Teadlane teab: kas tarretise saab sauna kaasa võtta? ({{commentsTotal}})

Miks mõni tarretis toasoojas üles sulab, mõni aga mitte? Kas mõne tarretise saab sauna kaasa võtta? Uudishimuliku lugeja küsimusele vastab TLÜ loodus- ja terviseteaduste instituudi keemia dotsent, keemia vanemteadur Rando Tuvikene.

Geelid ehk tarded on materjalid, mis küll omaduste poolest sarnanevad tahketele ainetele, kuid mille massist põhiosa moodustab mõni vedelik - toiduainete puhul enamasti vesi.

Tardaine osakaal toiduainetes jääb üldiselt alla paari protsendi. Selline väike kogus on aga täiesti piisav, et geeli moodustavate ainete molekulid saaksid omavahel kombineeruda ning seeläbi moodustada tarretele iseloomuliku võrkstruktuuri. See mikroskoopiline molekulide võrgustik võimaldab tardel üsna edukalt säilitada oma kuju ning määrab suures osas ära selle mehaanilised omadused aga ka sulamistemperatuuri. Neid näitajaid on meil võimalik mõõta tarrete reoloogiliste uuringute kaudu.

Niisiis sõltub tarde sulamistemperatuur eelkõige selle peene võrkstruktuuri kvalitatiivsetest näitajatest. Ehk sellest, millise konkreetse geeli moodustava ainega on tegemist. Toiduainetes on levinumateks tardaineteks loomset päritolu želatiin, puuviljades ja marjades esinevad pektiinid ning merevetikates leiduvad teatud polüsahhariidid – agarid, karraginaanid ja alginaadid.

Kvaliteetsete tardainete baasil valmistatud geelid üldjuhul toatemperatuuril üles ei sula. Kui aga geelistavat ainet on lisatud liiga vähe või see on degradeerunud näiteks ülemäärase kuumutamise tagajärjel, siis ei saa geelivõrgustik korralikult formeeruda ning tarretis võibki toasoojas üles sulada.

Mõni tardaine geelistub aga üksnes teatud lisandite juuresolekul, näiteks pektiinid vajavad tarretumiseks sahharoosi ning happelist keskkonda, pruunvetikatest pärinevad alginaadid aga tarretuvad kui lahuses esineb kaltsiumioone. Kui selliseid lisandeid on vähe või need täielikult puuduvad, sulab ka tarretis kergemini üles või ei formeeru seda üldse.

Mõne tarretise võib aga ka sauna kaasa võtta. Näiteks agaroos on võimeline moodustama tardeid, mis ei sula sageli isegi 80 °C, mõnikord aga koguni 100 °C juures.

See, kas tarretis toasoojas üles sulab, sõltub märkimisväärselt ka sellest, kui soe on teie tuba.


Kui varem sündisid loengutes käsitletud teemad ülikooli seinte vahel, siis nüüd saavad küsimusi välja pakkuda ka vaatajad ja lugejad! Kui sul on põnev küsimus, siis pane Tallinna ülikooli teadlased proovile ja saada see e-posti aadressil minut@tlu.ee

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Boris Kustodievi 1920. aastal valminud maal "Bolševik"

Oktoobripööre: päevad Petrogradis, mil tõmmati joon alla tsaariajastule

Kuigi Venemaa kommunistid nimetasid vana kalendri järgi 1917. aasta oktoobris Petrogradis toimunud Talvepalee hõivamist Suureks Sotsialistlikuks revolutsiooniks, selgub samal aastal varasemalt toimunud sündmuste ahelat jälgides, et bolševikud suutsid ära kasutada noore Vene demokraatia peataolekut ning läbi strateegiliste kokkulepete sisuliselt sättida end võimule.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: