Google'i sõsarettevõte asub rajama Toronto külje alla tulevikulinna
Milline võiks näha infole ja sensoritele üles ehitatud tulevikulinn? Maailm võib seda õige pea teada saada. Google'i sõsarettevõte Sidewalk Labs sõlmis kokkuleppe Kanadas asuva Toronto linnaga selle kaguosa üles vuntsimiseks. Inimesed ei pruugi aga tarklinnaks valmis olla, nentis R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.
Ingliskeelses sõnaraamatus tähistab „to google“ info otsimist. „Alphabet“ tähistab tähestikku. „Kõrvaltänava labor“ peakski olema kõrvaltänaval asuv laboratoorium. See on aga kõik sõnamäng semantilises ruumis. Google pole juba enam ammu pelk info vahendaja. Google pole enam ka õige sõnaline sihtmärk firma tegevustele mõeldes. Selleks on emafirma Alphabet, millele kuulub ettevõte nimega Kõrvaltänava labor.
Google'i infopõhiste teenuste paksu portfelli kõrvale on lisandunud aastatega telefonide valmistamine, isejuhtivate autode meisterdamine ja edaspidi ilmselt ka linnaehitus. Just see Kõrvaltänava labor ongi ettevõtte linnaehitusega tegelevaks üksuseks.
Kui uskuda emaettevõtte Alphabeti nõukogu esimeest Eric Schmidti on linnaehitus Google'i kümme aastat kestnud inimese teenistuseks välja mõeldud tehnoloogiate arendamise kulminatsioon. Siit võib parafraseerida lausesse püütuna omaaegset ameerika unistust, milles sai lehepoisist lehe omanikust miljonär – uuel ajal saab linlastele info otsinud tegelasest linna omanik.
Alphabet sõlmis hiljuti ühiste kavatsuste leppe Kanadas Toronto linnaga. Eesmärgiks on rajada selle kaguosa mereranda uus umbes 320 hektari suurune linnaosa. Eesmärk pole tuhandele täna Kanadas Google'i palgal olevale töölisele loodav barakkidest linnajagu, nagu on seda juhtunud viimase sajandi jooksul paljudes linnades. Seekordne eesmärk on luua kontseptuaalselt täiesti uudne, 21. sajandi nutikas linnaosa kümnetele tuhandetele elanikele.
Projekti vedav Sidewalk Lab osutab sõnamängule, et linna ei rajata ülesse mitte alates maast, vaid alates internetist. See tähendab, et linna planeerimisel lähtutakse esmalt inimeste tegevusstsenaariumitest, nende teostusel vajalikust infost ja selle haldamise vajadustest.
Linn täidetakse sensoritega, mis toidavad vajalike ressursse ja muu hulgas ka kliima juhtimise otsustamisprotsesse. Linnakese elanikele lubataksegi kõrval asuvas suurest Torontost paremat ja eluks mugavamat kliimat. Selleks kavatsetakse suunata ehitistega tuule liikumist ning luua puude ja hoonetega aktiivne päikesekiirguse juhtimise süsteem. Viimase tõttu leiab palavatel päevadel rohkem varjulisi kohti, külmematel aegadel lastakse soojal kiirgusel jõuda inimesteni otsemat teed.
Õhus kontrollitakse saasteaineid, niiskust ning kõike muud heaks ja tervislikuks eluks olulist. Muu hulgas näevad plaanid ette prügimäele viidava prahi vähendamist kümne protsendini, piirata kasvuhoonegaaside teket üle 73 protsendi ja langetada vee kasutust kahe kolmandiku võrra.
Oodatavalt hakkavad uues linnas sõitma isejuhtivad sõidukid. Kuid seekord ei ehitata linna ümber autode vajaduste. Keskseks saab olema jala liikuv inimene. Siia sobib kõrvalepõikena Google värske ebaõnnestumine tervislike eluviiside propageerimisel.
Firma hakkas populaarse kaarditeenuse kahe punkti vahelise marsruudi juurde pakkuma kõndimise energiakulu näitavat informatsiooni kalorites ja isegi preemiaks söödavates muffinites. Taustal oli hea kavatsus toetada sel moel kõndimise ja tervistavama rajavaliku motivatsioone. Kahjuks pole kõik inimesed ühesugused ja mõnede kehakaalu probleem tuleneb vaimse tervise häiretest.
Toitumisspetsialistidele tegi muret, et sellistes inimestest võib vallandada kalorite lugemise ärgitamine ebaterve käitumise. Lisaks pidasid mõned programmi kasutajad taolist infot solvavaks. Seepeale otsustas Google kalorite info kaarditeenusest eemaldada. See on märk probleemidest inimeste valmidusest kuuletuda kasulikuks peetavale informatsioonile.
Tagasilöögiga seoses väärib tähelepanu, et uues linnas kavatsetakse ümber kujundada ka tervishoiuteenused. Haiglasse mineku asemel rakendatakse maksimaalselt infopõhiseid lahendusi, kaasaskantavaid seadmeid ja raviprotseduure teostavaid automaate. Eelmist näidet meenutades saab see olema huvitav väljakutse, arvestades kui muutlikud kipuvad inimesed olema olukordades, mis neile ei meeldi.
Näiteks ei võta enamus patsiente korralikult ravimeid. Kas Google'i linnas ei pääse kiirsöögikoha uksest sisse, kui kodanik pole korralikult ravile allunud? Miks mitte hinnata söögikohas saadud kalorid ja keelata kodanikule pääs transpordivahendisse, näidates talle piisavalt kalorikulukat teed koju jne?
Neid võib pidada norivateks näideteks. Vaieldamatult pakub aga uus väljakutse põneva vaatemängu, kuidas püütakse rahuldada tehniliste algoritmidega inimese arusaamu heast elust.
Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: "Portaal"