Kindral Kurvits tõttab Läänemerele reostust tõrjuma ({{commentsTotal}})

Kindral Kurvits kihutab esimesena sündmuskohale. Alanud on merereostustõrjealane rahvusvaheline ühisõppus „Puhas Meri”.

Kindral Kurvits on politsei ja piirivalveameti kõige uhkem alus ja reostustõrje on sellele juba sisse ehitatud ning “Osooni” võttemeeskond käis vaatamas, kuidas see õline vesi Kindral Kurvitsasse saab.

Lekkiv tanker Meritäht on Kunda lahel korralikult sisse piiratud. Politsei- ja Piirivalveameti laevad Pikker ja Kindral Kurvits tegelevad õppuse juhtimise, vaatlejate transpordi ja reostustõrjega. Piirivalve lennusalga lennuk hindab merereostuse asukohta ja ulatust õhust.

Skimmerdamisel ja reostuse ümberpumpamisel on ka Veeteedeameti EVA316 ja Sektori. Pooled reostustõrje laevadest on Soome lipuga - Meritaito alused Seili ja Oili1, piirivalve Turva ja mereväe Louhi.

Kuidas saab reostus laeva kõhtu?

Külje pealt tehakse luuk lahti ja meri lastakse koos õlise veega laeva sisse. Seejärel tõmmatakse poomid laeva külje peale välja, laeval tekiksid külje peale justkui tiivad, millega aidatakse reostust laeva sisse juhtida. Seejärel sõidab laev aeglase kiirusega reostusesse sisse. Teise luugi taga on harjad, millega õlireostus korjatakse veest välja mehaaniliselt ehk siis harjaga. Kõik õli korjatakse kogumiskolusse ja pumbatakse edasi teki all olevatesse tankidesse.

Samuti peab reostustõrjeks olema valmis sadam, sest sadamal on kaitsta sadamate reostuse eest nii see, mis tuleb avamerelt sadama poole, kui ka reostuseks, mis võib tekkida sadamas.

Läänemerel pole riiki, kes saaks üksinda reostustõrjega hakkama. Soome on loomulikult kõige võimekam riik, tal on kõige rohkem laevu - ligikaudu 19 suurt laeva, mis on võimelised ka Eestile alati appi tulema.

Selline õnnetus, mille koristamist harjutatakse, oli viimati Muuga sadamas 2000. aastal Alambra nimega laev reostas Muuga sadamat ja Muuga sadamas toimus selline õlikorjamine pea nädal aega.

Õlikoristamise harjutamise ajal vees reostust siiski pole. Isegi üks hüljes paistis seal kaugemal.

Vaata ka teisi "Osooni" lugusid esmaspäeval kell 20 ETV-st.

Toimetaja: Marju Himma



Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Boris Kustodievi 1920. aastal valminud maal "Bolševik"

Oktoobripööre: päevad Petrogradis, mil tõmmati joon alla tsaariajastule

Kuigi Venemaa kommunistid nimetasid vana kalendri järgi 1917. aasta oktoobris Petrogradis toimunud Talvepalee hõivamist Suureks Sotsialistlikuks revolutsiooniks, selgub samal aastal varasemalt toimunud sündmuste ahelat jälgides, et bolševikud suutsid ära kasutada noore Vene demokraatia peataolekut ning läbi strateegiliste kokkulepete sisuliselt sättida end võimule.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: