Testi teadmisi | baarikärbes ja orsoto – mis on uued sõnad uues sõnastikus? ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Jaanus Lensment/Postimees/Scanpix

Koos järgmisel sügisel ilmuva sõnastikuga lisanduvad ka mitmed uued sõnad, nagu sologaamia, baarikärbes ja orsoto. Mida need tähendavad, saab teada artikli lõpus olevast testist.

Erinevate sõnaraamatute andmetel on eesti keeles erinev arv sõnu. Eesti Keele Instituudi (EKI) peatoimetaja Margit Langemets selgitas, et sõnade arv oleneb sellest, missugust sõnastikku vaadata.

Eesti keelt on mõjutanud erinevad keeled ja kultuurid, alates keskaja alamsaksa keelest, kuni tänapäevase inglise keeleni välja. Kõige selle tõttu sai eesti keel 19. sajandil soome keele mõjul uue keelekuju, mida mõjutas 20. sajandil tugevasti ka vene keel.

Selle aja jooksul on eesti keel kujunenud väga unikaalseks. Langemetsa sõnul teeb eesti keele unikaalseks liitsõnade ja tuletiste rohkus. Umbes kolmveerand kõigist eesti sõnadest on liitsõnad. „Ning muidugi need meie 14 käänet ja kolm väldet,“ rääkis Langemets.

Erinevate sõnaraamatute andmetel on eesti keeles erinev arv sõnu. Langemets selgitas, et sõnade arv oleneb sellest, missugust sõnastikku vaadata. „Kõige rohkem sõnu, ligi 150 000, on seni eesti keele seletavas sõnaraamatus. ÕSis on märksõnu umbes 50 000. Eesti keele õppijatele mõeldud põhisõnavarasõnastikus aga üksnes 5000 sõna,“ ütles ta.

Uued sõnad tekivad üldjuhul koos uute asjade ja nähtustega: uusi asju leiutatakse, aga ka avastatakse.

„Näiteks hiljaaegu kuulsin raadiost, et uuele kiililiigile on nimeks antud „lõunakõrsik“ – sellist sõna pole varem eesti keeles olnud.“ See on eesti kirjakeeles loodud sõna, nagu ka „ajakirjandus“ (autoriks Ado Grenzstein 1884), „pühak“ (Johannes Aavik 1914) või „rattur“ (Peäro August Pitka 1914).

On ka muid viise. Näiteks sõna „ajupesu“ on laenatud 1950-ndatel inglise keelest. Laensõnad, millest mõnda me laenatuks ei oska pidadagi, on näiteks „aabits“ (saksa keelest), „kael“ (balti keeltest), „moos“ (alamsaksa keelest). Uuema aja sõnad on „heidutus“ (julgeolekupoliitikas), „kristallilaps“ (kasvatusteaduses),“ rääkis Langemets.

Uued sõnad ja väljendid tulevad ka n-ö moevoolust: mõni asi lihtsalt tuleb ja läheb kulutulena moodi.

Uute sõnade sõnastikesse lisamisega tegelevad leksikograafid ja keeleuurijad. Kõige uuemad sõnad on praegu narkovõõrutusravi, orsoto, proteoomika, baarikärbes, jutujalal ja sologaamia.

„Nende sõnade hulgas on nii neid, mis ei ole uued, aga on varem sõnaraamatust välja jäänud (nt narkovõõrutusravi), kui ka uusi mõisteid tähistavaid sõnu (nt sologaamia, orsoto), millest varem eesti keeles pole räägitud. Sõna baarikärbes pole eesti keeles kasutusse läinud, aga sõna on üles korjatud Bukowski filmi pealkirjast,“ selgitas Langemets.

Internetiajastu on loonud sõnaraamatute koostajatele ehk leksikograafidele lisavõimalused sõnaraamatute täiendamisteks.

„Tänapäeval on tekstikogude suurused tänu veebimaterjalidele tohutult kasvanud: eesti keele tekstikogu* koosneb 2013. aasta seisuga umbes 500 miljonist sõnast. Ja me juba teame, et kui sel aastal uue kogu kokku kroolime, siis saab kokku umbes 700 miljonit sõna,“ sõnas Langemets.

Maailmas on üle 6000 keele ning nende rääkijate arv varieerub väga suuresti. Eesti keele rääkijaid kõige selle juures on vaid natuke üle miljoni.

 

*Tekstikogudes on sõnad sellisena, nagu need lausetes esinevad. Tegu ei ole üksikute, erinevate sõnadega, vaid sõnadega erinevates vormides.

Toimetaja: Marju Himma



Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Boris Kustodievi 1920. aastal valminud maal "Bolševik"

Oktoobripööre: päevad Petrogradis, mil tõmmati joon alla tsaariajastule

Kuigi Venemaa kommunistid nimetasid vana kalendri järgi 1917. aasta oktoobris Petrogradis toimunud Talvepalee hõivamist Suureks Sotsialistlikuks revolutsiooniks, selgub samal aastal varasemalt toimunud sündmuste ahelat jälgides, et bolševikud suutsid ära kasutada noore Vene demokraatia peataolekut ning läbi strateegiliste kokkulepete sisuliselt sättida end võimule.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: