsaka märgala. Alternatiivina pakuti välja üleujutustele vastupidav maastik, kuhu istutati sobiv taimestik ja see sai valituks.

Yanweizhou pargis loodi üleujutatavad kõnniteed ja paviljonid taimekasvatuseks sobilike terrassidega, mis on üleujutuste ajal suletud. Terrassid toimivad ka filtritena parandades sillutatud aladelt voolavat vihmavett.

IKT kui looduspõhiseid lahendusi ja ökosüsteeme toetav tööriist

Maailmas on väga palju keskkonnaandmeid kättesaadaval. Need andmed võivad õige kasutuse ja analüüside läbi inspireerida, arendada ja hallata looduspõhiseid lahendusi. IKT lahendused aitavad ka looduspõhiseid lahendusi „traditsiooniliste lahendustega“ paremini võrrelda ja mõõta nende keskkonnamõju vahet. Lisaks mängivad IKT lahendused ka rolli inimeste teadlikkuse tõstes läbi kodanikuteaduse ja kogukonna projektide.

Informatsiooni- ja kommunikatsiooni tehnoloogiad (IKT) saavad looduspõhiste lahenduste arendust seega oluliselt toetada. Näiteks aitavad geograafilised infosüsteemid (GIS), keskkonna andmete analüüs ja neid kasutavad rakendused loodussüsteeme paremini kavandada ja juhtida.

iSCAPE

Õhusaaste on jätkuvalt oluline globaalne probleem, mõjutades negatiivselt nii inimeste tervist, keskkonda kui ka kliimat. Selle probleemi lahendamiseks arendab iSCAPE projekt õhukvaliteedi ja süsiniku emissioonide kontrolli Euroopa linnades. Nende lähenemine hõlmab kestlike ja passiivsete õhusaaste parandamise strateegiate arendamist, poliitikasoovitusi ning inimeste käitumise muutmist.

Linnaruumides kasutatakse „passiivseid kontrollisüsteeme“ nagu madalad seinad, puud ja hekid ning rohelised seinad ja katused. Lisaks kasutatakse ka fotokatalüütilisi kattevärve, rohealasid ja läbimõeldud teegeomeetriat.

Projekti raames luuakse ka reaalajas toimiv võrgustik õhukvaliteedi ja meteoroloogia sensoritest, et hinnata naabruskondades ja terve linnas tehtud muudatuste kasu. Sensorid suudavad mõõta saastainete kontsentratsioone ja seda, kui tihti inimesed nendega kokku puutuvad. Lisaks treenitakse projekti käigus ka elanike andes neile õhukvaliteedi mõõtmise komplektid, mis tõstavad nende teadlikkust õhusaastest ja aitavad muuta käitumist.

Groentool

Antwerpi “Groentool” (Roheline tööriist) on loodud kõigile, kes tahavad olla kaasatud linna planeerimise rohelistesse aspektidesse. Rakendus võimaldab hinnata looduspõhiste lahenduste mõju inimkeskkonnale: õhukvaliteet, kuumuse stress, vee äravool, müra tunnetamine, bioloogiline mitmekesisus ja süsiniku sidumine. Rakendus näitab, milliseid looduspõhiseid lahendusi (puud, põõsad, rohekatused, roheseinad) saab linnas kasutada ja kuhu need kõige paremini sobivad. Rakendus näitab ka nende lahendust võimalikku mõju ja annab kasutajale aimu, mis on Antwerpi eri piirkondades võimalik.

Ökoloogiline taastamine ökoinnovatsiooni abil

Innovaatilised lahendused on inimarengut kiirendanud algusest peale. Kahjuks on see areng toonud kaasa ka mitmeid negatiivseid aspekte keskkonnale. Innovaatilised loodusest inspireeritud lahendused võivad aidata kahjustunud ökosüsteeme aga jätkusuutlikult taastada . Näiteks on võimalik kasutada mikroorganisme, et pinnases olevaid toitaineid paremini taimedeni viia, kasutada taimi pinnasest kahjulike ainete eemaldamiseks või kasutada looduslikke feromoone kahjurite tõrjeks.

Pinnase restaureerimine seente abil

Saastunud pinnase taastamine võib olenevalt saaste tüübist ja asukohast olla väga kulukas. Kuigi mitmed tehnoloogilised võimalused on arenduses, on vähesed neist keskkonnasõbralikud.

Innovaatilised projektid nii tööstuses kui ka akadeemias on tõestanud loodusel põhinevate tehnoloogiate efektiivsust. Need kopeerivad ökosüsteemide loomulikku taastumisvõimet, eemaldades saasteained kuid hoides samal ajal pinnase mitmekesisust ja vastupidavust. Näiteks suudavad mitmed seened lagundada väga raskesti lagunevaid ja mürgiseid kemikaale.

Seentega pinnast restaureerides on võimalik ka madala väärtusega orgaanilisi jäätmeid väärindada. Neid jäätmeid saab kasutada suure hulga seente biomassi tootmiseks, mida saastunud pinnasele panna. Selline bioloogiline restaureerimine vähendab pinnase transporti hoiustamise aladele ja ei vaja palju energiat ning kasuta keskkonnale kahjulikke tehnoloogiaid.

Turbaalade taaselustamine “Inneres Salzkammergut” regioonis

Terved turbaalad on olulised süsiniku sidujad. Kuivendatud või kliimamuutusest kahjustatud turbaalad muutuvad aga hoopis süsiniku allikateks. Seetõttu on nende taastamine kliimamuutuse seisukohalt väga oluline.

Salzkammerguti regioonis, Austrias, on kahjustunud turbaalade taaselustamiseks loodud projekt MoorClim. Projekt on oluliseks sammuks võitluses turbaalade lagunemise negatiivsete tagajärgedega, mis kaasnevad elurikkusele ja kliimale ning hõlmab endas 77 turbaala. Mõõtes ja uurides alade veevarustust, valiti välja need turbaalad, mis olid kliimamuutuse seisukohalt kõige suurema negatiivse mõjuga.

Seejärel viidi ellu erinevad taastamistegevused (nagu näiteks drenaaži kraavidesse rajatud puitseinad), mis aeglustavad vihmavee äravoolu ja aitavad taastada turbaalade loomulikku toimimist.

Looduspõhised lahendused ringmajanduses

Looduslikud ressursid ja lahendused on ringmajanduse poole liikudes olulised alustalad. Nendega on vaja arvestada kõikides majandusvaldkondades, et ring tegelikkuses sulgeda.

Looduspõhised lahendused saavad toetada ringmajandust vaadeldes seda läbi süstemaatilise mõtlemise. Kuna loodus toimib suletud ringidena, on see oluline inspiratsiooni allikas tööstusliku ökoloogia ja linnade arendamisel. Näiteks on võimalik kasutada orgaanilisi jäätmeid rohetaristu projektides ja asendada ohtlikuid kemikaale kasutavad protsessid võimalusel looduslikega.

BiotaTec

BiotaTec arendab tehnoloogiat, mis võimaldav korraga lagundada orgaanilisi aineid ja leostada argiliidist välja metalle. Tehnoloogia ise kaasneb kahest etapist – anaeroobsest ja aeroobsest. Nende käigus toodetakse metaani ja leostatakse välja metallid. Seda lähenemist saab muuta sobivaks ka teistele orgaaniliste ainete ja metallide kompleksidele, nagu kaevandus- ja elektroonikajäätmed, mis ei ole piisavalt väärtuslikud traditsionaalsete tehnoloogiate kasutamiseks.

Protsess võimaldab jäätmetest kätte saada väärtuslikud metallid, toota metaani ja protsessi lõpus tekkivad jäägid on keskkonnale ohutumad kui enne protsessi algust. 

Toimetaja: Marju Himma



Nakatumine HPV-ga võib seostuda kasvajate tekkega

HPV vaktsiinist: ausalt ja emotsioonideta

Järgmisest aastast saavad Eesti tütarlapsed vaktsineerida end tasuta inimese papilloomiviiruse vastu. Sõltuvalt vaktsineeritute arvust on võimalik sellega nende eluea jooksul hoida ära kümneid surmaga lõppevaid vähijuhtumeid. Teaduspõhise otsuse kasulikku mõju ähvardavad aga ühismeedias kriitikameeleta jagatavad postitused.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: